Júma, 7 Qazan 2022
Ádebiyet 6908 0 pikir 1 Qazan, 2015 saghat 11:55

MEN NEGE BIREUDING KÓShIRMESI BOLUYM KEREK?

Últymyzdyng ýnjariyasy – «Shalqar» radiosynyng әue tolqynynda taghlymdy, tyndarmangha oy salar habarlar jeterlik. Qarbalas shaqta әr habardy ýzbey tyndau, әriyne, mýmkin emes. Sonday baghdarlamanyng biri – óner salasynda enbek etip jýrgen maytalmandarmen pikir almasatyn, olarmen syr shertisetin «Óner alany» habary. Býgin nazarlarynyzgha sol habarda órbigen Mahambet Ótemisúly atyndaghy syilyqtyng laureaty, Halyqaralyq Aytmatov akademiyasynyng akademiygi, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, jazushy-dramaturg Rahymjan Otarbaevpen súhbattyng gazet núsqasyn úsynamyz.

Sahnagha býgingi taghdyr, býgingi mәsele qajet

– «Rahymjan Otarbaev – intel­lektualdy qazaq prozasynyng HHI ghasyrdaghy ozyq ókili» dep Shynghys  Aytmatov aitqanday, sizding oqyrman­darynyz prozada salghan izinizdi jazbay tanidy. Kýrdeli janr – dramaturgiyagha qadam basqa­nynyz­gha da jiyrma jyl tolypty. Azaby men qiyndyghy mol dramaturgiyany tandauynyzgha ne sebep boldy?

– Áueli prozadan bastaghanym ras. Osydan 25 jyl búryn Áuezov, Mýsirepov teatrlaryna jii baratyn edik. Sodan qyzyghushylyq oyanyp, «jazsam qalay bolady» dep qolgha qalam alyp, tarihy taqyryptargha baryp kórdim. Alghashqy jazghan tórt-bes piesam kónilime qonbady. Jas kezimde «jaqsy jazsang boldy, әrtister oinasa, rejisser qoysa, kompozitor muzykamen kórkemdese – bitti, tamasha qoyylym bolyp shyghady» dep oilaytyn edim. Baqsam, piesa jazudyng ózindik qiyndyghy jetip jatyr eken. Búl – eng kýrdeli, eng minezdi janr. Sahnadaghy keyipkerlering óz ómirin sýrip jatady. Onyng qayghysy, onyng quanyshy, onyng shiyelenis-konfliktisi, arasyndaghy intriga, oqighanyng ósui, damuy, sharyqtau shegi jәne tiyanaqtalyp ayaqtaluy, osynyng bәrin ólshemmen almasa bolmaydy. Sahnada túryp alyp 3-5 minut uaghyz aityp, oqigha qualap ketsen, onda kórermendi ústay almaysyn. Sondyqtan jazyp otyrghan kezde ózing belgili dәrejede jartylay rejisser, akter, kórermen bolyp otyruyng shart. Sosyn aman qaldyratyn adamdy aman qaldyrasyng da, óltiretin keyipkerindi uaqytynda óltirip otyrasyn. Eng bastysy, әr әreketting – qayghynyng da, quanyshtyng da, shiyelenisting de, ómirding de, ólimning de – әrqaysynyng dәleli boluy kerek. Onsyz kórermen senbeydi. Minezdi janr deytinim de sol.

1991 jyly alghashqy jazghan «Ábutәlip әpendi» degen tragikomediyamdy Atyrau oblystyq Mahambet atyndaghy drama teatry sahnalady. Rejisseri Chapay Zúlqashev bolatyn. Sodan bastap piesalarym qoyyla bastady. 1995 jyly Bishkektegi Halyqaralyq Aytmatov teatry «Abay sot» atty piesamdy  sahnalady. Jalpy, úzyn sany 15 piesa jazyppyn. Sol shygharmalarymdy qyrghyz ben qazaqtyng on bes teatry kýni býginge deyin sahnalap keledi. Biraq, әli kýnge deyin dramaturgiyanyng qyry men syryn tolyq iygerdim dep aita almaymyn. Tipti, qanday kәnigi dramaturg bolsa da iygerdim dep aita almas. Óitkeni, úly Chehovtyng ózi Mәskeude «Shaghala» piesasy sәtsizdikke úshyraghan kezde kýndeligine «Qarghys atsyn dramaturgiyany! Endi teatrgha jolamas­pyn!» dep jazady. Biraq, qaytyp ainalyp keldi. Úly dýnie tughyzdy. Keyde sonday úly túlghanyng ózin týnildirgen búl óner. Biraq, sahnanyng kiyesi, sahnanyng siqyry bәribir jibermeydi.

