Seysenbi, 22 Mausym 2021
Qauip etkennen aitamyn 4904 0 pikir 25 Qyrkýiek, 2015 saghat 18:13

BOLAShAQTA SANAULY-AQ TIL BOLA MA?

 «Jahandanu» degen sóz alghash estilgende, bizge jetpeytindey, «qazaqty qaytemiz» dep bizden ainalyp ótetindey kóringen. Endi qarap otyrsaq, jahandanu jyldan jylgha jedel jýrip jatyr jәne ol songhy uaqytta kózge anyq bayqalatyn bolghan. Mәselen, búdan tórt-bes jyl búryn Astanadan ózge últ ókilderin az kóretin edik. Songhy birer jylda elordada ýndister, qytaylar, qara nәsildi últtar, týrikter, europalyq últtar kóbeygen. Olar jәne jay qydyryp jýrgender emes, osynda kópten qonystanyp, túryp jatqandar. Kópshiligi ózime kóztanys, kerek bolatyn bolsa, kóp qabatty ýiding bir aulasynda túratyn ýndis, týrik otbastaryn bala-shaghasymen tanimyn. Bayaghyda ýndi kinolarynan ghana kóretin ýndistermen qoghamdyq kólikterde qatar otyratyn jaghdaygha jettik.  Tipti, әlgi «tanys-tamyrlarymnyn» kóp qazaqtyng qoly jete bermeytin sol jaghalaudaghy elitalyq ýilerde túratyny da... jә, ony aitpay-aq qoyayynshy.

Óz elderinde milliardtap sanalatyn ýndisterding qarasy bizde de, bizde bolghanda Astanada kóbeygen sayyn, keleshekke kýmәnmen qaraytyn kezder de jiyiledi. Áriyne, óz keleshegime emes, bala-shaghamnyn, barsha qazaqtyng ertengi úlandarynyng keleshegine, tilimizding taghdyryna. Búryn qazaq tiline qauip jalghyz orystan jәne orys tilinen ghana siyaqty edi. Endi qauipting qarasy kóbeydi. Ýndis, qytay, týrikterding sany osylay arta berse, últymyzdyn, tilimizding jútylu qaupi de jogharylay týsedi. Ótirik aitpayyn, bir-eki jyl kóleminde osy kelimsekterding qoltyghynda ketip bara jatqan eki qazaqtyn, bir orystyng qyzyn kórdim. Endi bir-eki-ýsh jylda olardyng da sany arta týsse, jútylmaghan nemiz qalady?

Jaqynda  «The Washington Post» gazetinde Rik Noak degen jurnalist tilderding bolashaghyna zertteu jýrgizip kóripti. Ol maqalasynda britandyq «British Council» zertteu ortalyghynyng mәlimetin keltirgen. Zertteuler negizinen til ýirenuge degen súranysty anyqtau maqsatynda jýrgizilgen. Búghan deyin әlemde aghylshyn, qytay, fransuz, ispan tilderin ýirenuge jәne sol tilderge qajettilik joghary bolyp kelse, songhy uaqytta hindy tilin ýirenuge súranys kóbeye bastapty. Britandyq zertteu ortalyghy 2050 jyly isker әlemde hindi, bengal, urdu, indoneziyalyq tilder jetekshi oryndarda bolady, odan keyingi oryndarda ispan, portugal, arab jәne orys tilderi túrady jәne  osy tilderdi oqyp-ýirengender dalada qalmaydy degen qorytyndy jasaghan. Búl tizimdegi bastapqy ýsh til Ýndistan halqy qoldanatyn tilder. Yaghni, elimizde ýndisterding sany artuy – últqa tóngen ýlken qauipting biri. Elimizde ýndisterding qatary birtindep kóbeye bastaghan son, kóp ótpey hindy tili ýstemdik ala bastamaghanda ne isteydi?

