Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Alashorda 7044 0 pikir 29 Jeltoqsan, 2015 saghat 11:30

TÁShENOVTING 100 JYLDYGhY NEGE ELEUSIZ QALDY?

QAZAQSTAN RESPUBLIKASY ÝKIMETINING NAZARYNA!

ASTANA QALASY ÁKIMINING NAZARYNA!

Júmabek Ahmetúly Tәshenev

 

2015 jyldyng 20 nauryzynda qazaq halqynyng birtuar perzenti, memleket jәne qogham qayratkeri Júmabek Ahmetúly Tәshenevting tughanyna 100 jyl toldy. Eng ókinishtisi, tughan eli ýshin jasaghan eren erligi memlekettik dengeyde kýni býginge deyin elenbegen qaharman-túlghamyzdyng aituly mereytoyy jetim qyzdyng «toyynday» bolyp ta ótpedi. Olay deytinimiz, elordanyng mәdeniyet basqarmasy 28 aqpanda Tәuelsizdik sarayynda J. Tәshenevting ómiri men qyzmetine arnalghan shaghyn kórme úiymdastyrumen shekteldi. Bizdinshe, búl eldigimizge syn. Qylyshynan qan tamghan qyzyl imperiyanyng týkirigi jerge týspegen zamanda tughan elining tútastyghy ýshin mansabyna ziyany tiyse de óz basyn bәigege tigip, azuy alty qarys Nikita Hrushevpen aiqasyp, Qazaqstannyng jerin talan-tarajgha saludan arashalap qalghan Alashtyng ardaqtysynyng aruaghynyng aldynda ýlken kýnә.

Sonymen... últtyq dengeydegi qaharmanymyz, túghyrly túlgha Júmabek Tәshenevting 100 jyldyghy nege eleusiz qaldy? Múnyng týpki sebebi nede? Osy saualgha jauap izdep, jolgha shyqtym. Áuelgi izdegenimiz – Júmabek atamyzdyng tughan kelini, Zarechnyy kentindegi «Bereke» balabaqshasynyng mengerushisi Roza Tәsheneva. Osydan tura 6 jyl búryn Roza Qamatayqyzy «Jas qazaqqa» (№52, 25 jeltoqsan, 2009 jyl, «Mening armanym atamnyng atyndaghy kóshede túru») súhbat berip, Astanadaghy J. Tәshenevting esimi berilgen alaqanday kóshedegi tegining «Tәshenov» dep qate jazylghanyna jany auyratynyn aitqan. Zarechnyigha barar jolda, әdeyilep Júmabek Tәshenev kóshesimen óttim. Bayaghy jartas – sol jartas. Tegindegi qate týzetilmegen. «Júmabek Tәshenov» degen jazu menmúndalaydy. KSRO kompartiyasynyng birinshi hatshysy L. Brejnevting ózi Kremlige shaqyrghanda «Tashenev» dep jazghanda, óz elinde «ov» bolyp túrghany ókinishti-aq. Qosh delik. Qala shetindegi auyldaghy balabaqshagha jetkenimizshe týs boldy. Roza Qamatayqyzy әdettegidey kýlimsirep qarsy aldy. Ádemi jabdyqtalghan keng bólmege ótip, syr-súhbatymyzdy bastap kettik.

