Sәrsenbi, 5 Qazan 2022
Mәiekti 6657 0 pikir 1 Qazan, 2015 saghat 12:23

HAN KENENING QYLYShY

Kenesary ordasyndaghy syily adamdar men әskerbasylar qyzyl qynapty qylysh asynghan. Endeshe, Kenesarynyng qyzyl qynapty qylysh ústauy tarihy shyndyqqa bir taban jaqynday týsetin siyaqty.

Keyingi jyldary «Qazaq әdebiyeti» gazetinde Kenesary han turaly az jazylghan joq. «Han sýiegin izdestiru» joryghy ayasynda jariyalanghan maqala-materialdardy aitpaghannyng ózinde, han Kenening myltyghy men sauyty jóninde keleli әngimeler qozghalghan-dy. Belgili aqyn Úlyqbek Esdәulet Omby oblystyq ólketanu múrajayynan hannyng myltyghyn kórgendigin tilge tiyek etse, talantty ghalym Kenjehan Matyjan Kenesary Qasymúlynyng sauyty turaly әngime aitqan-dy. Sauyt bir kezderi Qazaqstan Respublikasynyng Ortalyq múrajayyna tapsyrylypty. Bir qyzyghy – sol sauyt qazir joq. Ortalyq múrajay basshylyghynyng aituy boyynsha, paydalanugha jaramsyz bolghandyqtan esepten shygharylghan. Sodan úshty-kýili joq. Joghalghan...  Jaqynda Ortalyq múrajay diyrektorynyng búrynghy orynbasary, qazirgi Qazaqstan Respublikasy Túnghysh Preziydenti múrajayynyng diyrektory Kenjehan Matyjan taghy bir jaghymdy janalyq aitty. Ortalyq múrajaygha ótkizilgen Kenesary sauytynyng sureti men tirkeu qújattaryn tauypty. 

– Ortalyq múrajayda on sauyt bar, osy suret arqyly ekspertiza jasap, Kenesarynyng sauytyn anyqtaugha bolady. Óitkeni sol on sauyttyng bireui handiki boluy da ghajap emes, – deydi Kenjehan myrza. 

Han Kenening myltyghy men sauyty turaly әngimelerding úshyghy tarqay bastaghan son, onyng qylyshy jóninde de sózder aityla bastady. Bireuler Mәskeuding bir múrajayynan kóripti-mys. Qoyshy, әiteuir, jel sózder kóp bolyp, naqty әngime joq bolghandyqtan, bәlen dep sóz qozghaugha batylymyz bara bermegen.  Tayauda Almatyda túratyn Kenesarynyng shóbere qyzy Napusa Kenesarinamen jolyghyp, әngimelestik. Sóz orayynda: 

– Kenesarynyng qylyshy bar eken, bilesiz be? – dep súrap edim:  – IYә, bilemin. Ontýstik Qazaqstan oblystyq ólketanu múrajayynda saqtauly. Oghan mening әkem Ázimhan Kenesarin óz qolymen aparyp tapsyrghan, – dedi Napusa apamyz sózin nyqtap. 

– Shynymen Kenesarynyng qylyshy ma? Anyq bilesiz be? – dedim senerimdi de, senbesimdi de bilmey. 

– Shynymen Kenesarynyng qylyshy. Oghan eshqanday kýmәniniz bolmasyn. Men ony anyq bilemin. Kepil bola alamyn, – degen song Ontýstik Qazaqstan oblystyq ólketanu múrajayynyng diyrektory Sara Álibaevagha telefon arqyly habarlastyq. 

– Bizding qorda Kenesarynyng qylyshy bar ekeni ras. Biraq biz ony zalgha, kórmege qoyghan emespiz, — dedi múrajay diyrektory. 

– Baryp kóruge bola ma? 

– Áriyne, keliniz. Men issapargha ketip baramyn. Degenmen, bizding múrajayda qyzmet isteytin Rahima esimdi qyzgha tapsyryp ketemin. 

Ol kisi uәdesinde túrdy. Ontýstik Qazaqstan oblysyna issaparmen baryp, oblystyq ólketanu múrjayyna at basyn tiredik. Múrajaydyng Qorlar bólimining mengerushisi Rahima Noghaybekova tarihy jәdigerler qorynda saqtauly túrghan Kenesarynyng qylyshyn kórsetti. Qolymyzgha ústap kórdik. Shaghyn, jenil, ynghayly. Hannyng joryqqa ústaytyn qylyshy bolsa kerek. 

