Senbi, 1 Qazan 2022
Ádebiyet 5954 0 pikir 1 Qazan, 2015 saghat 12:03

BIR TÝRLI ÓLENG

Tamshybúlaq

Tamshybúlaq degende Tamshybúlaq,

Mәnindi úgha alama ma jan syghalap.

Ynyrshaqty yrduan bú fәniyge,

Áy,  tamshy, siz de  qonaq, biz de qonaq.

 

Tógilip tamshy ýstine tamshy qúlar,

Búralghan biyshi búlar, әnshi búlar.

Dýregey dýniyeniz dóngelengen,

 Ájedey qúrtqa toly  janshyghy únar.

 

«Qarasha shydamasa  ekpinge key,

Qayyryl qoyqandamay bekpin demey».

Tәmsil aityp túrghanday tamshy bitken,

Tasymay órekpimey, ekpindemey.

 

Úghatyn shirkin sony qúlyq bolsa,

Maqtangha, pәs pandyqqa qúlyp bolsa.

Tirshilik  yrghaghynan janylmas edi,

Pende bitken tamshyday túnyq bolsa.

 

Tamshybúlaq , ainaldym aiylynnan,

Qanaghat, ynsap penen qayyrynnan.

Zamana zaryn aityp túrghandaysyz,

Zәbir kórgen janday bop bay úlynan.

 

Tamshybúlaq degende Tamshybúlaq.

Deymiz goy әr nәrsening mәnisi bolad.

Kózi qúrghaq bolghanmen búl qoghamnyn,

Jatyr ghoy kókiregine tamshy qúlap.

Tamshybúlaq....

 

****

Auzymyz ba, qútty bir toyghan balyq,

Mynyq etpeymiz jatsaq ta oirandalyp.

Qar astynda qyp-qyzyl astyq qalyp,

Fas-futty alyp biz jeymiz jayrang qaghyp.

Sanamyzda sektalar qúighan qalyp,

Olay-búlay tartady búidamdy alyp.

Japyraghyn jel júlghan kýzgi talday,

Kýnnen kýnge baramyn sidamdalyp.

 

ZYMYRANDAR

Barady qanym keuip, janym isip,

Jaza basqan taghdyr-ay janylysyp.

Zulaydy tóbemizden zymyrandar,

Arly-berli ajaldy alyp úshyp.

 

Dóngeleydi qanbaqtay qúmyra-qút,

Zymyrandar úshqanda ynyranyp.

Jer-ananyng jýregi dir etedi,

Qabaghymen jatatyn múny baghyp.

 

Ibilisting irkildep irindi ishi,

Keledi taghdyryna ýnilgisi.

Júlyny jiydip ketken myna qogham,

Júmaqtan quylghannyng júghyndysy.

 

Demesine osylay shara bar ma?

Túlymy jelkildegen dala bar ma?

Baqidyng baqyrauyq әnin aityp,

Jardan jargha úshady ala qargha.

 

Keseldi oy kónilimdi kilkitedi,

Jýikemnen talshyq etip jýn týtedi.

Aspan jaqqa asyqqan týrpi bitken,

Peri bop perishteni ýrkitedi.

 

Qan jylaymyn qaytadan juyp betti,

Meyirim jýrektegi suyp ketti.

Bayqonyrdan ot alghan bir zymyran,

Perishtening sonynan quyp ketti.

 

 BIR TÝRLI ÓLEN

Bir týrli óleng jaza salam otyryp,

Qiyalymda qiqu salsa sóz-tizbek.

Ruhy azyp ketken qazaq shoqynyp,

Aldap-arbap sózin maghan ótkizbek.

Zaman ózi ne bop ketti, ei, tegi,

Aynalanyz nanymdardyng kórmesi.

Tuu qiyangha qashyp ketsem qaytedi,

Qyleuetting búiyrar bir bólmesi.

 

ÁJEM MENIN...

Qyrdan asyp qyrkýiek kelipti,

Sonau sәby sәtterimdi jetelep.

Samarqaulau kónil, shirkin, jelikti,

Sary әjemning elesine erkelep.

 

Osy aida men yrys-qúty tasyghan,

Jar sala engen mynau jaryq jalghangha.

Bәrin qayta bastayynshy basynan,

Qanat baylap sol balausa armangha.

 

Balalyghym bazynaly mazasyz,

Sary әjemning etegine oralghan.

Jýregimning tórin de ghana Siz,

Erkeletken jalyn alghan ot alghan.

 

Sary әjemdi saghyndym-au sary kýzde,

Qús úshyrmay tóbemizden ósirgen.

Erkelik te, tentektik te bar bizde,

Týk júrnaq joq kesepaty kesirden.

