Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Bilgenge marjan 5310 0 pikir 1 Aqpan, 2016 saghat 12:21

TOYLAR TUDYRGhAN OILAR

Garmoniya úghymyn kópshilik «ýilesimdilik» dep týsinedi. Ghylymy túrghydan búl termin qazaqshagha, orysshagha, aghylshynshagha, t.b. tilderge audarylmaytyn úghym. Sebebi, búl úghymnyng maghynasy tek qana ýilesimdilik emes. Odan da ken. Qysqasha aitqanda, Garmoniyanyng eng negizgi mәni Tura Jolmen, bir Jaratushynyng Jolymen jýru dep týsinu kerek. Sondyqtan, ony «Garmoniya» dep bas әrippen jazamyz. 

Toy – búl bizding qonaqjaylylyghymyzdy, ashyqtyghymyzdy, jylyshyraylyghymyzdy kórsetetin erteden kele jatqan jaqsy dәstýrimiz.    

Bizding toyshyldyghymyz, әlemde alghashqy oryndardyng birinen kórinetine kýmәnimiz joq.

Toy degende biz qazaq tik túramyz, oghan «enkeygen qart ta, enbektegen sәby de keledi» deu tek aitylmaydy.  

Toylarda jangha jaghymdy, kónildi kóteretin әn, ataly sózderdi jii aitylyp jatady. Tәlim-tәrbiyege kerek oilar bolmaydy emes, barshylyq, búl jaghynan qazaqtyng toylary asyp ketpese, eshkimnen kem emes. Kórip te jýrmiz, estip te jýrmiz, biraq aitpasqa bolmaydy, qolaysyz jaqtar da kezdesip túrady, ókinishke oray. Mysaly, keybir maqal-mәtelderding zamangha say kelmeytini, tipti Jaratushygha serik qosyp jatatyndary joq emes, bar. «Qazaq qúdasyn Qúdayday syilaydy» degen keng tarap ketken sózdi men ózim jaqynda bir toyda taghy da  estdim. Búl  mýldem ýlken qate emes pe? Basqa dәlelderdi keltirmey-aq, Qúrandaghy «Yqylas» sýresinde: «....Oghan eshkim teng emes»  dep aidan-anyq barshamyzgha týsinikti jazylghan. Biraq qúdalarymyzdy Jaratushygha tenestiru shekten shyghu, adasqandyq qoy. Osyny esitip ýndemey otyryp qala almadym. Qaytadan ornymnan túryp sóilemeske bolmady. Asabadan mikrofon alyp, әdeyi osy týzetudi aitugha tura keldi. Búl bizding paryzymyz ghoy. «Qazaq qúdasyn qúday ýshin syilaydy» degen dúrys qoy...

Toylarda baqyt tilep, densaulyq taghy sol siyaqty izgi tilekterdi aityp jatamyz, búl әbden dúrys. Biraq arasynda kelisuge bolmaytyn sózderdi qoldanyp jatady. Qazaqtyng myna maqaly jii aitylady:

 «Birinshi baylyq – densaulyq. Ekinshi baylyq – aq jaulyq. Ýshinshi baylyq – on saulyq». Al shyn mәninde adamnyng eng ýlken baqyty, tenesi joq ruhany baylyghy – onyng imandylyghy. Osyny eskersek: «Sheksiz baylyq – imandylyq, Onyng nyghmeti – densaulyq, Taghy biri – aq jaulyq» desek, shyndyqty aitar edik.

Qazaqtar әlemde әnshi halyqtardyng qataryna jatady dep oilaymyn da, bayqaymyn da. Bizde tamasha jangha jaghymdy, jýrek týbinen oryn alatyn  әnder kóp. Ózim olardy jii tyndap, sýisinip jýremin. Keyde ózimshe qosylyp ta qoyatyn әdetim bar. Jasyrmaymyn.

_______________________

*Búl taqyryp avtordyng alghashqy úsynghany. «Toydaghy oi: qazaq qashan qúdaygha serik qosudy tyyady?» degen redaksiyanyn  tújyrymynyng ornyna avtordyng óz taqyrybyn sol qalpynda qayta berip otyrmyz.

