Resey BAQ-tary 2015 jylghy 5-aqpan, júma kýni "My dolojily Preziydentu, chto v proshedshem godu v strane rodilosi 1 mln 947 tysyach detiyshek, takogo kolichestva rojdeniy ne bylo eshe v istoriy Rossiiy… Glava ministerstva takje otmetiyl, chto v strane tretiy god podryad rojdaemosti sohranyaetsya na urovne 1,9 mln detey" dep quanyshtary qoynyna syimay, az-kem әure bolysty. Al bizde she? Sýiinshilerge syltau tappay jýrmiz.  Últtyng sany birneshe jýzdik mynmen ghana «mysyq tabandap» jyljidy.  Ne ýshin búlay? Búl rette «búlaygha» búldar sebep qaysy? Mine, býgingi әngime de osy súraqtargha jauap izdeuge arnalmaq…

Osydan tura eki jyl búryn búqaralyq aqparat qúraldarynda (BAQ) osy demografiya mәselesi  jiyi-jiyi  qozghalghan  bolatyn. Oghan da oryndy sebep joq emes, naqtyraq aitqanda , 2013 jyly ózbek  aghayyndar  ala taqiyasyn aspangha әldeneshe ret atysty. Sebebi, búl jyly óz-aghamyz ózderining 30 milliongha  jetkenin jarty әlemge jariya etti.  Mәselen, 2013 jyly «Jas Alash»  gazetinde  Dilara  Isa  esimdi jurnalistyng «Qazaqtyng ózbekten qay jeri kem?» degen maqalasy jaryq kórgen. Sol maqalada: «Ózbekstan halqynyng sany 30 milliongha jetti. Búl turaly kórshi elding statistika agenttigi habar taratty. Tәuelsizdigin alghan jyly Ózbekstan halqynyng sany 21 milliongha jetpeytin. Aragha 22 jyl salyp, 30 milliondy enserdi. Búl jetistik, әriyne. Al Qazaqstan halqynyng sany 22 jylda, búrynghy kórsetkishpen salystyrghanda, әli bir adamgha kóbeygen joq»  dep ashy da bolsa shyndyqtyng betin ashugha tyrysqan (Jas Alash №37 (15807) 14 mamyr, seysenbi 2013).

Al osy taqyryp tónireginde әregidik toqtalyp, eldegi demografiyalyq jaghdaydyng jay japsaryn  býge-shýgesine deyin taldap jazyp jýrgen jurnalist  Fazylbek  Ábsattarúlynyn  búl tústaghy jazbasy da әriptesimiz Dilaranyng aitqan aqiqatymen astarlas. Anyghynda, sol maqalasynda Ábsattarúly: «Qazaqstan ózining damuyn Ózbekstan siyaqty eldermen salystyryp qarqyndy damyp jatqanyn jii aitady. Endi sol biylikting әdetine salyp halyq sanaghyn da Ózbekstanmen salystyryp kórsek. Ózbekstannyng halyq sany 1991 jyly  20 mln. 708 myndy qúrasa,  2012 jylghy 1-qazandaghy derek boyynsha  29 mln. 874  myng bolghan eken. Biylghy jyldyng sonyna qaray 30 mln.gha jetetinin eskersek 22 jylda Ózbekstan 10 mln-gha kóbeyedi. Al Qazaqstan 22 jylda búrynghy 17 mln-gha jetedi. Halyq sany eng basty sayasat ekenin, elding damu kórsetkishi ekenin eskersek, bizding osy kýnge deyingi әleumettik-ekonomikalyq jetistikterimizge kýdikter úyalaydy» degen edi .

Áriyne, búl jerde statistikanyng jalpaq sanyna qarap, óspedik, ónbedik desek sәl-pәl ýstirttik bolar. Onyng ýstine, biylghy jyly telejurnalistermen kezdesu barysynda Elbasynyn: «…Kezinde tәuelsizdik alghan tústa 1991-1995 jyldar aralyghynda  Qazaqstannan  3,5 mln. halyq kóship ketti. Sol kórsetkish boyynsha halyq sany 14 mln-gha deyin týsken. Qazirgi uaqytta, qayta qalpymyzgha kelip jatyrmyz. Onyng ishinde 1 mln-nan astam qandastarymyz syrttan kelip jatyr…» degenin  kónilge jamap-jasqap alghanbyz.

Nәtiyjesinde, janaghy barlyq arifmetikalyq órnekting qosyndysyn 2013 jyldyn  1-nauryzdaghy 16 mln. 953 myng adamnan azaytyp kórinizshi? Ósim bar ma? Bar. Biraq kónil kónshitpeydi, tym bayau. Múny sol jurnalistermen kezdesuinde Nazarbaevtyng ózi de eptep moyyndaghan. Onda El preziydenti: «Tailand eli alghash tәuelsizdik alghan kezde halqy 16 mln. bolsa, qazir 65 mln-gha jetken. Bar bolghany 40-50 jyldyng ishinde halyq sanynyng ósimi aitarlyqtay ósken. Bizding eldegi 2050-jylgha josparlaghan baghdarlamada 2020-jylgha qaray halqymyzdyng sany  20 mln-gha jetse eken dep oilaghanmyn…» - degeni bar.