«Bir jyl búryn, Imanghaly Tasmaghambetov elorda әkimi bolyp túrghanda jergilikti biylik: «Júmabek Tәshenevting 100 jyldyghyn jaqsylap ótkizemiz. Astanada múrajayyn ashyp, J. Tәshenev atyndaghy qor qúramyz» dep uәde bergen. Uәde sóz jýzinde qaldy. Bәlkim ony úiymdastyratyn adam bolmaghan shyghar? Estuimshe, qarajat jaghy qolbaylau bolghan. Jýz jyldyqqa Tәuelsizdik sarayyndaghy kórmeden basqa birde-bir shara ótkizilmedi. Kórmening ózin atamnyng qújat, hat, fotosuret, kiyimderin aparyp, bala-kelinderi dayyndadyq. Elorda әkimdigi, Ýkimet basshylyghy saraydy beruden basqa eshqanday әreket jasaghan joq. Memlekettik dengeydegi ýlken qayratkerdi eleusiz qaldyrghanyna qatty nalydym»,- dep sózding turasyn aitty Roza Tәsheneva. Ol juyrda Qyzyljarda J. Tәshenevke eskertkish ornatyp, jana mektepke esimin bergeni ýshin Soltýstik Qazaqstan oblysynyng basshylyghyna zor alghysyn jetkizdi. Aytuly merekege ózi bara almay, tuystary qatysyp, kózayym bolypty. Syr-súhbatymyz odan әri bylaysha órbidi:

Júmabek Ahmetúlynyng nemeresi – Shynghys Tәshenev.

Roza Qamatayqyzy óz nemeresimen birge.

- Ótkende Astana-Qaraghandy tas jolynyng boyyndaghy Jibek joly auylynyng atauyn «Júmabek Tәshenev auyly» dep ózgertip, onyng tórinen eskertkish túrghyzu, múrajay salu turaly úsynys jasaldy. Ol nege iske aspady?

- Jibek jolynyng búrynghy atauy – Aleksandrovka. Arshaly audany әkimdigindegiler: «Jibek joly degen atau bekitilip ketti. Auystyra almaymyz» dedi. Biraq Arshaly kentining ortalyghyndaghy kóshege, Jibek jolyndaghy jana mektepke atamnyng esimin berdi. Ýsh jyl búrynghy saltanatty sharagha óz әkem – Qamatay (onda kózi tiri edi), balam Shynghys qatysty. Eskertkish ornatu, múrajay ashu mәselesin Ýkimet qoldamady. Eger ashylsa, ózim-aq basshylyq eter edim. Balam Shynghys ta osy júmysqa kirispek bolyp, qúlshynyp jýr.

Otbasy mýsheleri: onnan solgha qaray – Bәtes Ydyrysqyzy, Júmabek Ahmetúly, nemeresi Shynghys, kelini Roza Qamatayqyzy, úly Sayat.

- Arshaly audanyna atanyzdyng esimin beru turaly da úsynys aitylyp, halyq dauys jinap jatqan kórinedi. Búdan habardarsyz ba? Ózining qalay qaraysyz?

- Habardarmyn. Audangha atamnyng esimin berse – núr ýstine núr bolar edi. Mening óz әkemning de, qayyn atamnyng da tuyp-ósken jeri – Arshaly audanyndaghy Martynovka auyly. Jibek jolyna jaqyn jerde. Keybir derekterde Babatayda tughan dep shatastyryp jýr. Ókinishtisi, Martynovkada atamnyng túrghan ýiining orny da, belgisi de joq. Shymkenttegi túrghan ýiinde ghana taqta ornatylghan. Óz últyna sheksiz berilgen qayratkerdi layyqty dengeyde úlyqtay almay kelemiz. Mysaly, Selinogradtyng elorda bolatynyn atam bilgen. Aqmoladan ýige qonaqtar kelgende: «Aqmolanyng topyraghy óte qúnarly. Ertengi kýni halyq týgel sonda qonystanady» deytin. Bile bilsek, sol kisining eren erligining arqasynda elimizding bes oblysy Reseyge qosyludan aman qaldy. Áytpese, Aqmola Reseyding qaramaghyna kóshetin edi. Ontýstik Qazaqstandaghy eki audandy Ózbekstangha, Manghystaudy Týrkimenstangha beruge qarsylyq tanytty. Menimshe, qazaqtyng iri túlghasyna 100 jyldyghyna oray Halyq qaharmany ataghyn berse de artyq etpeydi.

