Beysenbi, 1 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102874. Qaytys bolghandar — 1725
Alashorda 3536 0 pikir 1 Qazan, 2015 saghat 02:00

QAZAQ HANDYGhY TURALY ELBASY NE DEDI?

Qazaq handyghynyn 550 jyldyghyn atap ótip jatqan tústa Preziydent Nazarbaev tarihymyzdyn tym terendigine mәn berip bylay degen bolatyn:

«Qazaq handyghy búdan bes jarym ghasyr búryn ghana shanyraq kóterse de, Euraziyanyn úly dalasynda ornaghan arghy dәuirdegi saq, ghún, ýysin memleketterinin, bergi zamandaghy Úly týrik qaghandyghy, Deshti Qypshaq pen Altyn Orda memleketterinin zandy múrageri boldy».

Mine, osy sózge endi tarihshylar den qoyyp, Elbasynyn sózin memlekettik tarihtyn dәpterine engizip, dәyektey týsui kerek shyghar degen oydamyz. Sonymen, Qazaq handyghynyn 550 jyldyghyna baylanysty Elbas taghy qanday oylar aytty. Oqyp kóreyik:  

 

Qúrmetti hanymdar men myrzalar!

Mәrtebeli meymandar!

 

Qazaq handyghynyn 550 jyldyghyna jinalghan barsha qauymdy býgingi torqaly  toymen shyn jýrekten qúttyqtaymyn!

Býkil әlemdi daghdarys jaylap, damyghan elderdin ózderi ýlken ekonomikalyq kýyzeliske úshyraghan mynau almaghayyp zamanda alys-jaqyn aghayynnyn basyn qosyp, Qazaq handyghynyn 550 jyldyq úlan-asyr toyyn ótkizudin ózinin erekshe sebepteri bar. Býgingi toy, en aldymen, batyr babalarymyzdyn biyik ruhyna taghzym etu jәne taghdyrdyn san aluan qiyndyqtarynan sýrinbey ótken ata tarihynan taghylym alu ýshin ótkizilip otyr.

Kenes Odaghy zamanynda Qazaqstan mektepterinde oqushylar «KSRO tarihy» atty ortaq oqulyqtan bilim aldy. Sondyqtan, jas úrpaq ata tarihynan mýlde alshaqtap qaldy. Onyn ýstine Qazaq handyghynyn shanyraghyn kóterip, aybynyn asyrghan úly handarymyz ben danqty batyrlarymyzdyn esimderi birtindep el jadynan óshirile bastady. Óz ishimizden shyqqan olardy jamandaghyshtar qúrmetke bólendi. Elimizde hannyn, ne batyrdyn eskertkishi túrmaq, olardyn atynda bilim men mәdeniyet nysandary, kerek deseniz, jalghyz-jarym kóshe de bolghan joq. Qazaq handarynyn aty atala qalghan jaghdayda olargha ýstem tap ókili retinde kelensiz bagha berilip, qisynsyz ayyp taghyldy. Búl turaly aqyn Ghafu Qayyrbekov kezinde: «Basqanyn patshasynyn bәri jaqsy. Nelikten bizdin handar jaman bolghan?» dep ashyna jazghan bolatyn. Últ jadynyn tamyryna balta shabugha arnalghan osynday súrqay sayasattyn nebәri shiyrek ghasyr búryn oryn alghanyna senudin ózi qiyn. Biraq kenes zamanynyn ashy shyndyghy dәl osynday bolatyn.

Tәuelsizdik qazaq halqynyn óshkenin jandyryp, ólgenin tiriltti. Almaty men Astanada, oblys ortalyqtary men iri eldi mekenderde Kerey men Jәnibek, Abylay men Ábilqayyr siyaqty әygili handarymyzdyn, Qabanbay, Bógenbay, Nauryzbay batyrlardyn enseli eskertkishteri boy kóterip, olardyn esimderi eldi-mekenderge, joghary oqu oryndary men mektepterge berildi. Babalardyn erlik pen kýreske toly ónegeli ómir joldary jayly tom-tom ghylymiy enbekter men әdebiy shygharmalar jazyldy. Tәuelsizdikpen birge oralyp, úrpaghyna úlanghayyr qonys qaldyrghan batyr babalarymyzdyn biyik ruhy qazaqtardyn, әsirese, jana buynynyn arasynda asa zor patriottyq órleu tughyzyp, últ tarihyna degen maqtanysh sezimin úyalatty.