 

Úly Abay aitqanday: «Ánning estisi bar, eseri bar, Tyndaushynyng qúlaghynyng teseri bar». Ábden dúrys. Senbeseniz, qazirgi toylargha, ya bolmasa konsertterge barsanyz әnderding mәtinin múqiyat tyndanyz. Mysalgha alatyn bolsaq,

Ghafu Qayyrbekovtyng sózine jazylghan «Ana turaly jyr» óleng bar, ol jii aitylady. Muzykasy kompozitor Shәmshi Qaldayaqovtiki. Ádemi әn. Anany bәrimizde óte jaqsy kóremiz ghoy. Eng jaqyn adamymyz retinde qaraymyz. Búl túrghydan әke anamen talasa almaydy. Óz basym dýniyeden 36 jyldan astam ótse de, anam Habibany esimnen shygharghan joqpyn, denimiz sauda shygharu mýmkin de emes. Anany kóp aqyndar jyrlaghan, ólenderin arnaghan. Búl zandy da, týsinikti de... Degenmen kónil audaratyn jayt mynau: atalghan aqynnyng myna óleng joldaryn aitpasqa bolmaydy, ólenning mәtini bylay bastalady:

«Álemning jaryghyn syiladyng sen maghan,

Dalanyng әr gýlin jinadyng sen maghan».

Búl ólenning alghashqy jolymen kelisuge bolmaydy ghoy. Bәrimizge jaryq syilaghan Jaratushy. Belgili aqyn Sovet zamanynda ómir sýrgen, ateizm resmy iydeyalogiya boldy ol kezde. Búl bәrimizding de sana-sezimimizge әser etti ghoy. Endi tura jolgha týsetin kezeng keldi emes pe, sondyqtan ólenning alghashqy eki jolyn ózgertu әli de bolsa  qajet. Búl jas úrpaqty tәlim-tәrbiyege, tura jolmen jýruge, ruhany tazalanuymyzgha kerek qoy. Bizdinshe:

«Álemning jaryghyn syilaghan Jaratqan, 

Dalanyng әr gýlin jinadyng sen maghan» – dep әri qaray avtordyng mәtinimen jalghastyra bersek, ýlken qateden aulaq bolar edik, núr ýstine núr bolar edi.

Men búryn ekonomikany ruhany tazalanuyn ghalym retinde  jazyp jýr edim. Endi mәdeniyetimizding ruhany tazalanuyna janashyr retinde jazugha tura keledi.

Ruhani, tipti keybir ekonomikasy damyghan qoghamda әrbir órkeniyetti adamdar enbek etip, tapqan tabystaryna sәikes ómir sýrude. Halyq aitatyn: «Kórpene  qaray kósil» degen mәtel olargha tikeley qatysty... Al, ómirde, ókinishke oray, bәri oilaghanday bola bermeydi. Osy kýnning adamdarynda (bәrinde emes, birazynda), talap etu men aqsha júmsauda kóbinese ysyrapshyldyq basym jәne tartynu joq bola bastady. Mysaly, halyq arasynda keng taraghan jeke adamdardyng jasyna qaray merey toylardy ótkizudi alsaq. Mening biletinim,  Islamda  mereytoylar dindar adamdar ýshin Qúranda da, Hadisterde de aitylmaytyn jana úghym  bolyp esepteledi, yaghny kýnәgha jatady. Ókinishke oray, qoghamda osy Islam ústanymyn bilmeytinder men mәn bermeytinder az emes.  

Qazirgi kezde birneshe jýzdegen adamdar shaqyrylatyn otbasylyq mereyli «kópirme» toylardy jii kezdestiremiz. «Kim tendesi joq etip ótkizedi?» degen kinәratty bәseke oryn alyp, mereytoydy ózkizu maqtanyshqa ainalyp  jatyr. Shyndyqqa janaspaytyn ótirik maqtau sózderdi aitpay-aq qoyayyn. Ol jeke әngime. Men ekonomikalyq túrghyda sóz etemin. Toylardyng birazy bankten payyzben alynghan nesiyelerding esebinen  ótkizilude. Nesiyeni payyzben beru Islamda, Hrestianda, Iudaizmde tyiym salynghan. Búl әdilet, Aqshany  tek qana enbek arqyly  tabugha bolady.