«The Washington Post» gazetining tilshisi amerika halqy әlemdegi jetekshi tilder aghylshyn, ispan tilinde sóileytin bolghandyqtan AQSh-ta shet tilin ýirenuge degen súranys jyldan jylgha tómendep kele jatqanyn aitady. Studentterding kópshiligi fransuz tili kursyna barghannan, ekonomika kursynda bilim alghandy әldeqayda paydaly sanaydy eken. Avtor keltirgen derekterge qaraghanda, әlemdik isker ortada aghylshyn tilinen bólek, qoldanushylary kóp til retinde qytay, ispan jәne fransuz tilderi atalghan. Múnday tújyrymdy nemis lingviysi Ulirih Ammon 15 jylghy zertteuinen song jasap otyr.

Al audarma tilge, yaghni, kórkem әdebiyet nemese basqa da oqulyqtar jii audarylatyn tilderge zertteu jasaghandar әlem boyynsha audarylghan 2,2 mln kitapqa saraptama jýrgizgen. Zertteushi Shahar Ronenning payymdauynsha fransuz, italiyan, nemis, golland jәne basqa Europa tilderine audarylatyn kitaptar kóp eken. Degenmen, orys jәne nemis tilderi audarmada jәne «vikipidiyada» basymdyqqa ie bolghanymen, búl eki til «Twitter» qoldanysynda 15 toptyng eng sonyna әzer ilikken. Týsinikti tilmen aitqanda, nemis jәne orys tilderining qoldanylu dengeyi songhy uaqytta birqatar salalarda sәl de bolsa tómendey bastaghan. Maqala avtory qortyndy sózinde jogharyda aityp ótken sausaqpen sanarlyq tilder ghana jetekshi rólge ie bolady degen týiin jasaghan.

Sonda deymiz-au, bizding irgemizdegi alyp kórshimizding tili әlemdik dengeyde tómen ysyryla bastaghanda, qazirden hali mýshkil qazaq tilining jaghdayy erteng qanday bolar eken?..

Aqparattardy sýzip qarasaq, bizde melekettik tildi damytugha 2012 jyly - 2,8 mlrd. tenge, 2013 jyly - 5 mlrd. tenge, 2014 jyly - 5,1 mlrd. tenge bólingen. Búl – memleket tarapynan tildi damytugha ýlken qoldau kórsetilip jatyr degen sóz. Bar mәsele ózimizde ghana jatqan siyaqty. Aynalamyzda ýndis, qytay, týrik qaptay bastaghanda, endigi qamsyzdyghymyzdy Qúdaydyng ózi keshirmes. Sosyn «týrik aghayyndarymyz», «basqa da bauyrlas, týbimiz bir aghayyndarymyz» degen shekten shyqqan bauyrmaldylyqty da qoy kerek. Ana jaqtan bir týrikting «biz qazaqty tuysqan, bauyr sanaymyz» degenine de aqtarylyp, baryndy berip basyna kóteruding qajeti joq. Olar on qaynatsa da qazaqtyng ózderine  endi bauyr, tuysqan bolmaytynyn jaqsy biledi. «Qazany bólekting qayghysy bólek». Qazaqtyng mәselesi qazaqtan basqa kimning janyna batqanday?! Olargha bizding jerimiz kerek, elimiz kerek, qatyn qylugha qaryndas-bauyrymyz kerek. Qazaqtyng basqasyna týkirgeni bar. Qazaqtyng bauyry da, tuysqany da, aghayyny da – tek qazaq qana! Bizde basqa tuysqan joq. Qúday últtar men úlystardy bir-birinen bólek qylyp jaratqannan keyin, qazaqtyng ózindik kelbetimen, ózindik bolmysymen, dilin, tilin saqtap ómir sýrui Jaratqan Haqtyng aldyndaghy paryzy bolyp sanaldy. Al, búny eshqashan úmytpau kerek!

Mendolla ShAMÚRATOV

Abai.kz

0 pikir