Qazaq, Júban aqyn aytqanday, «myn ólip, myn  tirilgen» halyq.  Birligi jarasqanda danqy asyp, biylikke talasqanda berekesi qashqan. Barshagha belgili, bayyrghy babalarymyz bórili bayraq ústap, Baykaldan Balqangha deyingi alqapty erkin jaylaghan. Kógimizde jelbiregen altyn kýn astynda qyrany qalyqtaghan tuymyz memlekettigimizdin ýzilmey jalghasyp jatqandyghynyn ayghaghy.

Qazaq handyghy búdan bes jarym ghasyr búryn ghana shanyraq kóterse de, Euraziyanyn úly dalasynda ornaghan arghy dәuirdegi saq, ghún, ýysin memleketterinin, bergi zamandaghy Úly týrik qaghandyghy, Deshti Qypshaq pen Altyn Orda memleketterinin zandy múrageri boldy. Arghy dәuirlerge barmay-aq, taza týrkilik zamanymyzgha zer salar bolsaq, әygili Rim imperiyasy qúlap, Europadaghy osy kýngi memleketterdin nobayy da әli qalyptasa qoymaghan, al Qytayda ýsh patshalyq pen aluan әulet ózara qyrqysyp jatqan 6 ghasyrda – 552 jyly Altayda Úly týrik qaghanaty atty quatty, kýshti memleket dýniyege keldi. Ol nebәri jarty ghasyr ishinde Altay men Kavkaz arasyndaghy alyp dalada jeke dara biylik jýrgizdi. Dәuirlep túrghan kezinde Vizantiya men Irannan, Qytaydyn eki patshalyghynan alym alghan er týriktin berekesi ketip, óz ishinde biylikke talas bastaghanda, әueli batys jәne shyghys bolyp ajyrap, keyin oghyz, qarlúq, qypshaq bolyp bólinip, jaularyna jem boldy.

Segizinshi ghasyrda tasqa qashalghan Kýltegin jazuynda: «Aldau men arbaugha arandaghan týrik halqy birliginen ayryldy. Tabghashtargha qaysar úldary qúl, kórikti qyzdary kýn boldy», – dep jazylghan. Qay zamanda bolmasyn, barlyq jenisterimizdin bastauy bereke-birlik ekenin jas úrpaq eshqashan úmytpay, ótkennen sabaq aluy ýshin Kýltegin jazuynyn kóshirmesin jasatyp, L.Gumiylev atyndaghy Euraziya uniyversiytetinin atriumyna qoyghyzdym.

Býgingi tәuelsiz týrki memleketteri – Týrkiya, Qazaqstan, Ózbekstan, Ázerbayjan, Týrikmenstan men Qyrghyzstan jәne dýniyenin әr týkpirine taryday shashylghan jalpy sany 200 millionnan asatyn 30-dan astam týrkitildes últtar men úlystardyn úly babasy er týrik atalarymyz bolatyn. «Týrik» sózinin bir maghynasyn әygili týrkolog akademik A.N.Kononov «berik» yaghniy «birigu», «birlik» sózinen shygharady.  Endeshe, týrki halyqtary jaratylysynda әrdayym birge, bereke-birlikte bolu ýshin jaratylghan. Babalarymyz da bizge osyny miras etken.

Birlik – bizdin barlyq jenisterimizdin altyn qaynary, el qorghaghanda kýsh-quat berer asqaq aybary. Osyny әrdayym jadymyzda ústauymyz kerek. Jahandanu zamanynda taghdyr talayymen bólinip ketken, tili, dili, dini men tegi bir týrik halyqtary HHI ghasyrda yntymaq jarastyruy qajet. Sóytip, sayasatta, ekonomikada, ghylym men tehnologiyada ózara yqpaldastyq pen baylanystardy kýsheyte beruimiz kerek. Ata tarihy bizdi osyghan shaqyrady.