Biraq ta, shennen tys qarajat pen qorlar, payyzben alynatyn nesiyeler talay toylargha júmsaluda. Shynyn aitsam, keyingi kezge deyin ózim de osy ysyrapshyldardan bolatynmyn. Al qazir mýldem basqa adam siyaqtymyn. Búl ózgeris, keybireuler oilauy mýmkin, qarjygha baylanysty  emes. Joq, mening dýnie tanymymnyng týbegeyli ózgeruining saldary. Sarandyqty teris qúbylys dep sanaymyn. Jomarttyqty jaratamyn. Búl jerde aqshany qalay bolsa solay, ongha solgha júmsaudy, adamgha ziyan keltiretin jayttardy jazyp otyrghan joqpyn. Mysaly, tapqan aqshany kókke shashu, kazinogha, qarta oiynyna júmsau, taghy basqa  daraqylyqtardy jomarttyqqa jatqyzugha mýldem bolmaydy.  Sóitip jýrip, kedeyge, aurugha, mýgedekterge kók tiyn bermeytin, azamattar ókinishke oray kezdesip qalady. Úyalasyn, qynjylsyng osynday jayttardy kórgende, estigende: «Bir qúmalaq bir qaryn maydy shiritedi» dep, osynday adamdardy aitamyz. Olar halyq atyna kir keltiretinder. Men ózimdi ýlgi etu ýshin jazyp otyrghan joqpyn, tek jogharyda aitylghan «kópirme» sharalardy ótkizudegi bizding qózqarasymyzdy qayta qaraugha shaqyramyn. Bizding Qazaqstan Islam әlemindegi elderge jatamyz. Al Islamda rúqsat etu men tyiym salu qaghidasy asa basa aitylghan.

Astamshyldyq jetispeushilikke aparady. Álemde 2 milliardtay ash, jartylay ash adam baryn barlyghymyz әrdayym este saqtap jýruimiz kerek. Toylardy (otbasylyq mereyli sharalardy) Islam negizderi túrghysynda ótkizu mәselerine sәikes meshit imamdary BAQ arqyly ýgit-nasihattaryn  halyqqa jii jetkizip túrsa qúba-qúp bolar edi.

Men ýilenu jәne otbasylyq toylardy, basqa da iygilik sharalardy ótkizuden bas tartugha shaqyrmaymyn, tek olardy úiymdastyrghanda oryndy ústamdylyq jasasaq degim keledi.

Ómir belesterinde qanday izgi ister jasadym dep, ózine-ózing nemese әriptesterine, Otan aldynda dabyrasyz esep beru oryndy bolar edi. Osynday sәtterde, qayyrymdylyq aksiyalaryn ótkizu, bireulerge qarjylay kómek kórsetu, múqtaj adamdargha, jetimderge, mýgedekterge, soghystan jәne zil-zaladan zardap shekkenderge zattay syilyq taratu, daryndy balalardyng grantta oqu aqysyn tóleu, balalar ýilerine qamqorlyq jasau sekildi sharalarmen ainalysqan dúrys bolar  edi. Al ghalymdar bolsa, ózi jazghan oqu qúraldaryn, ghylymy kitaptaryn oqu orny kitaphanalaryna, studentterge, magistranttargha, doktoranttargha jәne basqa oqyrmandargha tegin taratsa, núr ýstine núr bolmay ma?

Mening oiymsha, әr azamat ózining ómir belesterin osynday izgilikti, qayyrymdylyq isterimen atap jatsa qúba-qúp bolmas pa edi?. «Kópirme» toylar tez úmytylady, al qayyrymdylyq halyq, әsirese, múqtaj adamdar esinde, úzaq saqtalady. Eng bastysy – taratushy ony qúpiya etedi, maqtanysh etpeydi.  Men jastargha aitar edim: Ózinning bireuge jaqsylyq jasaghanyndy úmytsang – oqasy joq. Jaratushynyng nyghmetin, ata-anannyng tәrbiyesin, basqa bireuding jaqsylyghyn úmytu – imandylyqtan shyqqanyn. Osy jaghyna kóbirek kónil bólsek!

Tauarlargha jәne qyzmet jasaugha shekten tys súranys bolghan sayyn olardyng tútynu baghasy da óse týsedi jәne eldegi valutanyng qúnsyzdanuyn arttyrady. Sondyqtan, jeke túlghalardyng astamshyldyqqa baruy – әrkimning óz isi dep oilaugha bolmaydy. Múnyng saldary jalpygha әser etetin  kýrdeli mәsele.

Qazirgi toylarda astamshyldyq shash etekten. Mәselen, tughan kýnnen bastap, ómir kezenderi (50, 60, 70... odan joghary jastar) mereytoylar retinde ótip jatady, mereyli sharalardyng bәri bolmasa da, bir talayy ot shashusyz (salut) ótpeytin bolyp jýr. Shaqyrylatyn qonaqtardyng sany sharyqtap, 500-600 den asyp jyghylatyngha jettik, ishimdikterge «qúrmetti oryn» berilip jatady.   Óz әnshilerimizdi mensinuden qalyp, shet el әrtisterin shaqyrtyp qyruar valutamyz syrtqa ketude. Búl elimizde valutasy tapshy boluyna aparady.

