Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
Janalyqtar 2236 0 pikir 7 Mausym, 2010 saghat 07:18

Son En Hun: MAGhAN QAZAQ TILINDE JAZGhAN JENIL

"1916 jylghy últ-azattyq qozghalys: tarihy jәne qazirgi zaman" atty halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiyada "Qazaqstandaghy 1916 jylghy kóteriliske Koreyanyng kózqarasy" atty bayandamasyn shúrayly qazaq tilinde jasaghan Koreyanyng Hankuk uniyversiytetining professory Son En Hun jinalghan kópshilikti tәnti etti. Óz oiyn qazaq tilinde mýdirmey jetkizgen tarihshy-ghalym zertteu júmysynda qiyn-qystau kezendegi qazaqtyng basynan ótkergen auyrtpalyqtaryn kәris halqynyng jaghdayymen baylanystyrypty. "Imperiyalyq astamshyl biylik qazaq halqyn qara júmysqa salyp, qanady" degendi birneshe mәrte qaytalaghan Son En Hunnyng mazmúndy da maghynaly bayandamasy qazaq tarihyna janasha qarauymen qúndy. Bayypty payymdary men qazaq eline ishtartuymen erekshelenetin kәris ghalymynyng algha qoyghan jospary kóp.

- Son En Hun myrza, qazaqsha bayandamanyzdy tyndap, tanghalghanymyz ras. Óziniz jazdynyz ba?
- Áriyne. Maghan qazaq tilinde sóilegennen góri, jazghan onayyraq tiyedi. Qúday qalasa, Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynda osy taqyryp boyynsha dissertasiya qorghaymyn.
- Sizding búl taqyrypta tereng zertteu jasauynyzgha ne týrtki boldy?

"1916 jylghy últ-azattyq qozghalys: tarihy jәne qazirgi zaman" atty halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiyada "Qazaqstandaghy 1916 jylghy kóteriliske Koreyanyng kózqarasy" atty bayandamasyn shúrayly qazaq tilinde jasaghan Koreyanyng Hankuk uniyversiytetining professory Son En Hun jinalghan kópshilikti tәnti etti. Óz oiyn qazaq tilinde mýdirmey jetkizgen tarihshy-ghalym zertteu júmysynda qiyn-qystau kezendegi qazaqtyng basynan ótkergen auyrtpalyqtaryn kәris halqynyng jaghdayymen baylanystyrypty. "Imperiyalyq astamshyl biylik qazaq halqyn qara júmysqa salyp, qanady" degendi birneshe mәrte qaytalaghan Son En Hunnyng mazmúndy da maghynaly bayandamasy qazaq tarihyna janasha qarauymen qúndy. Bayypty payymdary men qazaq eline ishtartuymen erekshelenetin kәris ghalymynyng algha qoyghan jospary kóp.

