Senbi, 1 Qazan 2022
Ádebiyet 5742 0 pikir 2 Qazan, 2015 saghat 13:54

OYaNYP KETKEN AQ SÁULE

Búl kýnderi parsy elining astanasy Tehran shaharynda diplomatiyalyq qyzmette jýrgen daryndy jas Dәuirbek Qúdabayúly (surette) ózining «Oyanyp ketken aq sәule» ólender jinaghyn syigha tartqanda, ekiúday sezimde bolghanymyz ras. Aldymen, kónildi tulatqan әserli tolqynys pen ýmitti quanysh – qatar jýrgen әriptesinning tól tuyndysy, ólender jinaghy, kýndelikti úzaq-sonar qúrghaq qaghazdardan bolmysy bólek, bitimi biyik, syrly, sazdy dýniyening mezgil sayyn siyrep bara jatqan sýiinishti tartuy; ekinshisi – beymәlim ókinish, týsindirui qiyn uәjsiz uayym, óitkeni, әrkimning mandayyna bite bermeytin aqyndyq talant iyesining  elden, tughan topyraqtan alysta, ózi jazghanday «qonyr keshterin, qúba tandaryn» saghynyp jyraqta jýruinde.

Jinaqtyng  múqabasyna kózimiz týskennen-aq, nәzik syrgha toly lirikany izdeuimiz tabighi, әriyne. Rasynda, ýmitimiz adastyrmaydy. Sonau bala kezinen bastap tughan oshaghynan alysta, orta mektepti Almatyda oqyghan Dәuirbekting keyingi jyldarda da birde oqu, birde qyzmet retimen shet jerlerde kóbirek jýruinen bolar, onyng túla boyyna saghynysh deytin asyl da salmaqty sezimning berik ornaghanyn bayqaymyz.

Ol «beybastyqqa selt etpey jýre almaghan, әdiletting jolynda úrandaghan әkesin, tausylmas dastany әjesin, aq saraygha qonyr múnyn qondyrghan jasyl baqty, boz dalany bozdatqan qazdardy, syrly týnderin, keler kýnderin» iyә, balang jýreginen mәngilik ystyq oryn alghan qasterli qúndylyqtardyng barshasyn saghynady jәne keudesine úyalaghan «saghynyshty Qúdaydyng bergen baghy» dep qabyldaydy. Aqyndyq sezimning andaugha kóne bermeytin ózgesheligi, qúpiyagha toly quaty osynda bolsa kerek. Jadyna «men seni saghynghanda... qaramay dauyldargha, jauyndargha, qarsy qarap jýzetin aghyndargha» úly Múqaghalidyng qyran beynesi birden oraluy da sodan, bәlkim.

Jinaqtyng atauyn iyelengen «Oyanyp ketken aq sәule» óleninen alghashqyda tabighat, anyghynda mahabbat lirikasyn kýtken edik. Al endi,

«Qosh keldin, sәulem ayauly!

Azattyghym-au, tórge ótshi

Kýiine bólep bayandy,

Alashty mynau terbetshi...

 

Tarihtan jetip ertenge

Oy alyp kóshken aq әule.

Kóktegen kýlden órtendey

Oyanyp ketken aq sәule», -

degen shumaqtardy oqyp, osynau tyng teneuge,  Alash júrtymyz úzaq tarihynda talay alasapyrandardy artqa tastap qol jetkizgen úly tәuelsizdigimizding oyanghan aq sәulege balanghan pәlsapalyq tújyrymgha túshynyp, airyqsha kýy keshkenimiz kәmil. IYә, halqymyzdyng azattyghy sanadan, oidan hәm jýrekten eshqashan joghalmaghan, bir kezenderde ghana uaqytsha jasyrynghanday kýy keshken mәngilik óshpeytin aq sәule, asyl núr emes pe! Olay bolsa, osynau óleng joldarynan oqyrman aqyndyq úshqyr oidyng sayasi, әleumettik ústanymmen úshtasuynyng sәtti ýlgisin bayqar edi. Poeziya әlemine attanghan jas aqynnyng jyr jinaghynyng ón boyynan biz izdenu, ósu ýstindegi suretkerding әserli jyr shumaqtaryn, oily óleng joldaryn kóp kezdestiremiz.    

Jinaqqa engizilgen ólender men poemalardyng birneshe taqyrypqa bólinui ainalany, tabighatty, qoghamdyq qúbylystardy sezinu, qabyldau ereksheligine oray adamnyn, aqynnyng әrbir ahualdaghy kónil-kýii, jan-dýniyesining syr bólisui, әlbette, jyrlanyp otyrghan jaytqa baylanysty kózqarasy men ústanymyn jariyalauy dep qabyldanady. El ómirindegi eleuli ózgeristing barlyghyna, әsirese әleumettik alandaghy keybir әdiletsizdikter men kelensizdikterge aldymen aqynnyng ýn qatatyny baghzydan ayan. Pikirimizding bir dәleli retinde, halqymyzdyng talay jaqsylary men jaysandaryn tәrbiyelep shygharghan Amatydaghy әdeby mektep-internattyng taghdyry turaly:

«Bar Alashtyng úlyna úya bolghan mektep búl,

Bolashaqtyng qyranyna qiya bolghan mektep búl.

Ghimaraty búzylghanmen, osy manda shashylghan

Bilim dәni týlekterding kókeyinde kóktep túr», -

dep, týlep úshqan qasiyetti úyasynyng qiratylghanyna ústazdarymen birge jany shyrqyraghan Dәuirbek әldekimderding tek qana baylyq pen dýnie quushylyqty kózdegen beyshara paryqsyzdyghyna ashyna túra, bәribir tamyrly ýmiti men dingekti senimin pash etedi. Qazirde kelbeti kýn sayyn qatygezdenip bara jatqan zamanda qasterli, ayauly úghymdardyn, júrtshylyq ýshin rәmizdik mәni bar qasterli oryndardyng jer betinen joghaluy jaqsylyqtyng nyshany emes, әriyne. Órkeniyetti qoghamda ótken kezendermen, elding tarihymen tikeley sabaqtas, býgingi hәm keyingi úrpaqtardyng jadydan aiyrylmauyna sebepker qúndy jәdigerlerding barlyghy kózding qarashyghynday saqtalyp, qayta týletilip, janghyryp túrsa kerek. Endeshe, aqyn jýregin janshyghan óreskel әreketterge oqyrmannyng da boyy múzdap, ishki qarsylyghy kýsheye bermek.       

Árbir adam, azamat ýshin onyng jeke әri әleumettik ómirinde basty arnalardy qúraytyn: izgilik qúndylyqtar, bauyrmaldyq sezim, saghynysh kýi, tughan topyraq, tәuelsizdik, ana tili, el ómirindegi aituly qúbylystar, Otanynmen maqtanu, zamandastarynnyng erligin әspetteu, últtyq bolmysyndy biyiktetu, ruhty janghyrtu syndy úly múrattarmen taqyryptyq jәne mazmúndyq jaghynan ýndestik tapqan dpilomat, aqyn Dәuirbek Dýisebaevtyng «Oyanyp ketken aq sәule» jinaghyna engen ólen-jyrlary oqyrmannyng kónil sәulesin de jandandyryp jadyrata týsetindigin aitqanymyz abzal. Jyraqta jýrse de jyr әlemining jalynan qol ýzbegen әriptesimizding jana biyikterden kórine beruine kәmil tilektespiz!

 

Múhtar Kәribay

Abai.kz 

0 pikir