Býgingi toy – en aldymen, Qazaq handyghynyn 550 jyldyq toyy. Ataqty Múhammed Haydar Dulatiydin derekteri boyynsha, 1465 jyly Qozybasy tauynyn eteginde tarihi oqigha boldy. Búl – bizdin eldigimizdin tamyry terende jatqanyn tanytatyn asa manyzdy tarihiy derek. Kerey men Jәnibek handar Ábilqayyr úlysynan bólinip, Shu men Talastyn arasynda Qazaq handyghynyn shanyraghyn kóterdi. Alty Alash anttasyp, ayrylmasqa sóz baylasyp, Úlytaugha tanbalaryn qashap jazdy. Osylaysha, tarih sahnasyna Qazaq degen halyq shyghyp, úlanghayyr ólke Qazaq jeri dep atala bastady. Odan son qasqa joldy Qasym han handyqtyn irgesin bekitip, keregesin kerdi. Haqnazar han shekarasyn Edildin boyyna deyin keneytse, Tәuekel han Týrkistan ólkesin týgeldey Qazaq handyghyna qaratty. Ensegey boyly er Esim eldin irgesin bekitu jolyndaghy kýreste qolbasshylyghymen tanymal boldy. Salqam Jәngir han Orbúlaq týbindegi shayqasta jongharlargha oysyrata soqqy berse, Áz Tәuke «Jeti Jarghyny» engizdi.  

Qazaq handyghy kezeni – at jalynda kýn keshken alash júrtynyn qaharmandyq dәuiri. El biylegen handardyn ómiri maydan shebinde ótti. Qazaqtyn alghashqy on tórt hanynyn jeteui joryq jolynda qaza tapty.    Osynau úly babalardyn biyik ruhyna barlyq úrpaq ayryqsha  qúrmetpen bas iyip, rizashylyghyn bildiredi.  Olardyn últqa sinirgen úshan-teniz enbegi әrdayym el esinde saqtalady. Qazaqtardyn talay buyny qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan mamyrajay zaman ornatqan han retinde qadirleytin Áz Tәuke biylikten ketken son halqymyzdyn bereke-birligi әlsirep, jýzge jәne rugha bólinushilik belen aldy.

Ortalyq Aziyadaghy asa quatty әskeriy memleket sanalatyn Qazaq handyghynyn osy osaldyghyn ontayly paydalanghan jongharlar tútqiyldan soghys ashyp, el tarihyna «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» degen atpen engen tragediyagha úshyratty. Dәl osy tústa tarih sahnasyna qol bastaghan Qabanbay, Bógenbay, Nauryzbay, Malaysary siyaqty  batyrlar, sóz bastaghan Tóle, Qazybek, Áytekedey dualy auyz biyler, el bastaghan Abylay, Ábilqayyrday handar shyqty. Bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, bereke-birligi asqan qazaq qoly 1730 jyly Anyraqay týbinde jongharlargha kýyrete soqqy berip, ata qonysyn jaudan birjolata azat etti.

Qaz dauysty Qazybek biy:

Biz qazaq degen mal baqqan elmiz,

Eshkimge soqtyqpay jay jatqan elmiz,

Elimizden qút-bereke qashpasyn dep,

Jerimizdin shetin jau baspasyn dep,

Nayzagha ýki taqqan elmiz.

Eshbir dúshpan basynbaghan elmiz,

Basymyzdan sóz asyrmaghan elmiz.

Dostyqty saqtay bilgen elmiz,

Dәm-túzdy aqtay bilgen elmiz, – degen  eken.

Birliktin qadirin bilip, bilekke bilek qosqanda atamekendi jaudan azat etti. Alayda, aghayynnyn arazdyghy, yntymaqtyn azdyghynan kóp úzamay handyq joyyldy. Danyshpan Abay aytqanday, «Bas-basyna biy bolghan ónkey qiqym»  eldin siqyn ketirdi. Sol kezde býkil dýnie jýzin jaylaghan, «bólip al da, biyley ber» atty otarshyldyqqa negizdelgen súrqiya sayasat Qazaq elin birjolata Resey patshalyghynyn otaryna aynaldyrdy. Búdan keyingi Qazan tónkerisinen, Azamat soghysynan, halqymyzdyn ten jartysyn jalmaghan otyz ekinshi jylghy asharshylyqtan er-azamatqa da, elge de syn bolghan Úly Otan soghysynan qazaq qanshama qansyrap shyqsa da, azattyq ansaghan órshil ruhy men últtyq kelbetin joghaltqan emes.

