Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Myng bir mysal 6194 0 pikir 30 Jeltoqsan, 2015 saghat 13:17

100 QADAM ALGhA BASAMYZ DEP, 100 ShAQYRYM KERI KETKEN JYL BOLDY

Bizding jana jyl 22-nauryz dep qansha dalisaq ta jeltoqsannyng songhy kýni jyldy qortyndylap, artta qalghan uaqytty oy eleginen ótkizip, ózimizshe esep berip, jyldy qorytyndylap jatamyz.

Eger, ótken 2015-jyldy qorytyndylap, osy jyl nesimen este qaldy desek, jeke men ýshin este qalar jaghdaylar men oqighalar az bolmaghan siyaqty.

Sonymen, 2015-jyl men ýshin nesimen este qaldy?

Búl jyldyn  basy týrli krizisterding alghashqy qarlyghashtarynyng keluimen bastaldy deuge bolady. Onyng bir kórinisi, sәuirding basynda 100-120 nesie alghan boryshkerler Preziydenttikke ýmitker Núrsúltan Nazarbaevpen kezdesu ýshin Astananyng qaq tórinde, Parlament pen Ýkimet ýiining aldynda kýnning suyghyna, jauyn-shashyn, boran-búrqasyngha qaramay 17 kýn alanda túrghan edi. Olardy astanalyq belsendiler sonyna deyin qoldap, ystyq tamaq úiymdastyryp, ýn qosyp baqty. Biraq, ókinishke qaray «ýmitker» ózining saylaushylarymen kezdesudi qajet dep tappady.

Ádettegidey aibyndy polisiya alangha shyqqan halyqqa qysym kórsetip, tamaq ishkizbeuge, әjethanagha barghyzbaugha tyrysyp baqty. Bir dorba pirojkiydi alanda túrghandargha jetkizu biz ýshin ýlken qiyndyq tughyzdy. Sol sәtti әleumettik jelide «10 pirojkiy» operasiyasy dep belgileppin. 

Odan keyin astanalyqtardyng Preziydenttikke ýmitker Uәlihan Qaysarov pen Jarylqap Qalybaydyng kandidaturasyn qoldauyn eske týsirmey bolmaydy. Sebebi, Qazaqstan halqy assambleyasynyng úsynysyment kezekti kezekten tys Preziydent saylauynda óz ýmitkerimizdi úsynyp, qoldap, bәigege qosu biz ýshin әri ýlken syn, әri tәjriybe boldy. Biraq, demokratiyalyq Qazaqstannyng saylau zanyndaghy týrli qúityrqylar biylik qalamaghan ýmitkerding atynyng ozuy mýlde mýmkin emes ekenin kórsetti. Nәtiyjesinde, sәuirding sonynda kezekten tys saylauda 97,75 % halyqtyng dausyn jinap, Núrsúltan Ábishúly kezekti jenisine jetti.   

Mamyr aiy qazaq dalasyn qan sasytqan 200 mynnan asa kiyik pen 90 mynnan asa maldyng qyryluymen este qaldy. Kiyik, mal, balyq, qús taghy basqa tiri jan iyeleri jappay qyrylyp jatqanda alghashynda biylik oghan mәn de bere qoyghan joq. Artynan shyghyn sany 100 mynnan asqanda baryp qimylday bastady. Ol kezde jergilikti әkimder mal shyghynyn jasyryp, elding auzyn jauyp, ólgen kiyikti jappay jerlep jatyr edi.

Biyliktin, ministrler men әkimderdin, tipti Premier-ministrding orynbasarynyng auzynan shyndyqtyng shynashaqtay bóligin esty almaghan song «Antiygeptiyl» azamattyq qozghalysy  «Shyndyq ekspedisiyasyn» jasaqtap, onyng 5 mýshesi kiyikter jappay qyrylghan Aqmola, Soltýstik Qazaqstan, Qostanay jәne Aqtóbe oblystaryn aralap, kiyiktin, maldyng jappay qyrylu sebebin anyqtap qaytqan-dy. Olar kiyiktin, maldyng jappay qyryluyna geptilding tikeley qatysy bar dep mәlimdedi. Alayda biylik qyrylghan kiyik pen maldyng ólu sebebin geptilden izdeuden mýlde bas tartty. Aqyry, kiyik pen maldyng qyrylu sebebi sol kýiinshe júmbaq kýiinde qaldy. Uly geptildi tonnalap kógip jatqan «Proton» zymyrany odan әri úshyp jatyr, Reseyding 7 әskeriy-jattyghu poligondary odan әri zymyrandaryn gýrsildetip jaryp jatyr.

Tamyz aiynda túnghysh ret 17 memlekettik emes úiym halyqty әleumettik qorghau men әleumettik shiyelenisti birlese  sheshuge uaghdalasty jәne ol turaly memorandumgha qol qoydy. Osy sharadan keyin qogham belsendilerine biylik tarapynan qysym kýsheydi.

Odan әri este qalghan nәrseler biylikting tenge qúnsyzdanbaydy dep halyqty aldauy men aityp ýlgermey tenge qúnynyng qúldyrauy, әlemde múnay baghasy qúrdymgha qúldyrap, biraq Qazaqstanda benzinning baghasynyng ósui, taghysyn-taghylar elding esinde kópke deyin saqtalary anyq.

Sonymen birge Ermek Narymbaev, Serikjan Mәmbetaliyn, Bolatbek Blәlovtyng qamaluy men sot otyrystary búl jyldyng ýlken soraqy oqighasy retinde ghana emes, tarihta qara tanba bolyp qalatyn jaghday dep bilemin. Búghan basqa da belsendiler men jurnalisterding jasandy aiyptaumen qudalanuyn qosa aitpasqa bolmaydy.

Býkil jyldy bir sózben qorytyndylasaq, búl jyl biylikting 100 qadam algha basamyz degen jospar jasap, 100 shaqyrym keri ketken jyly boldy.

Maqsat Iliyasúly, qogham qayratkeri

Abai.kz 

0 pikir