Qúm ishindegi qyzghaldaq qala

Jaldyq sipatta tirlik keshken júldyzdy ónirding býgingi bet-beynesine qarap otyryp úlystary úiysqan, azamattyghy әrtýrli dep sipattama beruge bolatyn shyghar. Mýmkin gharyshjaydyng songhy on jyldyq tarihynda eki el zannamalarynyng qatar qoldanyluy da belgili bir dәrejedegi ong yqpalyn tiygizgen shyghar. Qalay qúbyltyp aitsaq-ta keshendegi irgeli kәsiporyndar men qalalyq mekemelerde tili basqa, tilegi bir ondaghan úlystyng ókilderi kәsiby mamandyqtary boyynsha negizgi maqsat jolynda júmyla júmys jasauda.
Asa qúpiya týrde salynghan gharysh keshenining qúrylysy kezinde jәne odan keyingi qalyptasu jyldarynda búl ónirge jan-jaqtan myndaghan júmys kýshi әkelingeni mәlim. Sol qúramdaghy basqa últtyng ókilderine arnayy tekserulerden song ghana resmy rúqsat berilip, mólshermen jiberilgen edi. Qúmnyng ortasyndaghy qyzghaldaq qalagha qonystanatyn qazaqtardy kóp qabatty túrghyn ýilerding eng jogharghy jәne tómendegi qabattaryna ornalastyrylghany da ashy da bolsa aqiqat. KSRO kelmeske ketken tústa strategiyalyq alyp nysan tәuelsiz elimizding qúzyryna qaratylyp, derbes qúrylymdar ornyqty. Dýniyeni dýr silkindergen qoghamdyq ózgeristerge oray kishkentay qalada tatar-bashqúrt pen ukraiyn-belarus jәne orys-qazaq mәdeny ortalyqtary qúrylyp, dili men dinine say salt-dәstýrin janghyrtugha mol mýmkindik aldy. Alayda búl bastamalar óz jalghasyn tapqan joq. Sebebi olardyng kópshiligi tughan jerlerine kóship ketken-di. Bayyrghy bayqonyrlyqtar birlestikterding úiymdastyruymen atqarylghan talay rәuishti isterdi әli kýnge deyin úmytpay aitady.
- Júldyzdy shaHar qashannan kóp últty. Kenestik kezendegi búqaralyq aqparat qúraldary boyynsha úsynylatyn mәlimetterde jergilikti halyqtyng ýles salmaghy jeti payyzdan aspaytyndyghy aitylatyn. Shyndyghynda da múndaghy tranzittik túrghyndardyng kópshiligin syrttan kelgender qúrady. Eng sýisinerligi olardyng bir-birimen syilastyghy da asa joghary dengeyde edi.
Toqsanynshy jyly ana tilimizge janashyr jandardyng qoldauymen “Qazaq tili” qoghamy qúrylyp, “Aq jol” gazeti jaryq kórgeni әli esimde. Orys mektepterining janynan tatar, bashqúrt tilderinde tegin dәris berip, últtyq әnderdi ýiretetin ýiirmeler úiymdastyryldy. Búl mәdeny ortalyqtar Orynbor men Ufa jәne Qazan qalalarymen baylanys ornatyp, is-tәjiriybeler almasatyn. Qala túrghyny Aleksandr Kornilov esimdi orys jigitining “Qazaqstan” әni keninen taraldy. Búl óleng joldary qazaqshagha tómendegishe tәrjimalaghan da edi:
Jatsynbaytyn kiyeli ghúryp pa ózi,
Jiylmaytyn qashan da dastarhany.
Jay otynan jaralghan jigitteri,
Jaymashuaq aldyna bas tartady.
Qozghaghanda qanyndy qúshtar shabyt,
Marjan emes kirpikten ot tamady,
Múhityna gharyshtyng start alyp.
Osy jerden batyrlar attanady,- deydi Qyzylorda oblystyq “Syr boyy” (búrynghy “Lenin joly”) gazetining sol kezdegi qyzmetkeri, Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi ardager agha Rashid Jarylqasynov ózining әngimesinde.