El arasynda aytylatyn tәmsil bar. Abylay han: «Ýsh armanym bar edi. Birinshisi, elimdi beybit ómirge jetkizsem dep edim, qan kóp tógildi. Ekinshisi, halqym qala, kent sala almady. Ýshinshisi, eldin basyn biriktire almadym», – degen eken. Abylaydyn asyl armandary tәuelsizdik túsynda týgeldey oryndaldy. Qazaqstannyn qay týkpirine barsaq ta, qalalarymyz ben auyldarymyz jarqyrap, jaynap túr.Dalamyz jayqalghan eginge tolyp, elimiz jasyl baqqa aynaldy. Altyn kýn shuaghyn shashqan kók bayraghymyzdyn astynda qazaq qana emes, 130 últtyn ókilderi bereke-birlikpen tatu-tәtti ómir sýrude. Men búdan búrynyraq «Qazaq tarihynda biz úyalatyn eshtene joq» degen edim. Býgin sol sózimnin jalghasy retinde: «Bizge babalar túlparlarynyn túyaghymen jazylghan ata tarihynyn әr paraghy erekshe qymbat. Qazaqtardyn býgingi jәne bolashaq buyny ony әrdayym oryndy maqtan etetin bolady» degim keledi.

Tek ótken tarihymen ghana maqtanatyn eldin bolashaghy búlynghyr. Ár buyn ókilderi ata-baba danqyna danq qosyp, abyroyyn arttyryp, býkil dýnie jýzi aldynda bedelin biyiktete bilgen eldin ghana bolashaghy jarqyn, mereyi ýstem bolady. Osy túrghydan kelgende tәuelsiz Qazaqstannyn býgingi buyny babalar amanatyna adaldyq tanytyp, elimizdin abyroy-bedelin búryn-sondy bolmaghan biyikke kóterdi dep ayta alamyz.

En aldymen, babalarymyz egemen elimiz tәuelsizdik alghanda enshimizde úlan-baytaq jer qaldy. Biraq әlemdegi toghyzynshy territoriya sanalatyn qazaq dalasy eshbir halyqaralyq qújatpen rәsimdelmey, ashyq-shashyq jatqan edi. Biz osy bir asa kýrdeli әri shetin mәseleni sәtimen sheship, Resey men Qytay bastaghan barlyq kórshilerimizben aradaghy jalpy úzyndyghy 14 myn shaqyrymnan asatyn shekaramyzdy halyqaralyq qújattarmen rәsimdep, bolashaq úrpaqtyn alansyz boluy ýshin birjolata әri mәngilikke shegendedik. 

Ekinshiden, bizge múragha qalghan ata qonysymyz  jyldar boyy halqymyzgha qasiret әkelgen ajal poligondary  men jappay qyryp-joyugha arnalghan yadrolyq oqtúmsyqtargha toly boldy. Biz sonyn bәrinen elimizdi de, jerimizdi de azat etip, әlemdik yadrolyq qarusyzdanu kóshin bastadyq. Aqyl men parasattyn kez kelgen qarudan quattyraq bolatynyn dәleldep, jahandyq qauipsizdikke zor ýlesimizdi qostyq.

Ýshinshiden, eki jarym ghasyr patshalyq Resey men 70 jyldan astam Kenes Odaghy qúramynda bolghanda qazaq halqy óz jerinde otyryp-aq azshylyqqa, al Qazaqstan óz erkinen tys 130 últ pen úlystyn mekenine aynaldy. Álem tarihyna kóz tiger bolsaq, soghys atauly ne jer dauy, ne últ artyqshylyghy, ne din ýstemdigi ýshin bolatynyn bayqau qiyn emes. Biz elimizdi mekendegen san aluan últ pen úlys, din ókilderin kók tudyn astyna jiyp, el tynyshtyghyn, bereke-birligin saqtadyq. Birikken Últtar Úyymy әlemdegi talay memleketke ýlgi-ónege retinde úsynghan Qazaqstan halqy Assambleyasyn qúryp, bes ret qatarynan Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyn sezderin zor tabyspen ótkizdik. Babalarymyz miras etken «Ken bolsan – kem  bolmaysyn» degen qaghidany basshylyqqa ala otyryp, әli talay biyikterge jeterimiz anyq.

