Dýisenbi, 30 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130865. Jazylghandar — 116187. Qaytys bolghandar — 1990
Qúiylsyn kóshing 5218 0 pikir 30 Qyrkýiek, 2015 saghat 22:28

QANDASTYNG MÚNY: DOLLARMEN BIRGE PARA DA ÓSE BASTADY

El bolyp etek jidyq, ensenimizdi kóterdik,  tәuelsiz memleket bolyp, tórt qúbylamyzdy týgendey bastaghanda alysta qalghan aghayyngha, qarakóz qandastargha kóz saldyq.

Olardy tarihy otany, memleketi qazaq eline oralugha shaqyrdyq. Qúryltay ashtyq, bar qazaqtyng basyn qostyq. Tәuelsizdik alghanda shettegi aghayynnyng quanbaghany qalmady. Kózine jas alyp, qazaq jerine, atamekenine aghyldy. Sodan beri qanshama ailar aunap, jyldar jyljydy. Dese de, әli de el bolyp kóship keluding zandyq negizderi bir izge týse qoyghan joq. Qazir Parlamentte elding damuyna, kemeldenuine jol ashar keremet jana zandar, qaulylar qabyldanyp jatyr. Biraq, nege ekeni belgisiz kóshi-qon mәselesine kelgende aqsay beremiz. Múnday sәtte «daghdarysqa baylanysty  oy órisimiz de daghdaryp bara jatqan joq pa?» degen saual kókeyge kepteledi. Shette qalghan qazaqtyng kóship kelui, konystanuy mәselesinde jeke bas qújattardy turalau – qiyamet-qayym. Búl mәsele ýlken-ýlken minberlerde aitylyp ta, jazylyp ta jýr. Endeshe, ol nege dúrys sheshimin tappaydy? Mysaly, bizding memleket Qytaydan kelgen qandastan «sottalmaghan» degen qújat talap etedi. Búl mәsele jayynda Auyt Múqiybek aghamyz talay mәrte mәsele kóterip, Parlament, minstrlikterge hat jazyp, Qytay memleketi sottalghan azamatqa qyzyl pasport bermeytinin, sottalghandardy shekaradan shygharmaytynyn dәleldep, týsindirip-aq jýr. «Ayghaylay, aighaylay qasqyrdan da úyat boldy» demekshi qasqyrdan úyalar  kýige jettik.

Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevting ózi «shet eldegi qazaqtardy qúshaq jaya qarsy alamyz» dep jatqan tústa, «búl kimning tarapynan jasalyp jatqan kedergi, búl mәselege kim túzaq qúryp túr?». Belgisiz. Belgilisi Qazaqstan azamattyghyna qújat tapsyru tegin bola túra, qújat ótkizudi sonshama qiyndatyp, aradaghy deldaldardyng aiyn onynan tughyzyp qoyghan. Sol deldaldyng kólenkesinde arandary ashylghan bastyqsymaqtar otyr. Bir jinalysta Súltanәli Balghabaev myrza men ishki ister mamandary  oralmandar jayyn talqylap otyrghan edi. Olar: «Oralmandar zang bilmeydi. Óz qúqyqtaryn qorghay almaydy. Qazir zang boyynsha qújattardyng bәri dúrys qabyldanyp jatyr» dep jatqanda men keshe ghana bir deldal arqyly júmysymdy bitirgenimdi aityp, dәlel keltirgen edim, olar sasqalaqtap qaldy. Múny nege aityp otyrmyn? Qazirgi tanda barlyq sharua aqshagha tirelip túr. Múnday sayasat kimderding qolymen jasalyp otyr? Múnyng artynda kimder túr? Búl súraqtargha jauap tabatyn kez keldi. Jolyn tapqan qandastar «sottalmaghany» turaly anyqtama әkelse, ony «auyldan alghansyn» degen sekildi týrli syltaumen jaratpay tastaydy. Ol qandas ne isteydi, qaytadan Qytaygha shapqylasa da ol qújatty ala almasy belgili. Amalsyzdan әlgi anyqtamany jaratpay tastaghan sheneunikke deldal arqyly para beredi. Paranyng kýshi keremet qoy, managhy sheneunik әp sәtte bәri dúrys dep qolyn byttityp qoyyp bere salady. Ortadaghy halyqtyng auzy kýiip, opyq jeydi. Sonda da olar Otangha degen sýiispenshilikpen bar mýmkindikti paydalanyp, azamattyq alugha, tym qúrysa «yqtiyar hatqa» qol jetkizuge tyrysyp baghuda. Al, sheneunikter kýn sanap, sharyqtaghan dollar sekildi paranyng da qúnyn ósirip, bilgenderin istep jatyr. Osyndayda «bes myng tenge para alghan qyzmetkerdi ústap alyp, jegenin jelkesinen shygharghysh agenttik qayda jýr?» dep oilaymyn.

Maqsat Qanaghat

Abai.kz

 

 

 

 

 

 

0 pikir