- Son En Hun myrza, qazaqsha bayandamanyzdy tyndap, tanghalghanymyz ras. Óziniz jazdynyz ba?
- Áriyne. Maghan qazaq tilinde sóilegennen góri, jazghan onayyraq tiyedi. Qúday qalasa, Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynda osy taqyryp boyynsha dissertasiya qorghaymyn.
- Sizding búl taqyrypta tereng zertteu jasauynyzgha ne týrtki boldy?
- Tarihshy retinde qazaqtyng basynan ótkergen auyr kezenderin, HH ghasyrdyng basyndaghy qazaq últynyng mәdeniyetin zerttep jýrmin. Konferensiyanyng taqyryby - 1916 jylghy últ-azattyq kóteriliske baylanysty bolyp otyr desek, dәl osyghan úqsas jaghday Koreya memleketinde de bolghan. Eki elding tarihyndaghy úqsas jerlerdi tauyp, salystyryp, әrmen qaray zerttesem deymin. Osy uaqytqa deyin kәris tilinde Qazaqstannyng til sayasaty, onyng halyqaralyq qatynasy turaly, 1937 jyly qonys audarghan halyq jayynda birneshe enbek jazdym. Sonday-aq, qazaq halqynyng orys búghauyndaghy ómirin, odan keyingi Kenes Odaghy túsyndaghy mәdeniyeti turaly taqyrypty terendetip, baspasózge jariyalap, kitap etip shygharyp, sol arqyly Koreya tarapynan Qazaqstan men Orta Aziyanyng zertteluine alghashqy bop serpin jasaghym keledi.
- Bayandamanyzdan Kenestik imperiyanyng qazaqqa jasaghan qysymy turaly ashy pikirlerdi jii estidik. Sizge búl jaghynan syn aitylmay ma?
- Nege? Meninshe, bәrin tura aitu kerek. Halyqaralyq qatynasty jaqsartu ýshin halyq shyn "menin" bilu kerek. Siz de bala tәrbiyelep, ósirip jatyrsyz. Keleshek úrpaq tughan halqynyng basynan ótken tarihty túp-tura oquy kerek. Eshqanday búrmalau bolmauy kerek. Bizde de sonday boldy. Koreya men Japoniya halqynyng qarym-qatynasy jaqsy emes. Japoniya imperiya bolghan kezden beri Koreya halqy turaly ótirik aitady. Biz soghan renjiymiz. Óitkeni, ol tarihy oqigha ghoy. Eger tarih ashyq aitylmasa, bolashaqqa da zardabyn tiygizedi.
- Qazaq dalasyndaghy kóterilister jayynda Ontýstik Koreyada bizde joq qúpiya derekter bar ma?
- Joq. Sebebi, Koreya ghalymdary Qazaqstan men Orta Aziya elderin tereng zerttegeli bes jyldyng jýzi endi boldy. Búryn kәris halqy Qazaqstan dese, ony Reseyding bir bóligi dep oilaytyn. Bәlkim, eki el arasynda zertteu sharasy az bolghannan solay qabyldaghan shyghar. Negizi uaqyt óte kele qúndy derekter tabugha bolady. 1980 jyldary Ándijan әskerining biylikke qarsy kóterilisi úiymdastyrylghany belgili. Osy kóteriliske baylanysty derekting 50 payyzy ghana ashyldy. Sebebi, sol kezdegi azamattardyng biylikte otyrghandyghy kedergi jasauda.
- Qazaq elining bastan ótkizgen nәubet jyldaryn Koreya memleketi qalay qabyldaydy? Japondar men kәristing arasyndaghy soghysty qazaqtyng últ-azattyq kóterilisimen baylanystyryp aityp óttiniz. Búl jerde qanday úqsastyq bar?
- Jalpy, imperializmning ózi adamgershilikti, adamda qalyptasqan mәdeniyetti búzatyn nәrse. Yaghni, búl eki memleketting arasyndaghy qarym-qatynasqa selkem týsiredi. Qazaqstanda kóterilis 1916 jyly bolsa, Koreyada 1919 jyly boldy. Mening biluimshe, 1916 jylghy qazaqtardyng últ-azattyq kóterilisinde keybir azamattar ghana bas kóterdi. Al Koreyadaghy kóterilisti eshkim basqarghan joq, oghan býkil halyq shyqty. Olar imperialistik ezgige shyday almady. Mәselen, Koreya da 1910 jyldan bastap 45 jyl boyy Japoniyanyng otary boldy. Biz tәuelsizdikti 1945 jyly aldyq. Halqymyzdyng jaghdayy óte auyr boldy. Bizdi Japoniya kýshpen ústaghysy keldi. Qazirgi kýnge deyin de Koreya halqynyng kónilinde Japoniyagha degen óshpendilik bar. Al ózim Qazaqstanda jýrip bir nәrsege tang qaldym. Qazaqtardyng orystar tarapynan talay ezgige úshyraghany tarihtan belgili. Biraq sonda da solardyng yghyna jyghylyp, bәiek bolasyzdar. Nege qazaqtar oryssha sóileydi? Mine, maghan osy jaghy mýldem týsiniksiz. Mýmkin, tarihty jaqsy bilmey me eken degen oy da qylang beredi.