 

Daghdy ma әlde qalyptasqan bayaghy,

Qyrkýiekti saghynyshpen kýtem men.

17-si әjem maghan úmytpay,

Jana kәstóm әperetin dýkennen.

 

Birge soqqan bolashaqpen jýregi,

Búldyr qaghyp saghym kýnder ótti aldan.

«Bastyq bolghyn» deytin jәne tilegi,

Bastyqtardan, sirә, kónili kóp qalghan.

 

Zyryl qaghyp, kýndi kýnge jyqtyrghan,

Kim toqtatqan bastyghy joq uaqytty.

Kәstóm emes, qazir oilap otyrsam,

Ájem maghan syilaydy eken baqytty.

 

Kelip qapty qyrkýiek te qyr asyp,

Abyr-sabyr dýrbelenge týspedim.

Sandyqtaghy kiymeshekti aldym da,

Saghynyshpen úzaq-úzaq iyiskedim.

 

 ÚShU

Úshayyn aigha qaray aidan ary,

Sonda da janymnyng joq jay tabary.

Kelgen-ketken dýnie kelgen-ketken,

Sol bayaghy әuenin qaytalady.

 

«Bәri -daghy qúdaydyng búiyrghany»,

Solay deydi әje sózi miymdaghy.

Adam bitken barady ashkózdenip,

Aqsha bolyp qúdayday syiynghany.

 

Ysyrylyp keyinge el tilegi,

Qobyz bolyp qonyr múng shertiledi.

Últ deytin jýrektegi úiyghan qan,

Kóbesinen sógilip kertiledi.

 

Bólek babam minetin Bórtem qayda,

Qazaqylyq deytúghyn kórkem qayda?

Ibalyghy móp-móldir kelin qayda?

Sonday kelin bolatyn erkem qayda?

Qyltasynan qiylghan kók bóridey,

Delben-delbeng tartamyn dertemdi aigha.

 

QASIRET

Qúpiyasyn bilermiz múnyn-daghy,

Qasiret qonlandy qanymdaghy.

Aqtóbede qyryldy aqbókender,

Ózeginen ýzilip shybyn jany.

 

Kózinde móldiregen dala jatty,

Demi bólek dalagha nala jatty.

Aq-qarasyn anyqtar sarapshylar,

«Qauip joq» dep eshqanday bara jatty.

 

Áldeqaydan jónkilip túman kelgen,

Túmanmenen u-y kóp qúram kelgen.

Tosyn tajal talmaudan jalmap qoydy,

Taghdyrdy asyr salghan búrang belden.

 

Dalamnyng kórki de erki de edi,

Qyrshynynan qiylyp jer tiredi.

Adamnan kórgeni azday búl dalanyn,

Kelimsek túmany da «jem» tiledi.

 

Búl da bir syr deymiz ghoy ghayyp, kerim,

Uaqyt ózi jazalar aiypkerin.

Ýkimet kóme salghan Aqbókennin,

Jýregime jerleymin mәiitterin.

 

SYBAYLASTYQ

Óz tamyryn qiyatyn qayshy-keskin,

Elinnen nәr almasang qaytyp óstin.

Endi kelip halqyndy mensinbeysin,

Elitip armanyna bayshykeshtin.

 

Biyliginning baq kórip pәrmen-kýshin,

Aqyl emes, aldymen әldendi ishin.

Biyikterding aldynda tal qarmaysyn,

Alasanyng aldynda dәrmendisin.

 

Baylyghyn ókimetting bylay basyp,

Halyqqa úsynasyng jylay qasyq.

Qashyp ketkim keledi kóz kórmeske,

Qasap-qogham ketkesin sybaylasyp.

 

Uaqyt ózi aitady tóreligin,

Uysynnan qashqanda mәre kýnin.

Últ múratyn tabangha salyp túryp,

Úrtyn maylar újdansyz tóre býgin.

 

Syrbaz, seri atansa súghanaqtar,

Ýnsiz erip aghady jylap aq qar.

Senimsiz qyp jiberdi әkimderge,

Aqqa qara jaghatyn qúmalaqtar.

 

Abyroyyn jibergen airan qylyp,

Qyzmetshi kórseter maymang qylyq.

Janshyghynnan «jarnasyn» dәmetedi,

Jón isindi jónsizge ainaldyryp.

 

Sýzgilerden ótse de súryptalyp,

Bergen anty tabanda úmyt qalyp.

Jar astynan bir jemqor býr jarady,

Jatsadaghy kýn sayyn qúryqtalyp.

 

Ar men ynsap degendi úmytqasyn,

Taghy nesin aitamyz, qúryp qasyn.

Boztorghay da búl kýni búrynghyday,

Qoy ýstine salmaydy júmyrtqasyn.