Tórtinshiden, biz irgemizdi bekitip, birligimizdi bekemdegen son әlemdegi en damyghan elderdin tәjiriybesin zerttep, damudyn ózimiz jasaghan jana modeli – «Qazaqstandyq joldy» úsyndyq. Damudyn en jarqyn bolashaghyn ayqyndaghan «Qazaqstan – 2050» strategiyasyn týzdik. Dәl osy qújattyn negizinde algha qoyghan maqsattarymyzdy ret-retimen jýzege asyryp, quatty da tabysty memleket ornattyq. Sonyn nәtiyjesinde ekonomikamyz az ghana jylda eshqashan, eshkimde bolmaghan qarqynmen algha basty. 2014 jyly elimizdin Jalpy Ishki Ónimi 1993 jylghy kórsetkishten 19 esege kóbeydi. Ol jan basyna shaqqanda 696 dollardan 13 myn dollargha, yaghniy 18 esege artty. 1993-2013 jyldar aralyghynda 200 milliard dollardan astam tikeley shetel investisiyasyn tarttyq. Eldin әl-auqatyn barynsha jaqsartyp, órkeniyetti elderdin dengeyine jetkizdik.

Besinshiden, babalar miras etken jerimiz qanshalyqty ken bolsa da, bizde úly múhiytqa shyghatyn jol bolghan emes. Temir jol atauly Qazaqstannyn baylyghyn tasu ýshin tek soltýstikke qaray salyndy. Tәuelsizdik jyldary biz jalpy úzyndyghy 2500 shaqyrymdyq temir jol salyp, elimizdin barlyq oblystaryn bir-birimen jalghastyrdyq. Nәtiyjesinde Qazaqstannyn bolat joldary Qytay arqyly Tynyq múhiytqa, týrikmen jeri, Parsy shyghanaghy arqyly Ýndi múhityna, Resey arqyly Batys Europagha, odan әri Atlant múhityna jetetin boldy. Búghan qosymsha «Batys Qytay – Batys Europa» euraziyalyq avtomagistraly da paydalanugha berildi. Al, «Núrly Jol» baghdarlamasymen elimizde jana 7 myn kilometrden astam avtokólik joly salynyp, barlyq ónirlermen baylanys eki esege jaqyn bolady.   HHI ghasyrdyn naghyz Jibek joly dep osyny aytuymyz kerek.

Altynshydan, qazaqty ózge últtan daralaytyn – onyn tili men mәdeniyeti, ruhaniyaty. Elimiz egemendigin alghannan keyin  jaghdaydyn qiyndyghyna qaramastan taghdyrdyn jazuymen dýniyenin tórt búryshyna taryday shashylyp ketken millionnan astam qandastarymyzdy atamekenge qaytaryp alyp keldik. Babalar tarihyna qatysty dýnie jýzinin arhivterinde shan basqan tarihiy qújattardy aldyryp, tom-tom kitaptar men oqulyqtar shygharyp, ata tarihtyn aqiqatyn týgendedik. Tәuelsizdik jyldarynda 1300-ge juyq mektep, 1250-ge juyq densaulyq saqtau nysanyn, taghy 4 mynnan astam balabaqsha saldyq. Halyqtyn ortasha ómir úzaqtyghy 72 jasqa jetti.

Azattyqtyn alghashqy jyldarynda «Bolashaq» baghdarlamasyn әzirlep, on mynnan astam talantty jastarymyzdy shet elderdin en bedeldi uniyversiytetterinde oqyttyq. Qazir «Bolashaq» týlekteri basqaru isine aralasyp, ózderi el bolashaghyna qyzmet isteude. Kemelimizge kelgen son elimizdegi barsha orta bilim oshaqtaryna ýlgi bolsyn dep,  respublikamyzdyn әrbir ónirinde dýnie jýzindegi en biyik talaptargha say «Ziyatkerlik mektepterdi» ashtyq. Al, kýlli jogharghy bilim ordalary biyl alghashqy týlekterin úshyryp, әlemdik dengeyde tanylyp ýlgergen «Nazarbaev uniyversiytetine» qarap boy týzeydi.   

«Mәdeniy múra» baghdarlamasy boyynsha ata-babamyzdyn asyl múrasyn jinaqtaghan son әlemdegi en janashyl óner ordalary sanalatyn Beybitshilik pen kelisim sarayy, Ortalyq konsert zaly, Astana opera jәne balet teatry, Últtyq muzey ghimarattaryn salyp, últ mәdeniyetinin әlemdik órkeniyet biyiginde damuy ýshin barlyq jaghdaydy jasadyq. Múnday mәdeniyet oshaqtary elimizdin әr ónirinde boy kóterdi.