- Sonda siz ýshin qazaq qanday halyq?
- Qazaqtar ertede kóshpeli halyq bolghandyqtan ba, minezi ashyq, óte qonaqjay halyq. Mysaly, kәris halqy otyryqshy halyq bolghandyqtan basqa últty, onyng mәdeniyeti men tilin, salt-dәstýrin, әdet-ghúrpyn qabyldamaydy. Biz ýshin múnyng bәrine jol jabyq. Al, Qazaqstanda bәrine jol ashyq eken. Myna jaqtan orystyng tilin, arghy jaqtan Batystyng mәdeniyetin sinirip, ózderinizdiki siyaqty qoldanyp jatyrsyzdar. Búl bir jaghynan alghanda, jaqsy siyaqty. Koreyada myng jyl boyy bir ghana halyq túrdy. Býgingi jahandyq zamanda bizge júmys isteuge qazaqtar da, ózbekter de, basqa últ ókilderi de aghylyp jatyr. Biraq kәris halqy olargha júmys kózin berse de, mәdeniyet jaghynan qabyldamaydy. Bizdegi bir kiltipan osy. Sodan ba eken, Koreya memleketi basqa últ ókilderin adamgershilik túrghydan syilap, kómektesu ýshin balalaryna osy jaghynan tәlim-tәriybe, bilim berip jatyr. Meninshe, qazaqtyng kemshiligining biri - kýshti adamdardyng aldynda tómenshikteydi, kedey memleketting aldynda ózin biyik sanaydy. Búl jaman nәrse dep oilaymyn. 2000 jyldary Qazaqstan ekonomikasy birshama damu satysyna kóterilgen kezde Koreya memleketi ministrlerining Qazaqstan basshylyghymen kezdesui qiyngha soqqan edi. Sebebi, olar bizde bәri bar, eshtenening keregi joq dep oilady. Biraq daghdarys bastalghannan keyin qazaq tarapy bizge kelip, aqsha súrap jatyr.
- Óziniz kórip jýrgen bolarsyz, bizdegi basqosulardyng deni resmy tilde ótedi. Sonday kezde qanday oida bolasyz?
- Koreyanyng Hankuk uniyversiytetinde, men sabaq beretin kafedrada 10 student qazaq tili men ózbek tilin ýirenip jatyr. Qazaq tilin oqyp jatqan studentter Almatygha bir jylda, alty aida til ýirenuge jii kelip túrady. Bir ókinishtisi, sol kezde olardyng qazaq tilin ýirenuge degen ynta-yqylasy su sepkendey basylyp qalady. Nege? Qazaq jastary qoghamdyq orynda, joghary oqu ornynda orys tilinde sóilesetindikten, keyde bizding studentter ózine "Men nege qazaq tilin ýirenip jatyrmyn?" degen súraq qoyyp, qazaq tilin tastap, birjola orys tiline kóship ketkisi keledi. Múnday týsinikting ózi Qazaqstannyng bolashaghyna kesirin tiygizedi. Eng aldymen mekemede júmys isteytin sheneunikter, ministrler qazaq tilinde sóilep, qazaq tilinde jazu kerek. Eger sheteldegi azamattar qazaqtyng tarihyn, mәdeniyetin jaqsy bilgisi kelse, eng aldymen tilin bilu kerek dep oilaymyn. Qazaq tilin ýirenbese, qazaqty jaqsy bilu, tanu mýmkin emes.
- Qazaq baspasózinde, tipti әlemdik baspasóz betterinde kәristerding arghy tegi Altay tauynyng qazaqtary eken degen pikir jii aitylady. Osyghan kelisesiz be?
- Kelisemin. Ótken aida sizderding Elbasy Koreyada boldy. N.Nazarbaev pen Ly Men Baktyng aituyna qaraghanda, eki elding til jaghynan da úqsastyghy bar. Ásirese, mәdeniyeti jaghynan óte jaqyn. Biz ýlkenderdi syilaymyz, sizder de solay. Sosyn qazaqta "baqsy" degen sóz bolsa, bizde "baksu" deydi. Búrynghy qazaqtar Kókke, Tәnirge tabynsa, múnday diniy-nanym bizde de bar.
- Ontýstik Koreya men Soltýstik Koreya arasyndaghy mәsele qalay, qashan sheshilui mýmkin? Tarihshy retinde eki elding qosyluyn qalaysyz ba?