 

TENBIL KÝN

Tependep barady tenbil kýn,

Eken dep jenisim, jendirdim.

Tobyqtan qajaghan taghdyr ghoy,

Ony endi sen bildin, men bildim.

 

Aspangha jazatyn armanyn,

Qús-tilek laqtyrdy qarmaghyn.

Nәpsige qol berip jýriptik,

Shygharyp barady barmaghyn.

 

Opalap jasyrghan bet-jýzin,

Beu, dýnie tekti de teksizim.

Qulana qarap túr mysqyldap,

Kózine týsirip kepkisin.

 

Tastayaq dobynday domalap,

Barady tәtti ómir obal-aq.

Shatyryn jel júlghan kýnderdin,

Qisynyn keltirsem jobalap,

Jón edi, qúrsynshy. . .

Túrsynshy. . .

Tóbemnen tang núry sorghalap.

 

SUISIYD

Jýrsing be beymaza kýy keship,

Jýr beri menimen biyge shyq.

Nalyma, bauyrym bekerge,

Beremin baqyttan búida esip.

 

Ne kerek? Ayt kәni janyna?

Jolyqtym men sening baghyna.

Sharap pa? Ony da ish ókirtip,

Kerek pe? Al, mine, taghy da.

 

Baylyq pa? Baghzy bir armanyn,

Seniki ala ghoy bar malym.

Altynnan qúiylghan saray bar,

Barghasyn kóresing qalghanyn.

 

Mansap pa? Oghan da jetesin,

Bәrine iyelik etesin.

Arudy qúshu ma niyetin,

Mynyn al qidyrmay nekesin.

 

Enbeksiz kýn keshsem deysing be?

Uayymsyz ne ishem, jeysing ne?

Shet elge shyghu ma armanyn,

Barasyng Ýndige, Beyjinge. . .

 

Oylama imandy, úyatty,

Tartynba taqua siyaqty.

Kelisseng osyghan kekildim,

Bar mәning bolady miyatty.

 

Bir ghana sharty bar bolghany,

Az jәne qysymy, tolghaghy.

El sezbes әserleu kýy keship,

Ózindi óltirseng bolghany.

 

Tobyrgha tәlim qyl ýlgili is,

Jasama endeshe kidiris.

Men bolam eng izgi núsqaushyn,

Esimim: Imansyz Ibilis.

Mekenjayym:

Jigersizding jýregi.

Telefonym:

Ony bәri biledi.

 

 ÝMIT DÁNI

Izgi oidyng emip emshegin,

Boyyma jiyam quat-kýsh.

Ker keudeleri kensenin,

Ýmitting dәnin uatqysh.

 

Kógendep qoyyp kózindi,

Telmirtetini o bastan.

Tonaydy kelip tózimdi,

Qaraqshylarday jol tosqan.

 

Kýtesing saghat bir, eki, ýsh. . .

Kensening zany erek-ti.

Ar-namys jayly kodeks,

Túmary bolsa kerek-ti.

 

Bilmeydi emes, biledi,

Ziyaly qauym búl degen.

Shygha almay jýrmiz alayda,

Jemqorlyq degen týrmeden.

 

Tirlikting búl bir týrmesi,

Janyna sonday jayly endi.

Dýr jibek bolsa býldesi,

Shappay da alar bәigendi.

 

Qonyraulatyp kýimeni,

Jeldirip jýrer uaq kýsh.

Biylik ýlken diyirmeni,

Ýmitting dәnin uatqysh.

 

ARMAN

Ájemning úrshyghynday shyr ainalghan,

Sen mening suatymsyng dýriya-ay arman.

Sýzetin sezimimdi sekpildengen,

Túnytar túnyghymdy laylanghan.

 

Jeteler ýmitimdi bayaulaghan,

Sekildi dem beretin ayauly anam.

Ózinsing óleng otyn órshitetin,

Kezimde tasyrqaghan, qayaulaghan.

 

Armanym, qyran qústay qalyqtaghan,

Jalynnan ústap alyp sharyqtagham.

Keudemde kók ala ýirek ózing bar da,

Qapastyng týp-týnegi jaryq maghan.

 

Búidalap ap tirlikting tepireshin,

Laqtay tastan tasqa sekiresin.

Aq qanatty armanym sharyqtay ber,

Shegendep ap uaqyttyng aqyl-esin.

***

QANSAM DEDIM PERIShTE PEYILINE

Dýnie túrghan kezde betin berip,

Men sening jansam dedim otynda erip.

Qansam dedim perishte peyiline,

Shólirkegen qaraghash sekildenip.

 

Taghynan týsken kezde tayyp taghat,

Alyp qústay aldynda jayyp qanat.

Qúiynday orap seni alsam dedim,

Qalsam dedim sol kýiden aiyqpay-aq.