Jaqynda Preziydent N.Nazarbaev mәlimdegendey, shet elde 142 mlrd-tay dollarymyz bar eken. Qazaqstan memleketining ishki ónimning jyldyq kórsetkishi – 110 mlrd. Oghan turister, gastrobayterler, shet el tauarlaryn әkelushiler t.b. arqyly ketip jatqan dollardy qossaq qyruar aqshalarymyz syrtqa ketip jatyr. Osylay elimizden aqsha kete berse, investisiyalyq tapshylyqty joi, tengening baghasyn túraqtandyru onay bolmaydy, qiynday bermese. Týbi tesik shelekti toltyru mýmkin be?

«Baylyghymen bólisken, baqytqa bólenedi, baylyqty bólisuden bezbeyik» dep aitqym keledi, bizding oligarhtargha. Olardyng oiyna qosatynym: Kózi  ashyq, qoly ashyq azamattar әrdayym Otangha asa qajet-aq.  Osy kóp aqshalarymyz elimizge qaytyp kelse, halyqtyng kónil-kýii, әl-auqaty, túrmys-tirshiligi kóteriletini sózsiz.

Qazirgi kezde әlemde, statistikagha sýiensek, eki milliardtan astam halyq joqshylyq pen ashtyq jaghdayda ómir sýrude.  Tarihta búnday nәubet zamandargha bizding  halqymyzda  dushar bolghan.  Ilgerirekte bolghan  «Aqtaban-shúbyryndyny»,  HIH  ghasyrdyng 20 – 30 jyldardaghy asharshylyqtan, quanshylyqtan, jappay maldyng qyryluynan elimizde bolghan júttan halqymyzdyng  jartysynan kóbisinen airylghanymyz tarihtan belgili. Ótkenimizden sabaq alu sharalaryn iske asyrmay, beyqam, әreketsiz boluymyzdyng arqasynda daghdarysqa úshyraudamyz. Osynday nәubetterden alar sabaqty bylay týiindeuge bolady:

«...Baryndy qadirlep, ertenindi oilay jýr.

 Júmsaryndy, júrdaylyqqa jetkizbey jýr».

Qay el bolmasyn, qay memleket bolmasyn, jeke adam bolmasyn, bәrining damu  jәne baqyt joly bar. Ol – Garmoniya joly. Garmoniya – ýilesimdilik, sәikestik degen úghym. Múny bәri biledi. Mening aitayyn degenim – shynayy Garmoniya, ol mindetti týrde ruhany jәne әdeptilik negizinde bolady. Múnday negizi joq Garmoniyany tek uaqytsha, kóz boyaytyn Garmoniya dep qaraymyz. Ol riyagha jatady. Garmoniya óte ken, ghajap úghym. Óitkeni Garmoniya shynayy Islamgha negizdelgen.

Ár adamnyng býkil qoghamnyng birden-bir damu joly – shynayy Islamgha negizdelgen Garmoniya dep tolyq aita alamyz. Býkil halyq bolyp bir-birimizge izgi niyetpen, jyl boyy, tek qana aq tilekter aitsaq, Garmoniya sheginen shygha almas edik. Óitkeni Garmoniya – keng maghynaly ghajap úghym.

Adaldyq pen adamgershilik, Bauyrlastyq pen birliktik, Ádilettik pen әdemilik, Erkindik pen erinbestik, Jomarttyq pen jasampazdyq, Shekten shyqpastyq, Iskerlik pen izgilik, Tasymastyq pen tәrtiptilik, Últjandylyq pen úiymshyldyq,  Qamqorlyq pen qayyrymdylyq, Shýkirlik pen shydamdylyq, Ruhanilyq pen raqymshyldyq, Taghysyn taghylar... Izgilikti ister, Garmoniyany gýldendirer, Imangha iyilgender, Jaqsylyqqa jeter!

Barlyq jaghynan oryndy talap, qanaghatshyldyq, ústamdylyq –  búl Islam doktrinasyna negizdelgen Garmoniyaly ómirding qaghidasy. Týnek týbindegi qaranghylyqtan Garmoniyanyng jarqyn shynyna aparatyn parasatty altyn qaghidatqa senim bildireyik. Bizding jalpy adamzattyq ýmitimiz: «Garmoniya әlemdi saqtaydy»! 