Jas úrpaqtyn jany súlu, deni sau boluymen qatar kýsh-qayraty mol boluy ýshin zәulim sport saraylaryn túrghyzyp, qysqy Aziada oyyndaryn zor tabyspen ótkizdik. London olimpiadasynda úly jeniske ie boldyq, otandyq sportshylar jarqyn jetistikterimen el mereyin ósirdi.

Jetinshiden, irgesi berik ýydin shanyraghy shayqalmaydy. Jaqynda ghana biz Ata Zanymyzdyn 20 jyldyghyn atap óttik. Bizdin Konstitusiyamyz últtyq zannama jýyesine berik irgetas bolyp qalandy. Zan shygharushy, atqarushy biylik pen tәuelsiz sot jýyesinin negizin qúrdy. Qazaqstan Parlamenti en joghary ókiletti organ retinde óz mindetin abyroyymen atqaruda.

Segizinshiden, babalar danqyna maqtanumen shektelmey, ýzdiksiz algha jyljyghan el ghana ozady. Osydan shiyrek ghasyr búryn ghana әlem kartasynda bolmaghan Qazaqstan dýnie jýzinin 56 elinin basyn qosatyn Europa qauipsizdik pen yntymaqtastyq úyymyna, 57 memleketti biriktiretin Islam yntymaqtastyq úyymyna abyroymen tóraghalyq etip, últymyzdyn ruhyn kóterip, júrtymyzdyn ensesin biyiktettik. Qazaqstan alyp qúrlyqtaghy en týyindi mәselelerdi sheshetin 30-gha juyq memlekettin basyn qosyp, Aziyadaghy ózara yqpaldastyq jәne senim sharalary kenesin qúryp, ony әlemdegi bedeldi úyymdardyn qataryna qosty. Álemdegi en yqpaldy halyqaralyq úyymdardyn birine aynalghan Shanhay Yntymaqtastyghy Úyymyn qúrudyn basty bastamashylarynyn biri bolyp, birneshe ret biyik dengeydegi sammit ótkizdik.

Bizdin babalarymyz – ghúndar da, týrikter de, qypshaqtar da ótken zamandarda Euraziyaday alyp materiktin basty integratory bolghan. Olar Úly daladaghy aluan taypalardyn basyn talay mәrte qosyp, berekesi qashqan kezde san ret jaularyna jem bolghan. Biz de 20 jyldan astam uaqyt boyy Euraziyalyq Odaq qúru turaly bastamany tabandylyqpen ilgeri jyljytyp, ony býginde bes memlekettin basyn qosatyn postkenestik elder ishindegi en ýlken ekonomikalyq úyymgha aynaldyrdyq.

Toghyzynshydan, Astananyn tórinde túryp, býginde bar qazaqtyn ortaq maqtanyshyna aynalghan elordamyz turaly aytpau mýmkin emes. Astanamyz – jahangha tanylghan júrtymyzdyn jarqyraghan jaqúty, Azattyghymyzdyn altyn qyrany! Elordany salu tәuelsiz Qazaqstannyn óte kýrdeli maqsat qoyyp, ony tabandylyqpen orynday alatynyn kýlli әlemge ayqyn dәleldep berdi. Bas qalamyz qazaqtyn abyroyyn asyryp, mereyin tasytty. Dosty sýyindirip, dúshpannyn mysyn basatyn enseli elordagha aynaldy. Astanamen birge qalyn qazaqtyn da danqy artty. Elimizdin әr ónirindegi basqa qalalar men eldi-mekender de Elordagha qarap boy týzep, jarqyray bastady. Býgingi torqaly toyymyz ótip jatqan Tәuelsizdik sarayy jәne Sport kesheni de  osynday enseli ghimarattardyn biri bolmaq.