Arada talay jyldar ótse de aldynghy agha buynnyng ózinen keyingilerge qaldyrghan ónegeli ýrdisin býgingi úrpaq ókilderi de odan әri sabaqtastyra jalghap otyrghanyn bayqau qiyn emes. Ár adamnyng әngimesinen qanday qiynshylyqtargha kezikse de kelispeushilikterge jol berilmeu kerektigin estiysin. Osy uaqytqa deyin eki jaqtyng da qúqyqtyq qúrylymdary últaralyq nemese diny sipaty bar oqighanyng tirkelmegenin mәlimdep otyr. Demek túrghyndar túrmys tirshiligine tatulyqtaryn arqau etu arqyly túraqtylyqtyng temirqazyghy tútastyqta ekenin týisingendey. Taghy bir tandanarlyghy jergilikti qúzyrly oryndargha resmy týrde tirkelgen zandy túlghalardy tappaysyn, tarihy tamyry men bolmys bitimin nasihattaudy maqsat sanaytyn. Kýn qúrghatpay keletin sheteldikter birneshe memleket azamattarynan qúralghan seksen myngha juyq júrtshylyqtyng jarasymdylyghyna qyzygha da qyzghana qaraytyndyghyn jasyrmaydy.
Qolgha týsken resmy derekterdi taldasaq qorshauly qalada 37091 qazaqstandyq pen 29333 reseylik qonystanghan. Tәuelsiz memleketter dostastyghynan kelgenderding sany ýsh myngha juyqtaytyn kórinedi. Irgeles eki eldi mekendegi 20000 juyqtaytyn qandastarymyzdy qosqanda búl ónirdegi músylman bauyrlarymyzdyng kóptigin angharamyz. Qalamyzda músylmandar meshitining bolmauyna baylanysty qanshama jamighat islam dinining әdet-ghúrpymen bes paryzyn óteu ýshin irgeles Tóretam kenti men Aqay auylyndaghy imandylyq ýilerine baryp-qaytugha mәjbýr. Al, hristian dinin ústanatyndargha kómbezi kók tiregen irgeli shirkeu men qosymsha minajat oryndary qyzmet kórsetude.
Qazaqstan men Resey arasyndaghy “Bayqonyr qalasynyng mәrtebesi jәne ondaghy atqarushy ókimet organdaryn qúrudyng tәrtibi men olardyng mәrtebesi turaly” Kelisimning 3-babynda: Bayqonyr qalasy túrghyndarynyng sayasy kózqarasy, nәsildik jәne últtyq, әleumettik tegi, jynysy, tili men dinine qatysy jóninen qanday da bolsyn qúqyqtyq shekteuge jol berilmeydi, - dep anyq jazylghan. Qyzylorda oblystyq әkimshiligi men reseylik atqaru biyligi memleketaralyq yntymaqtastyqtan bastau alatyn san-salaly qarym-qatynasty odan әri keneytudi jana sapalyq dengeyge kóteru jolynda eki jaqqa da ortaq birlesken júmystardy qolgha alghany kópshilikti quantady. Desek-te, qol qoyylghan qújattargha toleranttyq túrghysynda qyzmet atqaratyn memlekettik organdar men qoghamdyq úiymdardyng baylanysyn Qazaqstan men Reseyding osy saladaghy úqsastyqtaryna say jetik ýilestiruding naqty tetikteri jóninde qosymsha ózgerister engizu qajet ekeni dausyz. Manyzy zor mәsele ótken jyldyng basynda gharyshjaydyng tynys-tirshiligimen tanysugha arnayy kelgen Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligining Halyq Assambleyasy Hatshylyghynyng lauazymdy túlghalary bastaghan delegasiyalyq toptyng alghashqy sapary barysynda qala әkimshiligining basshysy Aleksandr Mezensevpen birge jan-jaqty pikir almasqandary aitylghan. Biraq búl talqylaulardyng nәtiyjesi qarapayym kópshilik ýshin әli kýnge deyin bәimәlim kýiinde tasada qalyp keledi. Preziydentimizding bastamashyldyghymen arnayy zang qabyldanyp, úzaq merzimge josparlanghan maqsat-mindetter aiqyndalghan qazirgi úrymtal tústa biylik basshylarynyng búl ónirge de airyqsha nazar audarghany kerek.
Ál-әzirge barsha bayqonyrlyqtar memlekettik merekeler men shyghys halyqtarynyng “Nauryz”, slavyan júrtynyng “Maslenisa” meyramdary jәne basqa da konserttik baghdarlamalar barysynda әr týrli últtyng tilinde aitylatyn әnder men myng búralghan biylerine qosa halyqtyq erekshelikterdegi kózayym kórinisterdi qanaghat tútyp keledi.