OQYRMANDARDYN  NAZARYNA:

Qúrmetti oqyrmandar!

Maqalany oqyghandardyng kóptigi, pikir jazushylardyng az emes ekeni maqalada júrttyng oiynda jýrgen mәsele kóterilgeni kórsetip otyr. Qazirgi qoghamymyz qanday ekenin osy derekterden bayqaugha bolatyn siyaqty.

Mening maqalamda negizgi maqsat shynayylylyqtyn  mәni zor ekenine  taghy da oqyrmandardyng kónlin audaru.  Shynayylylyqtyn  joqtyghy  kóbinese Allagha senudi azaytady,  Oghan serik qosudy tudyrady, әdepsizdikke jol beredi, taghy da basqa jaghymsyz әreketterge  aparugha  әser etedi, adamdardy tura joldan taydyrady.  Jalpy aitqada etnostardyng taghdyryna óz әserin tiygizedi, Allanyng qaharyna úshyratady.    Adamzattyng tarihynda talay etnostar Allagha senbegeni ýshin, Allagha serik qosqany ýshin, Payghambarlardy mazaq qylghany ýshin, tabighatqa qayshy jat qylyqtary ýshin, әdepsizdik ýshin,  shynayy jolgha týspegenderi ýshin  Allanyng qaharyna úshyrap joq bolyp ketken.

Mysaly, ekonomikasy joghary damu satysynda túrghan Ad, Samud, Gomorro, Soddom, Faraondar, t.b. joyylyp ketken. Odan keyingi zamandaghy joyylghan etnostar men órkeniyetterdi aitpaghannyng ózinde. Búl qazirgi zaman halyqtary ýshin osylardyng taghdyryn qaytalamau Allanyng eskertui.

Ekonomikalyq, demorgrafiyalyq, sayasy daghdarystardy aitpaghanda , adamdardyng ruhany sana-sezimining tómendigi tabighy kataklizmalargha әser etetinin qazirgi ghylym dәleldep, moyyndap otyr. Maqalany ne ýshin jazyp otyrmyn? Allanyng qaharyna úshyraudan saq bolayyq, aghayyndar. Shynayy, ruhany damuymyzgha qatty kónil bóleyik, júrtym. Tarihtyng sabaqtaryn úmytpay jýreyik.

Halyqtyng neghúrlym ruhany damuy joghary bolghan sayyn, onyng ekonomikalyq, ghylymi, innovasiyalyq damuy túraqty jәne qauipsiz bolady,jogharyda aitylghan etnostardyng taghdyryn qaytalamaugha tyrysayyq.aghayyn!

Adamdar neghúrlym Allany jii esine alyp, syiynyp jýrse, soghyrlym onyng minez-qúlqy kórkem bolady,taghdyry da jaqsara beredi. Mysaly, maqalada atap ketken «Ana turaly jyr» óleninde Jaratushyny mәtinge qossaq, oryndaushylar kýnәden aman bolyp, qayta Alladan sauap alar edi.

Sonda neghúrlym kóp oqyghan sayyn, tyndaushylar da soghúrlym kýnәdan aman qalyp, sauap alar  edi. Túrghan kenistigimizding  ruhany tazaruyna ontayly әser etedi. Mening ýmitimshe, ólenning mәtininde  bir ghana sózdi ózgertsek, avtordyng aruaghynada jenil bolar ma edi dep oilaymyn. Óitkeni,

Alla degen sózding ózi- pәk, úlyq , tirige de, aruaqqa da sauap bolar edi. Avtor kenes ýkimetinde ómir sýrgen, sonyng resmy iydeologiyasy barshamyzgha әser etp. Qazir basqa dәuirde ómir sýrip jatyrmyz.  Osyghan oray jana dәuirge sәikes ómir sýruimizdi, ruhany qúndylyqtarymyzdy  damytuymyz kerek kerek.  Búl jana dәuirding ýrdisi.

Men oqyrmandardy sabyrlylyqqa, ústamdylyqqa, әdeptilikke shaqyramyn. Mening bayqauymsha, ruhany damu, Islam renessans dәuiri kelip jatyr.

Barshanyzgha shynayy  Islam doktrinasy negizinde damityn әleumettik Garmoniyanyng  biregey jolynda, baqytty ómir sýrudi tileymin!

Oraz Baymúratov

Abai.kz

0 pikir