Men teatrdan kete almaymyn. Óitkeni, sonda ómir sýrem. Qansha qiyndyq kórseniz de «elge, halyqqa qajetti sóz aittym-au» nemese «elge tansyq, búryn shyqpay jýrgen bir obraz jasadym-au» degen toqtam, quanysh qiyndyqtyng barlyghyn shayyp jiberedi. Óitkeni, teatr degen – újymdyq óner. Sen qansha jaqsy jazsang da, eger rejisser alyp shygha almasa, ol spektakli qúlaydy. Sen qansha jaqsy jazyp, rejisser qansha jaqsy qoyam dese de, basty qaharmanyng ony jaqsy alyp shygha almasa, ainalasyn­daghylar sýrinedi. Nege deseniz, «kónil-kýi» sodan taraydy. Mine, sonday qiyn, әri qyzyqty, әri elge kerek búl ónerding mәrtebesi qazir joghary. Ásirese, qazirgi kezde. Nege deseniz, jazghan kitabynyzdy bir keshte bir qalada 400-500 adam oqymaydy ghoy. Sizding bir spektaklinizdi 500-800 adam tamashalaydy. Osynyng ózi úly baqyt emes pe?! Ózinning de baqytyn, ónerding de baqyty.

– A.P.Chehovtyn, N.V.Gogoliding shygharma­lary nege әli kýnge sahnadan týspeydi? Al ótken ghasyrda elimizding býkil teatry jabyla qoyghan M.Áuezov, Gh.Mýsirepov syndy klassikterimizding key piesalary nege býgingi kýnning talabynan shyqpay jatady?

– Chehov bolsyn, Gogoli bolsyn, odan keyingi qanshama orys dramaturgterining piesalary ghasyr boyy qoyylyp keledi. Álem teatrlary da qoyyp jatyr. Óitkeni, olar jeke tarihy túlghany emes, adamzattyq problemany qozghady. Adamzattyq mahabbat, bir-birine degen sýiis­penshilik, adamdar arasyndaghy qarym-qatynas, bir-birin jek kóru sezimi — qoghamnyng sol kezdegi problemasy. Mine, osy adamy taqyryptardy alyp shyqty. Adam – qay kezde de sol adam. Kiyimimiz ózgergen bolar, týsinigimiz ózgergen joq. Sol problemany kórgende, bir ghasyr ótip ketse de, dәl sol uayymmen betpe-bet kelgendey bolasyn. Soghan yntang auyp túrady. Sondyqtan da әlemdik klassikagha engen shygharmalardyng tozyghy joq. Keyde «úlylyq­tyng ózi bir ghasyrdyng shenberindegi nәrse-au» dep oilaymyn. Al danyshpandyq degen bolady. Danyshpandar – Shekspirler men janaghy aty atalghandar. Olar eshqanday qoghamnyn, dәuirdin, ghasyrdyng shekteuine baghynbaydy. Olar kez kelgen kenistikti búzyp ótedi. Ómir sýre beredi. Al, Áuezov – sóz joq, úly túlgha. Qiyn-qystau kezde ómir sýrdi. Neshe týrli shekteuler, qysastyqtar boldy.

Osydan 25-30 jyl búryn opera jәne balet teatrynan bir jap-jas qyz keldi. Sol jerde әkimger bolyp júmys isteydi eken. «Qyz Jibektin» mynynshy qoyyly­myna shaqyrdy. «Barmaymyn. Ol qoyylymdy búryn eki ret kórgenmin. Ýshinshi ret kórgim kelmeydi. Men olardyng mahabbatyna, olardyng kóz jasyna zәru emespin. Maghan býgingi mahabbat kerek» dedim. Ázilge búrsam da, shynymdy aittym. Sahnagha býgingi taghdyr, býgingi mәsele qajet. Qyz Jibek, Ayman-Sholpan, Qaragózben, bolmasa Qozy Kórpesh-Bayan Súlumen qansha úrpaqty tәrbiyeleuge bolady? Zaman ózge. Úghym ózge. Jastar ózge. Sondyqtan janalyq kerek. Óitkeni, óz dәuirinde, óz uaqytynda janaghy aitqan piesalar mindetin atqardy. Artyghymen oryndady. Qazirgi talap basqa, qogham basqa, zaman basqa. Mine, 25-30 jyl búryn mening aitqan әlgi sózimdi býgingi úrpaq aityp jýr. «Maghan qajeti joq» deydi. «Anda-sanda saghynyp kóruge bolar. Maghan bata búzghan, ata-ananyng betine kelgen Qaragóz qajet emes. Qazir bata búzghandar, ata-ananyng betin tyrnaytyndar jetip jatyr» deydi.