- Júmabek Ahmetúlynyng óz últy men eli ýshin etken enbegi, eren erligi jeterlik. Sonyng biri – «Qazaq әdebiyeti», «Sosialistik Qazaqstan» gazetterin jabyludan aman alyp qalghany. Atanyzdyng 100 jyldyghynda sol gazetterding tilshileri Sizge habarlasyp, aman-saulyq súrasyp, súhbattasugha shaqyrdy ma?

- Joq! Eshkim habarlasqan da, kelgen de joq.

- Alghashqy súhbatymyzda Siz qayyn atanyzdyng ýide, týzde qanday adam bolghany jóninde әngimelegen ediniz. Júmabek Ahmetúlynyng minez-qúlyghyndaghy, jan-dýniyesindegi taghy qanday ózgeshelikterdi aitar ediniz?

- Óte batyl, sergek, qonaqjay, enbekqor, kishipeyil, bauyrmal, meyirimdi jan edi. Birde ýidegi adamdardan ony Mәskeuding Qazaqstannyng birinshi basshysy bolugha dayyndap jýrgenin estidim. Ekeumiz shәy iship otyrghanda: «Papa, Siz ne sebepten N. Hrushevke qarsy shyqtynyz?» dep súraghanymda: «Maghan oryntaq ta, lauazym da kerek emes. Elimnin, jerimning tútastyghy kerek. Sony saqtap qalghanyma esh ókinbeymin» dedi. Qazaqstan kompartiyasynyng birinshi hatshysy D. Qonaevtyng bes oblysty Reseyge beruge keliskenin de ýidegilerden estidim. Aytpaqshy, N. Hrushev, D. Qonaev jәne J. Tәshenevting arasyndaghy әngimeni atam 1986 jyly «Oqjetpeste» emdelip jatqanynda qyzmettes inisi M. Eleusizovke joldaghan hatynda jazady. Qonaqjaylyghy erekshe edi. Eshkimdi esikte kýttirmey, ózi qarsy alatyn-dy. Tang qalghanym, ózin júmystan shygharghanda teris ainalghan adamdardy da dastarhan jayyp, kýtip aldy. Ýige santehnik kelse de tamaqtandyratyn. Adamdy bay jәne kedey, lauazymdy jәne lauazymsyz dep bólgen emes. Ýsti-basyn óte taza ústaytyn. As bólmede shybyn kórse, asyn ishpeydi. Tәshenevter otbasyna alghash kelin bolyp týskenimde enem Bәtes Ydyrysqyzy úshyp jýrgen shybyndy kórse: «Tez óltir» deushi edi. Enem atama birde-bir qarsy kelip kórgen emes. Papam (atasyn osylay ataghan) kóp oqyp, kóp jazatyn. Sýiikti isining biri – angha shyghu. Oghan eki kýn búryn dayyndalady. Myltyghyn, kiyimderin jaqsylap tazalaydy. Ónerge de jaqyn boldy. Ýige qonaq kelse, asty-ýstine týsip, kýtetin. Ózi asaba bolyp, әn de shyrqaydy. «Gori, gori, moya zvezda!», «Tughan jer» degen әnderdi berilip oryndaytyn. Tughan-tuysqa asa bauyrmal, kezkelgen adamgha jaqsylyq jasaugha úmtylyp túratyn jan edi. Aqsha, baylyq, dýniye-mýlik jimaghan kisi. Qaytys bolghanda birde-bir balasynda mәshiyne bolmady. Qazaq KSR Ministrler kenesining tóraghasy bolsa da ózine ýy salmaghan. Shymkenttegi ýiimizdi alarda enem L. Brejnevke hat jazdy. Búl iske KSRO-nyng dókey basshysy aralasqan song ghana ýy aldyq. Kezinde tughan elining aumaghyn qyzghyshtay qorghaghan batyr eshkimge kerek bolmady. Fransiya preziydenti syigha tartqan altyn saghatyn lombardqa ótkizip, maghan teri ton satyp әpergeni bar. Izgilikti isterin tize bersem – tausylmaydy.