– Mynau – tirkeu kitapshasy, osynda bәri jazylghan. Búl kitapsha zandy qújat bolyp esepteledi, – deydi Rahima Noghaybekova. 

Kitapshany qolyma alyp, qarap shyqtym. Onda «152.8-VI-1931. Podarok vnuka K. Kasymova — Azymhana Kenesarina. Sablya, prinadlejashaya sultanu Kenesary Kasymovu. Krivaya, s nojnymy iz koji, rukayatka iz kosti. Material jeleza. dl. lezviya 70 sm. dl. rukayatka 15 sm. Staraya, rjavaya» dep anyq ta qanyq etip jazylghan. 

– Búl qylysh turaly búdan basqa ne bilesizder? – degen saualymyzgha Qorlar bólimining mengerushisi qysqa qayyryp, mynaday jauap berdi: 

– Búdan ózge eshkim eshtene aita almaydy. Múrajaydyng qazirgi qyzmetkerlerining deni – keyinnen kelgender. Búrynghy qyzmetkerler bolsa, mýmkin, taghy da birdeneler aitar ma edi. 

IYә, sol búrynghylar bolsa «birdene» aitar ma edi, kim bilsin? Degenmen, múrajaydyng bas kitapshasynda Kenesarynyng qylyshy ekeni taygha tanba basqanday kórsetilgen ghoy.  Al endi sol han Kenenning qylyshyn Ontýstik Qazaqstan oblystyq ólketanu múrajayyna ótkizgen Ázimhan Kenesarin degen kim? Sózimiz dәleldi bolu ýshin osy saualgha jauap bere ketsek, mәselenning týiini ózinen-ózi sheshiletin siyaqty. 

Ázimhan – Kenesarynyng bәibishesi Kýnimjannan tughan balasy Ahmetting úly. Bylaysha aitqanda, Kenesarynyng nemeresi. Bizge Kenesarynyng qylyshyn Ontýstik Qazaqstan oblystyq ólketanu múrajayynda túrghanyn aitqan Napusa Kenesarinanyng әkesi. 

– Ákemiz Ázimhan Ahmetúly Kenesarin 1878 jyly Shymkent qalasynda tughan, – deydi Napusa Kenesarina.

— 1879 jyly Shymkent qalasyndaghy uchiliysheni bitirip, Áulieata uezining basqarmasynda hatshy bolyp istedi. 1921 jyly Syrdariya revkomynyng hatshysy bolyp saylanghan. Odan song tughan qalasy Shymkentke auysyp, Jer bóliminde instruktor jәne bólim mengerushisi qyzmetterin atqarghan. Sol kezden ómirining sonyna deyin Shymkent qalasynda túrdy. 1924 jyly uchaskede gidrotehnik bolyp qyzmet istedi. Sodan 1937 jylgha deyin Bógen – Shaghan su kanalyn salugha qatysty.  1930 jyldardaghy qughyn-sýrgin kezderi kóptegen qazaq ziyalylary jazyqsyz jazalandy, qamaugha alyndy. Solardyng ishinde Ázimhan Kenesarin de boldy. NKVD-ning Ontýstik Qazaqstan oblystyq basqarmasy 1937 jyly tamyz aiynyng 15-i kýni әkemdi Shymkent qalasyndaghy ýiinde tútqyndap, qamaugha aldy. Sodan ýsh jarym ay ótkende «alashordashyl, Qoqan avtonomiyasy ýkimetining mýshesi» degen aiyptaularmen atylyp ketti.  Mine, kórip otyrghan shygharsyzdar, Ázimhan Kenesarin oqyghan-toqyghany bar, kókiregi oyau, kózi ashyq kisi bolghan. Endeshe, búnday adamnyng býirekten siraq shygharyp, joqtan bar jasauy mýmkin emes. Tughan nemeresining atasynyng zatyn bilmeui, tanymauy, shatastyruy tipten mýmkin emes. Sondyqtan búl qylyshtyng Kenesaryniki ekenine eshkimning dauy bolmasa kerek.  Kenesary hannyng belinen qylyshyn tastamaytyny turaly jazba derekter bar, biraq onyng qylyshy turaly naqty sipattama beretin tarihy qújattar joq. Hannyng qylyshy bireu bolmasy da belgili. Mәselen, 1845 jyly Kenesary ordasynda elshilikte bolghan Gern myrza bylay dep jazdy: «Súltan auylynda jýzge juyq myltyq boldy, olardyng ózi bilteli jәne tirek aghashty edi. Sonymen qatar onyng ýsh úzyn myltyghy bar, olardy ylghy ýiining manynda ústaydy, al shayqasta janynda bolady. Búl myltyqtar Búhar әmirinen alynghan».  Omby oblystyq ólketanu múrajayynda túrghan Kenesarynyng myltyghy osy Búhar әmirinen alynghan ýsh úzyn myltyqtyng bireui boluy әbden mýmkin. Bizding oiymyz osylay menzeydi.  Al endi Kenesary әskerining erekshe belgileri turaly sol zamannyng ózinde Kýren Abylaev myrza bylaysha sipattaydy: «Búl býlikshilerding bәri keudelerine ýsh qatar qyzyl bau taghyp alghan. Syily adamdar men әskerbasylar qyzyl qynapty qylysh asynghan. Al Kenesarynyng ózi orys polkovniygining әpeletin taqqan».  Mine, osy jazbadan-aq angharugha bolatyn shyghar, Kenesary ordasyndaghy syily adamdar men әskerbasylar qyzyl qynapty qylysh asynghan. Endeshe, Kenesarynyng qyzyl qynapty qylysh ústauy tarihy shyndyqqa bir taban jaqynday týsetin siyaqty. Olay bolsa, Ontýstik Qazaqstan oblystyq ólketanu múrajayynda túrghan Kenesarynyng qylyshy da qyzyl qyndy...  Kenesarynyng qylyshy turaly múnday janama derekter barshylyq. Degenmen, osynday jazbalardyng ózinen-aq búl qylyshtyng Kenesaryniki ekeni aiqyndala bereri sózsiz. 