Ras pa? Ras. Búl kinәlau emes. Úly túlghala­rymyzgha taghzym ete otyryp, qashanda minәjat aita otyryp, olardyng key shygharma­laryn da eksheytin, jana kózqaraspen qaraytyn uaqyt keldi. Kózsiz tabynugha bolmaydy. «Bәlensheden asqan eshkim joq» degendi qoy kerek. Búl ne? Qazaqtyng anasy tolghatpay jatyr ma? Talantty úldar tumay jatyr ma? Talantty shygharmalar jazylmay jatyr ma? Qúdaygha shýkir, izdesek tabylady.

 

«Handardyng ishindegi progressivtik han – Jәngir»

 

– Jazylghan, jazylyp jatqan, qoyylghan nemese qoyylmay jýrgen piesalarynyzgha tolyghyraq toqtalyp ótsek.

– «Beybarys súltan» degen piesam 2000 jyly jazyldy. Sol jyly Atyrau eli Beybarys súl­tannyng 875 jyldyq toyyn ótkizip, ýlken eskert­kish ashty. Sonda osy spektakliding túsauy kesil­di. Qazir Áuezov teatrynyng artisteri jyl boyy dayyndalyp, teatr tarihynda túnghysh ret aghyl­shyn tilinde qoyyp jatyr. Sonymen qatar Asta­nadaghy M.Gorikiy atyndaghy orys drama teat­rynda 7-8 jyldan beri orys tilinde qoyylyp keledi.

«Abay sot» degen piesam 1995 jyldan Bishkekting aka­demiyalyq teatrynda qoyyl­dy. Biraq, qazaq jolatpaydy. Óitkeni, búl Abay – basqa Abay. Piesa bastalghanda Abay Almatydaghy eskertkishten týsip, qalany aralaydy. Qala­nyng әkimine kiredi. Neshe týrli súraq qoyady. Parlament saylauynyng kandiy­dattarymen sóilesedi. Elge berip jatqan, oryndalmaytyn, qúlash-qúlash jalghan uәdelerin estiydi. Bazargha baryp, sauda jasap otyrghan býgingining Dil­dә men Áygerimin kóredi. Balalary balabaqshada. Oibay­latyp tang atpastan aparyp tastaghan. Abaydyng kónili qalyn­qyraydy. «150 jyldan keyin kelip edim, biraq, orta­laryna bir Abay syimady» dep ókinishin aityp-aytyp kelip, «Qay ghasyrdyng belesinde jýrseng de, qayran elim, qazaghym degen dausymdy estip jýrersin» dep eskertkish bolyp ketedi.

Qyrghyzdar qansha әspettep qoysa da, qazaqtar «búl bizding týsinigimizdegi Abay emes» dep manaylatpady. Óitkeni, ainalasynda bay joq, by joq saqalyna maly­nyp jýrgen. Semizdikten kerdendep jýrgen neshe týrli bәibisheler joq. Biz soghan ýirenip qalghanbyz ghoy. Biyler qolyna qamshy ústap kelip, aldyna tastap sóz súrap, әspettep sóileytin. Joq! Abay – býgingi Abay. Abay kóshesining kýzetshisi bolyp bayaghy Qonqa jýredi. Ózining zamandasy. «Abaydy tanisyndar ma?» dese, saudamen basy qatqan Dildә men Áygerim: «Tanymay­myz. IYә, estigenbiz. Bayaghyda ótken bir aqyn ghoy», – deydi. Mening osylay bergim keldi. Mýmkin, «Abaydy jana zamangha alyp kelem» dep jýrgen meniki dúrys bolmas. Áyteuir, bizde qoyylmady.

Oral teatry «Syrym batyr» atty piesamdy sahnalady. Jýrip jatyr. «Jәngir han» degen piesamdy 15 jyl búryn jazyp edim, ony da eshkim shygharghan joq. Óitkeni, «Han emessin, qasqyr­syn» degen Mahambetting bir auyz sózi bizge sinip qalghan. Jәngir hannyng qanshama enbegi bola túrsa da, әli kýnge sol sózdi jene almay kele jatyrmyz. Preziydentting ózi «Handardyng ishindegi progressivtik han – Jәngir» degen edi. Ony da qúlaghymyzgha ilmedik.