Onynshydan, bәsekege qabiletti elu eldin qatarynan berik oryn alyp, әlemdegi ýzdik otyzdyqtyn qataryna kirudi basty strategiyalyq maqsat etip qoydyq. Alda Astanada әlemdegi ghylym men tehnikanyn, ónerkәsiptin, janalyq ataulynyn jetistikterin nasihattaytyn EHRO-2017 kórmesin ótkizu mindeti túr. Qazir adamzat qoghamy jana industriyalyq revolyusiyanyn qarsanynda túr. Oghan Qazaqstannyn ekonomikasy men ónerkәsibi dayyn boluy ýshin biz «Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasyn» әzirlep, jýzege asyrudamyz. Dýniyejýzilik sauda úyymyna kirdik. Barshagha birdey kәsibi, osy zamanghy memleketimiz odan әri tabysty boluy ýshin bes institusionaldyq reforma jýrgizudi qolgha aldyq. Tiyisti memlekettik organdar ony ret-retimen jýzege asyrugha kirisip te ketti. Búl reforma bizdi jana biyikterge bastaydy.

«Egemen bolmay el bolmas» degendey, biz azattyq jyldarynda shyn mәninde úly joldan óttik. Tәuelsizdik kezeni – biz ýshin ghasyrlar jýgin arqalaghan ghalamat kezen. Kezinde Kerey men Jәnibekke ilesip shyqqan halyqtyn úzyn sany 200 myn shamasynda eken. Býgingi kýni sol qazaqtyn qatary jer jýzinde 15 millionnan asyp jyghyldy. Al, eger qazaq ótken ghasyrdyn asharshylyghyna úshyramasa, ótken soghysta qyrylmasa qansha bolar edi?

Qazaqtyn óz ishindegi bereke-birligi kýshti boluy kerek. Danyshpan Abaydyn: «Birindi, qazaq, birin dos, Kórmesen istin bәri bos», –  degen ósiyetin әrdayym esten shygharmayyq, ardaqty aghayyn. Alda qanday syn-qaterler kýtip túrsa da birligimizdin arqasynda bizdin bolashaghymyz býgingiden de jarqyn dep kәmil senimmen ayta alamyn.

Bәrimizdin kiyeli atamekenimiz bar, ol –qazaqtyn Úly Dalasy. Sol dalada babalardyn izgi amanatyn oryndau jolynda biz qúrghan qasiyetti Otanymyz bar. Ol – Tәuelsiz Qazaqstan. Tәuelsizdik – bizdin mandaygha basqan baghymyz, mәngi saqtaugha tiyis amanatymyz. Qasiyetti Otanymyzda qanday qiyndyqty da qayyspay qarsy alugha layyq órshil ruhty, azat oyly, jasampaz halyq bar. Ol – erjýrek qazaq halqy. Sol qaharman halyqtyn algha qoyghan izgi múraty bar. Ol – Úly Dala tósinde ózi qúrghan memleketti Mәngilik El jasau. Endeshe, әrqashan elimiz aman, bauyrymyz býtin bolsyn. Sizder men bizder qúrghan Tәuelsiz Qazaqstanymyz Mәngilik Elge aynalsyn! Úly maqsattargha jetu jolynda bizge batyr babalardyn aruaghy jar bolsyn!

 

Qymbatty qazaqstandyqtar!

2 myn jyldan astam tarihy bar ejelgi Tarazda bir aydan keyin Qazaq handyghynyn 550 jyldyghyna arnalghan monument saltanatty týrde ashylatyn bolady. Biz ózimizdin qasiyetti jerimizdin tarihy birneshe myndaghan jyldargha ketetinin este saqtay otyryp, óz babalarymyzdyn estelikteri men isterine tiyisti bagha beremiz. Ol Euraziyanyn ótken jәne qazirgi órkeniyetinin ósip-órkendeuinde ózinin ayryqsha oyu-órnegimen sheber órilgen. Hronostyn kózge kórinbeytin arqauy bizdi Qytaydyn mynjyldyq tarihymen jәne qazirgi kezimen, Tayau jәne Orta Shyghys, Aziya qúrlyghynyn basqa da bólikterinin ótkenimen jәne býginimen baylanystyrady. Tildik jәne mәdeniy baylanystar miriadasy arqyly biz óz bauyrlarymyzben – býginde Múzdy múhit jaghalaularynan Jerorta tenizine deyingi jerdi mekendeytin týrki halyqtarymen baylanysamyz. Úly Týrki Eli – ol bizdin ortaq babalarymyz ben batyrlarymyz, ortaq ruhaniy baylyqtarymyz bar ortaq arghy Otanymyz. Ol bizdin birlesken úly múramyz.