Bir qaraghanda, búl qylysh kóp qylyshtardyng biri siyaqty kórinui de yqtimal. Al kónil qoyyp, zerdelep qarasanyz, búl qylyshtyng mәn-manyzyna kózimiz anyq jete týsedi. Sóz joq, baghaly zat. Han Kenening qylyshy boluymen de qúndy.  Eng bastysy, eldigimizge, tәuelsizdigimizge qauip tóndirgen otarshylargha qarsy kezengen qylysh. Arystanday aqyrghan alyp imperiyagha qarsy siltengen qylysh. Han Kenening qolynyng taby, jauynyng qany singen qylysh. Mәn-manyzy da osynda. Ony Kenesarynyng general Obruchevke jazylghan myna bir haty da dәleldey týsedi: «Ótken 1839 jyly Orynbordyng general-gubernatory men general Gens bizge patsha aghzamnyng qasiyetti hatyn jariyalap, bar kýnәmizdi keshken. Múnday qadirli adamnyng sózine sengendikten, biz aq patshagha qarsy myltyq atu men qylyp kóterudi toqtatqan edik. Al biyl nauryzdyng jiyrma birinde, ózimiz angha shyghyp ketkende, Omby qalasynan shyqqan, Sotnikov basqarghan jasaq auylymyzdy shauyp, mal-mýlkimizdi talap, Kýnimjan hanymdy bas etip, birneshe adamdy ústap alyp ketti. Búnday jaghdayda jaqsylyqty bir qúdaydan bolmasa, orys bastyqtarynan kýtuge bolmaytynyna kózim jetti».  Kenesary aq patshagha qarsy ne ýshin qylysh kótergen? Ne ýshin myltyq kezengen? Orys generalyna jazghan hannyng haty kóp jayttan syr andatady. Sondyqtan, sóz sonynda aitarymyz, Kenesarynyng qylyshy búghan deyin eshqanday kórme zalyna qoyylmapty, Ontýstik Qazaqstan oblystyq ólketanu múrjayynyng qorynda qúpiya saqtalghan. Endi osynau tarihy qylyshty Almaty nemese Astanadaghy Ortalyq múrajaylargha aldyryp, kórnekti jerlerge kórnekilik retinde qoyylsa, dúrys bolar edi.  Jas úrpaq kórsin, kórsin de oilansyn, oilansyn da ózderinshe baylam jasasyn!  Kenesarynyng qylyshy sonysymen de qúndy. 

Duman RAMAZAN, jazushy, halyqaralyq «Alash» syilyghynyng iyegeri

e-history.kz

0 pikir