Mahambetke arnaghan «Bas» degen piesam bar. «Jәngir handy» da, «Basty» da Oral teatry biyl qoyamyz dep jatyr. «Bas» ta – Abay siyaqty. Tiri Mahambet joq. Ol kórden qazylyp alynghan. Sóitip, antropolog Noeli Shayahmetov mýsinin jasaghan, Almatygha kelip, on jeti jyl әrkimning jertólesinde joghalyp ketken Mahambetting basy ghana bar. Ony óltiretin Yqylas bar. Qayypqaly bar – satyp ketetin. Isatay bar – jan joldasy. Baymagham­bet bar. Biraq, olar – býgingi zamannyng keyipkerleri. Biri ministr, biri instituttyng diyrektory, biri zertteushi ghalym bolyp otyr. Tap sol atpen alynady. Isatay bar – oppoziy­sioner. Til joq. Alashtyng jalauyn jelbiretip túrady. Taghy da onyng ishinde Mahambet degen býgingi kýn­ning aqyny bar. Ol iship ketken… Respublikalyq bәigede ekinshi oryn alghan osy piesany on bes jyldan beri eshkim jolatpaydy.

Jaqsy kóretin agham – marqúm Áshekeng (Áshirbek Syghay) aitatyn edi: «Rahymjan, sen ózing birtýrlisin. Jazuyng da birtýrli» dep. «Birtýrli bolsam, bolarmyn, agha. Men nege bireuding kóshirmesi boluym kerek?» dep kýlushi edim. Sol birtýrlilik biraz jolymyzdy kesti, shyraghym. Tayauda ghana Qyzylorda teatrynyng úsynys-ótinishimen Temirbek Jýrgenov jayly piesany jazyp, ayaqtadym. Jyl jarym jýrdim әurelenip. Qazaqtyng úly túlghasy. Qazaq mәdeniyetine, oquy men ónerine zor enbek sinirgen. 1933 jyldan 1937 jylgha deyingi tórt jyldyng ishinde býkil teat­rymyzdyng da, operamyzdyng da, býkil oqu men mektepterding de, instituttyng da, uniyversiytetting de negizin qalaghan. Aldymen Tәjikstannyng qarjy ministri boldy. Odan Ózbekstan súrap әkelip, oqu-aghartu ministri etip saylady. Mirzoyan Ózbekstangha Ghabit Mýsirepovti arnayy jiberip, Temirbekti aldyryp, Qazaqstannyng oqu-aghartu ministri qyldy. Ýsh respublikada da ministr bolghan adam! Qazaq­tyng ónerine, mәdeniyetine, әdebiyetine núryn shashqan túlgha turaly әli kýnge bir piesa jazylmapty. Jaz­dym. Qolym­nan kelgenshe, aqyl-parasatym jetkenshe alyp shyqtym dep oilaymyn. Búiyr­sa, shyghyp qalar. Búl – on altynshy piesam.

– «Kóp piesam qoyylmay jatyr, qazaq jolatpaydy» dediniz. Búghan kinәli – qazaq halqy emes, teatrdyng ainalasyndaghy jandar shyghar?

– IYә. Sonday aghalarymyz bar, kózqarastary qatyn­qyrap qalghan. Bir shenberden shyqpaytyn. Bәlenshe degen túlgha ma, ol jóninde eshqanday únamsyz sóz aitugha bol­maydy. Sәl-pәl ókpe-nazy bar sóz aitugha bolmaydy. Áyt­pese seni halyq jauy qylyp qoyady. «Sen ne aittyn? Ty­nysh jýrmeysing be? Ne sharuang bar?» dep. Pende bol­ghannan keyin, on jerden úly túlgha bolsa da, bir kem­shiligi bolady. Ayaghymyzben jer basyp jýrmiz. Grigoriy Ras­putinning sózi bar: «Myslyamy s Bogom, a telom-to s ludi­miy». Qayda qashasyn? «Abaygha da, Maham­betke de sen basqasha kózqaraspen qaraysyn» deydi. Men nege basqasha qaraugha tiyisti emespin? Nege mening kózqarasym shektelui kerek? Qoyylmay-aq qoysyn. Biraq, basqasha jaza almaymyn.

 Shet el piesalarynan tәlim aldym

 – Qolynyzgha qalam ústaghanda ózinizge ýlgi tútyp, eliktegen adamynyz boldy ma?