Syr-súhbattan son, taghy eki taraptyng oi-pikirine qúlaq saldyq. Aldymen Mәjiliske bas súqtym. Ótken jyly J. Tәshenevting esimin mәngi este qaldyru turaly Ýkimet basshysy K. Mәsimovke deputattyq saual joldaghan Jeksenbay Dýisebaevpen jýzdestim. Deputat aghamyz bir top elordalyq ardagerding ótinishimen Astananyng bir mektebi men kóshesine kórnekti qayratkerding esimin beru turaly súrapty. Premier-Ministr jauap qaytaryp, Petropavl qalasyndaghy №20 qazaq orta mektebine J. Tәshenevting atyn beru turaly mәseleni Ýkimet janyndaghy respublikalyq onomastikalyq komissiya qarap, ong sheshim shygharylghanyn aitypty. Astanadaghy onomastikalyq komissiya №10 gimnaziyagha qatysty osynday mәseleni qoldap, mәslihat sessiyanyng qarauyna engizgen. «Men óz mindetimdi atqardym. Endigi is komissiya qúzyrynda» dedi J. Dýisebaev. Onyng payymdauynsha, qogham qayratkerining 100 jyldyghyn ónirler (Aqmola, Aqtóbe, Soltýstik Qazaqstan, Ontýstik Qazaqstan oblystary) jeke-jeke atap ótuge tiyis. Bir tang qalghanym, Jekeng J. Tәshenevting elordada kórmesi ótkeninen habarsyz eken.

Ýshinshi tarap – qalalyq әkimdikpen sóilese almadym. Onyng ornyna Arshaly audany әkimining orynbasary Ayna Ermekqyzymen telefon arqyly tildesip, biraz jaygha qanyqtyq. Shynshyl basshy eskertkish ornatu, múrajay salu mәselesi әzir sheshilmeytinin jasyrmady. «Enseli múrajay ashugha kem degende 5 mln. tenge qajet. Audandyq budjet onday shyghyndy kótere almaydy. Eskertkish te solay. Bizding tyndyrghany isimiz – Arshalydaghy №3 qazaq mektebine J. Tәshenev esimin beru turaly úsynys berdik. Ony audandyq, oblystyq onomastikalyq komissiya maqúldady. Al respublikalyq onomastikalyq komissiya búl mәselege moratoriy jariyalady. Sondyqtan 2015 jyldyng 1 qyrkýieginde jana mektepting kire berisine J. Tәshenev esimin jazamyz degen niyetimiz arman kýiinde qaluda» dep kýrsindi ol. Ayna Ermekqyzy audan әkimdigi 100 jyldyqqa oray, biyl kýzde №3 qazaq mektebine qonaq shaqyryp, ýlken dóngelek ýstel ótkizetinin habarlady. Ol 60 payyz orys últynyng ókilderi túratyn audannyng atauyn ózgertu onaygha soqpaytynyn ashyq aitty. «Vishnevkany Arshaly dep ózgerter kezde ýlken aiqay boldy. Búl jerde qoghamdyq pikirding әseri mol. Týptep kelgende mәselening týiinin memlekettik onomastikalyq komissiya sheshedi» dep sózin týiindedi.

 

TÝIIN:

 

Búrynghydan qalghan eskirmeytin esti sózding biri mynaday: «Qaraqan basynyng qamy ýshin ghana qareket qylghan jan demi tausylghan kýni óledi, tughan eli ýshin ter tókken túlgha baqilyq bolsa da kópting kónilinde ómir sýre beredi». Múnday sóz ómirden ótken song el-júrtynyng ystyq yqylasyna bólengen qazaq halqynyng ayauly perzenti, ardaqty úly – Júmabek Ahmetúly Tәshenevke baghyshtalyp aitylghan boluy kerek. Endeshe, asylymyzdyng aruaghyn ardaqtap, onyng ruhy aldyndaghy paryzymyzdy oryndayyq! Óli razy bolmay, tiri bayymaydy.

Tólen TILEUBAY, Astana.

Abai.kz

 

0 pikir