Bizdin Resey halyqtarymen, birinshi kezekte, orys halqymen jýzdegen jyldargha sozylatyn birlesken tarihiy jolymyz bar. Tәuelsizdik jyldary ishinde biz Europalyq odaq, Amerika, Islam әlemi elderimen tarihymyzdyn birlesken paraqtaryna ie boldyq. Olar jana zaman uaqytynyn kóptegen halyqaralyq oqighalary, onyn ishinde, bizdin elimizde bolghan oqighalar turaly bayandaydy. Qazaqstan әrqashanda óz kórshilerimen aradaghy dostyqty jәne senimdi kózdin qarashyghynday saqtap, odan әri damyta beredi, әlemnin býkil elderimen izgilikti qarym-qatynastar ornatady.

HHI ghasyrda da bizdin jahandyq damugha qosar ýlesimizdin tek qana arta beretinine jәne әlemnin ony layyqty baghalaytynyna senimim mol. Bizdin jerimizdin jýrip ótken jәne alda túrghan tarihiy jolyn oy eleginen ótkize otyryp, bizge Qazaqstannyn jahandyq qoghamdastyqta tanymaldyghy men mәshhýrligin keneye týsetindey etudin manyzy zor. Álemde qanday da bir halyqtyn óz memleketinin resmi atauymen birge ayryqsha beyformalidi úghymdy paydalanatyn mysaldary kóp. Bizdin qasiyetti jerimizdi ejelden Úly Dala, al bizderdi – Úly Dala úrpaghy dep atady. Ony sonau erte zamandardan beri tughan jerge degen halyqtyq mahabbatty dombyranyn, qobyz ben jetigennin jýrekti arbaytyn әuenine aynaldyra otyryp aqyndar jyrgha qosty.

Biz babalarymyzda eshqashan bolmaghan adam aytqysyz jana mýmkindikter men persektivalar bar jana Qazaqstandy qúrudamyz. Bizdin kóptegen mynjyldyq tarihy bar jerimiz kóz aldymyzda ózgerude. Qazirgi zamanghy Qazaqstannyn әr auyly men qalasynda bolyp jatqan ózgeristerge kók aspan kuә. Dala kógindegi Kýn bizdin izgi isterimizge núryn shashuda. Aspan men Kýn – bizdin Tuymyzdyn týsi.

HHI ghasyrda dalalyq Euraziyanyn qúshaq jetpes kenistigi qaytadan týlep, órkendeude. Biz óz Tarihymyzdyn jana Shamshyraghyn jaqtyq. Sondyqtan da býginde jәne әr kezde de bizdin Qazaqstan – ol Úly Dala Eli! Ol – týlegen Úly Dala Eli. Bizdin sýyikti Otanymyzdyn halyqtyq aty da dәl osy. Ol bizdin Otanymyzdyn ótkenin de, qazirgisin de, bolashaghyn da beyneleydi. Onda qazaqstandyq minez ben onyn negizgi sipattary kórinis tapqan. Olar – bizdin jan-dýniyemizdin ashyqtyghy men kendigi, bizdin jýrekterimizdin jyluy, qonaqjaylylyq pen beybitsýygishtik, kemengerlik pen oyshyldyq, enbeksýygishtik pen iskerlik. Ol – sýyikti jerimizdin osy uaqytqa deyin bolmaghan órkendeuine qol jetkizudegi ózimizdin kýshimiz ben mýmkindikterimizge degen senim. Men bizdin jana Qazaqstannyn osynday beynesinin әrbir qazaqstandyqtyn oy-sanasy men jan-dýniyesinen oryn tabatynyna, býkil әlemde moyyndalatynyna senimdimin.

Taghy da qaytalap aytayyn, bizdin qasiyetti jerimizdi yqylym zamandardan Úly Dala dep, al babalarymyzdy Úly Dalanyn úrpaqtary dep ataghan. Biz – solardyn jalghasymyz, Úly Dalanyn múragerlerimiz. Osynau ken baytaq Úly Dalanyn kóginde halqymyzdyn baq júldyzy bolyp Jana Qazaqstan dýniyege keldi. Bizdin Qazaqstanymyz – úly isterdin úyytqysy bolghan Úly Dala Eli! Búl – bizdin taghdyrymyz! Búl – bizdin tandauymyz! Mәngilik Elimizde beybitshilik pen bereke bolsyn! Halqymyz aman bolsyn!

Abai.kz

0 pikir