– Eshkimdi ýlgi tútpadym, eliktemedim desem, ol jalghan bolady. Sol aghalardyng az da bolsa bir-bir jazu mәnerin ýirendik. Biraq, tútastay sol jolgha týsip kettim dey al­may­­myn. Ol jolgha týssem, janaghyday piesa jazbas edim. Al, shyndap kelgende, orystyn, shet elding keremet drama­laryn, piesalaryn oqyp, ózime kóp tәlim alghan jerlerim bar.

Mysaly, «Aktrisa» degen komediyam bar. Áshirbek agham oqyp, ishek-silesi qatyp kýlip edi. Qysqasha mazmúny mynaday: Qazaq drama teatryna ministr­likten tapsyrma keledi. «Gogo­liding «Ýilenuin» qoyasyndar. Eng basty róldi oryndaghan, yaki, kýieu tandap otyrghan qyzdy oina­ghan aktrisany «Qúrmet» ordenine úsyna­syndar», — deydi. Bir qy­zyghy, ishinde Gogoliding ózi jýredi. Teatrdyng bas diyrek­tory, rejisseri, aktrisalary qatysady. «Ýilenuge» dayyndyq bastalyp ketedi. Sol kezde shataq shyghady. Rólge talas qyzady. Rólge talas – ordenge talas. Bireui shyday almay iship ketedi. Bireu infarkt alyp, auruhanagha týsedi. Gogoli kelgende teatrdyng synshysy aitatyn sózi bar. «Ýilenudi» student kezimde oqygham, biraq, úmytyp qalyp­pyn. Biraq, mening oiymsha, bolashaghy bar piesa siyaqty» deydi. Gogoli tayaqtap ony quady. Eng sonynda ekinshi qabat­tan qashyp shyghatyn Podkolesin ózining qashatyn jaghyna sekirmey, halyqqa qaray sekiredi. Ony oinap jýrgen halyq әrtisi orkestr otyratyn shúnqyrgha týsip ketedi.

Osy piesagha da eshkim jolamaydy. Onyng ishinde mahabbat ta bar. Teatrdyng diyrektory basty róldi sol jerde 15 jylday júmys isteytin dos aktrisasyna bergisi keledi. Biraq, onyng jasy 50-den asyp ketken. «Bay tandap otyr» degenge kelmeydi. Úzyn sózding qysqasy, Áshirbek agha «Múny qazaq qoya almaydy. Nege deseniz, әrkim ózin әshkerelegendey bolady. Qoysa, orys qoyady» degen edi. Sosyn orysshagha audartyp, Mәskeuge jiberdim. Gogoli teatry qoyatyn bolyp, qabyldap alghan. Biraq, byltyr teatrdan órt shyghyp, jóndeui bitpey jatyr. Qoya ma, qoymay ma, bilmeymin.

– Jas dramaturgterden ýmit kýttirer kimder bar?

– Mening bir jaqsy kóretin inilerim bar. Adam retinde de jaqsy kórem. Shygharma­shylyghyn tilektes kónilimmen qadaghalap otyram. Qaraghan­dyda  Serik Saghyntay, Almas Myrzahmetov degen eki jigit bar. Serik dramaturgiyada jaq­sy kele jatyr. Tarazda Oralhan Dәuit degen jigit túrady. Biraq, ózim kórgen joqpyn. Shygharmalaryn oqydym. 2-3 ret telefon soghyp, aghalyq aqyl-kenesimdi aittym. Ol da meni qadaghalap oqyp jýredi eken. Darhan Beysenbek degen jigit bar. Ta­lantty jigit. Osylardyng qay-qaysysynan da mening ýmitim zor. Prozadan 2-3-ten kitaptary shyqty. Óitkeni, sózding dәmin biledi. Obrazdardy daralay biledi. Oqighany qúra biledi. Oy bar.

1990-2000 jyldary zaman aunap ketken kezde týniletin edim. Laylanghan su túnbay qalghan kezde, lay sudyng astyn­da asyl jatyr ma, aqyq jatyr ma, bilmey jýrgende, «Menimen birge orystyng aishyqty tili óledi» degen Ivan  Buninning sózi esime týsetin edi. «Áy, osy biz qazaqtyng qasiyetti de mәnerli sózinen airylyp qaldyq-au, jazu ketti-au» deytin edim. Qúdaygha shýkir. Talantty jigitter ósip keledi. Tәuba deysin.

Súhbattasqan  — Tolqyn SÚLTAN

"Almaty aqshamy" gazeti

0 pikir