- Onyng bәri el basqarghan azamattargha baylanysty. Negizi birigui kerek dep oilaymyn. Sebebi, Ontýstik Koreya Qytaygha qarap otyr. Ontýstik Koreyada jerasty qazba-baylyqtar joq. Tek ghana sony iygeretin maman bar. Eki elding birigui arqyly Ontýstik Koreyanyng bilimin de paydalanyp, odan әri damytugha bolady. Biraq Ontýstik Koreyanyng qazirgi preziydenti búghan onsha kónil bólgisi kelmeydi.
- Koreyada demokratiya bar ma? Oppozisiyagha sóz berile me? Qazaqstanmen salystyrghanda qanday?
- Búl súraqqa jauap beru óte qiyn. Ózinizge qalay? Qazaqstanda demokratiya bar dep oilaysyz ba?
- Qazaq qoghamy jariyalylyqqa endi ghana bet búryp keledi ghoy.
- Memleketting damuynda әrtýrli jol bar. Qazaqstannyng Preziydenti N.Nazarbaev: "Birinshiden, ekonomika, sodan keyin ghana sayasat pen demokratiyagha kónil bólu kerek" dedi. 1960-70 jyldary Koreyada da solay bolghan. Al qazir biz ashyq memleketpiz desek te, býgingi Preziydentting basqaruyna qaraghanda kishkene kertartpalyqtar bar. 2000 jyldary biylik el basqaruda qanday da bir qatelik jiberse, halyq Preziydentke tura aitatyn edi. Qazir demokratiya kishkene әlsiredi.
- Shet memleketting azamaty retinde aitynyzshy, Qazaqstannyng ishki jәne syrtqy sayasatyna qanday bagha berilip jatyr?
- Qazaqstannyng sayasatyna joghary bagha berilip keledi. Qazaqstan tәuelsizdik alghannan bastap múnda 130-dan astam últ pen úlys ókilderi túryp jatyr. Sonday-aq, Qazaqstannyng yadrolyq qarudan bas tartqany basqa memleketke ýlgi boldy. Biraq Qazaqstanda oppozisiyalyq partiya joq dep oilaymyn. Demokratiyalyq memleket bolu ýshin bir biylikting bolghany az. Onyng janynda oppozisiya ókilderi bolyp, kemshilikterdi aityp, týzetu kerek.
- Qazaqstannyng EQYÚ-gha tóraghalyghy jóninde ne aitasyz?
- Koreyanyng ziyaly qauymy joghary baghalaydy. Preziydent N.Nazarbaev osy uaqyt aralyghynda Qazaqstan ekonomikasynyng damuyna aitarlyqtay ýles qosty. Sonday-aq, últtardyng yntymaqtastyqta, tatu-tәtti birlikte ómir sýrip jatqanyna Halyqaralyq qauymdastyq ýlken bagha berip otyr.
- Qazaqstanda til mәselesi әli tolyq sheshimin tapqan joq. Ontýstik Koreyada qanday ótkir mәsele bar?
- Bәzbireuler Koreyada bir ghana halyq túrady dep oilaydy. Shyn mәninde, búryn 99 payyzy kәris últy edi. Biraq qazir jan-jaqtan júmys izdep kelip jatqan adamdar kóp. Mine, solardyng arasynda týsinispeushilik pen kiykiljinder bolyp túrady.
- Biraq Koreya halqy әleumettik jaghynan edәuir jaqsy túrady ghoy...
- Biz be? Solay oilaysyzdar ma?
- IYә, sizderde jana tehnologiyanyng zamanauy ýlgisi damyghan ghoy... Keshe Elbasynyng issaparynda nebir songhy ýlgidegi ozyq tehnologiyalardy kórsetti ghoy...
- IYә, sizderge qaraghanda jaqsy damyghan deuge bolady. Elbasy N.Nazarbaev Koreyagha barghan kezde men de boldym. Onday kezde eng jaqsy nәrselerdi ghana kórsetedi ghoy.
- Koreyanyng qansha halqy bar?
- 45-50 mln. adam túrady. Bir Seulding ózinde 17 mln. halyq túrady.
- Qazaq tilin qansha jylda ýirendiniz?
- 3-4 jylda ýirendim. Sol kezde jaqsy sóiledim. Koreyada jýrip, birazyn úmytyp qaldym.
- Qazir otandyq telearnalarda kórsetilip jýrgen kәristing kinosy kórermendi últtyq-patriottyq ruhta tәrbiyelep keledi. Ásirese, tarihy filimderde búrmalaushylyq bayqalmaydy. Búghan biylik tarapynan qysym jasalmay ma?
- Joq, bәri de avtorlarmen kelisip jasalady. Qazir biz óz tarihymyzdy jas úrpaqqa siniru ýshin osynday әreketke kóshtik.

Ángimelesken Dinara MYNJASARQYZY

"Turkistan". 22 (828)

0 pikir