 

Áy, kerim qyz sen ony sezding be eken,

Jalang ayaq armandy kezdim bóten.

Tolqynynda tulatyp ap barady,

Jastyq dәuren- jelqayyq, jelbir-jeken.

 

Samayyna aq kirdi jastyghymnyn,

Úlpa qanat sezimge bastyryldym.

Shengelinen elik qashyp bara jatyr,

Aybaltaday aibatty qasqyr úldyn.

Qolyn búlghap kóp ýmit qap barady,

Tasasynda uaqyt tasqynynyn.

 

QYZGhANYSh

Seni ózgeden qyzghanyp,

Jýrgendigim tәp-tәtti.

Keudemdegi myng jaryq.

Basam qalay aptapty.

Kýlgening de siqyrly,

Qaraghanyng qiylyp.

Túzaqtardan myng týrli,

Pesheneme búiyryp.

Masatyday manaurap,

Qalghanyndy aitamyn.

Lap-lap etip alaulap,

Janghanymdy aitamyn.

Jarqyraymyn shoq bolyp,

Dýniyening kózinde.

Atylamyn oq bolyp,

Dәti berik tózimge.

Ketsem meyli joq bolyp,

Dәl osy bir kezimde.

***

AUYLYNA KELMEYDI BARA BERGIM

Auylyna kelmeydi bara bergim,

Barghan sayyn auyr múng ala keldim!. .

Myng qúlager keudemnen shauyp ótti,

Dauyl ótti – móldirep qarap edin!. .

IYsin alyp serileu sezikti úldyn,

Itteri úran saldy sezip qyrdyn.

Mergennen mezi bolghan sekildisin,

Qylt etting de, búlt etting elik-qúrbym.

Auylynnyng syrtyna kelip túrmyn,

Aq qarday alaqanda erip túrmyn.

Danghaza dýniyening ishinde de,

Dәrumen bar ekenin sen úqtyrdyn.

Solay... solay súlu qyz ghalamdaghy,

Suyq oilar seyildi sanamdaghy.

Mahabbat ot deydi ghoy biletinder,

Órtener shaq kelgen be maghan-daghy.

 

JÝREGIMEN SÝRTIP JÝR...

Ayta bergin arsyz dep, qúdaysyz dep,

Imanyndy jýremin qúdaysha izdep.

Qúdanyng qúdireti bir perishte,

Hat jazypty. . «Siz maghan únaysyz dep».

Jýrgende kýn ótkizip bos dәmemen,

Agentpen, SMS-pen, poshtamenen.

Dýdәmal dýniyede qúmday poshym,

Múnday tosyn syilyqty tospaghan em.

Sezim, sening aldynda myng aiybym,

Jalghany kim bilmeymin shynayy kim.

Júmysyma kelip túr qardyng qyzy,

Shyn jalghyzy. . .

Súlulyq qúdayynyn.

Jaza basqan jeri joq janylysqan,

Áli japa kórmegen jazymyshtan.

Qaqpanyn qúryp oghan qúmarlyq jýr,

Kónilding kónindegi kәri-mystan.

Ýirenbegen qulyqtyng erejesin,

Kenge jayghan kórkemdik keregesin.

Jýregimen sýrtip jýr dir-dir etip,

Shytynaghan janymnyng terezesin.

Eshbir qylau qonbaghan kelbetine,

Án salady móldirlik terbetile.

Oy- hoy deymin, nәpsige qoy-qoy deymin,

Bir perishte jýrsin dep jer betinde.

Al, ol bolsa júmysyma kelip túr. . .

***

Qarasular jiyegin kýmistegen,

Sizding auyl mekeni yrysty ólen.

Tym sabyrly bolghanmen, han emespin,

Jan emespin qaptalghan qúryshpenen.

Sharshy topta shaldyghyp irkilmegen,

Jýregimde maza joq ýlpildegen.

Shynjyryn shyr ainalyp, alasúrdy-ay,

Qarasuday býiregi býlkildegen.

Kókpar tartyp kónilde kýdik, ýmit,

Saghynysh jýr sabylyp zyr jýgirip.

Tasasynan asa almay iyqtardyn,

Týiip qaldym tәp-tәtti syrdy býgip.

Sezimning sengirinen әn asyrghan,

Jaralghan jaryghym-ay jarasymnan.

Maghan degen peyildi anghardym men,

Zanghar mýldem…

Móp-móldir qarasynnan.

Qalghan kýnnen sol belgi endi bizge,

Sendiniz be. . .

Soqqysyn sezimderding jendiniz be?

Tok kýshin par kórmeytin Saghynyshpyn,

Qanyp ishtim. .

Rizamyn peyilinizge.

 

Erghazy Manapúly

Abai.kz

0 pikir