Múndayda, «oylaghanmyn» dep qay kezde, qalay aitudy biletin júrt:«Kýpirshiligine kýmәni bar eken-au» desken jaltaqtasyp. El de, Elbasy da kýmәn qylmay qaytsin, qyr astynda qylp bergen 2020 jyl da jiyrma mausymda-aq jetedi. Biylghy 1-qarashadaghy el halqynyng sany nebәri 17 million 377 myng ghana. Osy orayda, Statistika komiytetining (SK) tóraghasy  Smayylovtyng solaqay statistikasyna den qoysaq,  elimizde biylghy jyly 368 myng sәby dýniyege kelgen kórinedi. Alayda, sol 368 mynnan  SK basshysy Álihannyng ózi mәlimdegen 120 myndyq ortasha ólim kórsetkishin azaytyp, odan qalghan 248 myng adamnan shetelge ketken 30 myng (28868) adam men kesirli zannyng kesirinen osy jyly elge orala  almay  qalghan 20 myng qandastyng qosyndysyn kemitseniz  200 myndyq ósim kórsetkishi qalady. Al osy eki jýz myndy «qyr astyndaghy» bes jylgha (2015-2020)  kóbeytip kór… Kórdiniz be, bir-aq million. Elding de, Elbasynyng da kýmәni rastalady. Búghan Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu (DSJÁM) ministri Tamara Dýisenovanyng tyng mәlimdemesin qosyp qoyynyz. Ministr Dýisenova keltirgen boljamgha sәikes, 2030-jylgha qaray, Qazaqstan halqynyng sany 20,3 mln. adamdy qúraytyngha úqsaydy.

Qúdaydyng «qúziretin» qolyna qúp alyp, boljap baqqan Tamara hanymgha sener bolsaq, osydan 15 jyl ótkende ghana  El preziydentining 2020-jylgha artqan ýmiti aqtalatyn kórinedi.  El halqy  2030-jyly  qazirgiden  3 milliongha, ortasha  eseppen 15 jylgha bólsen  jylyna bar bolghany 200 myngha ósedi eken (osyndayda bizding jogharydaghy keltirgen 200 myndy qúraytyn esebimiz aldamaghan bolyp shyghady).

Egerde, DSJÁM basshysynyng «sәuegeyligine» senbes bolsan,  managhy SK tóraghasy Álihan Smayylovqa da ara-túra jýginuge bolatynday. Sebebi ol da  dap-dayyn «kóripkel».  Sol Álekenning aituynsha  2015-jyldan bastap  Qazaqstandaghy bala tuu sany tómendey bastaydy eken. Onyng sebebi «90-jyldardaghy demografiyalyq daghdarys kezindegi dýniyege kelgen balalardyng reproduktivti jasqa týsui» delingen.

Boljamda  «2014-jyl  tәuelsiz  Qazaqstan  tarihyna  bala  tuu kórsetkishi boyynsha rekord ornatylghan jyl bolyp enui bek mýmkin» desedi. Óitkeni, elimizde osy jyldyng alghashqy jartysynda-aq dýniyege 198 myng sәby kelgen.

Sonda  2014-jyldyn  jarty  jyldyghyndaghy  búl  198 myng sәby alba-júlba demografiyamyzdyng qay jyrtyghyn jamaghanday?  Egerde  Álekeng aitqan  әlgi  shyndyq  rastalsa, 2015- jyldan  keyin  osy «198 myng sәby tughan jyl» deytin aty bar  rekordty  medet  tútsang – tút, tútpasan  ózing bil!

Nege búlay? Búl bizding әu basta taqyrypqa túzdyq bolghan súraghymyzdyng maqala aldyndaghy  keyip-keskini edi. Baqsaq, osy súraqqa búl aralyqta biraz jauap tapqangha úqsaymyz. Búl rette el demografiyasy tónireginde toptalghan top-top týitkildi aitpay qalugha tipten qaqymyz joq!

Mýmkin, «anau aitqanday» reproduktivti jasqa týskenimizding de óz «әluәii» bar shyghar. Alayda, odan  bólek  әsire  ólim-jitim  mәselesi  el demografiyasyn  edәuir  esengiretip  túrghany  belgili.

Búnyng ishinde alabóten aita ketein jәit,elimizde on jylda (2002-2012) jol kólik apatynan 32 myng adam kóz júmghan. Bylay qarasanyz, qazirgi audandardyng kóbining ortasha  halyq  sany  30-40 myng ainalasynda. Ókinishke oray, biz osy «32 myndyq» kórsetkishpen mólsheri әr on jylda bir audan halqyn  joghaltyp  keledi  ekenbiz. Tipti toghyz jyl boyy jalghasqan Aughan soghysynyng ózinde 15 mynday  sarbaz  qaza  tapqan  desedi…

Ol-ol ma, tilsiz jau ot pen sudy aitpaghanda, elding býgingi medisinasy da býtin elding basynan qayghy búltyn aryltugha qauqarsyz. Halyq medisinagha senbeydi (әleumettik saualdar 80 payyz halyqtyng el medisinasyna senbeytinin, sonyng saldarynan el azamattary   shetel  asyp  emdelu  ýshin 200 milion  shyghyndaytynyn  aitady. Resmiy   aqparattar  sapasyz medisinalyq qyzmet kórsetu faktileri boyynsha búdan búryn 352 qylmystyq is tirkelgenin  rastaydy). Sol sebepti , sapasyz medisinalyq kómek kesirinen jyl sayyn qaza bolatyndardyng sany jyldyq ólim kórsetkishining jartysynan astamyn qúraytyny aitylyp jýr. Mәselenki, basqasyn aitpaghannyng ózinde, bir kezde Últtyq arnanyng tanghy «Tansholpan» baghdarlamasynda  SPIYD-ke  qarsy  kýres  ortalyghynyn  mamany  Toqtarúly Erkinbekting eldi shoshytqanday qylyp osy dert boyynsha  20000-nan artyq adamnyng tirkelgenin aituy teginnen-tegin emes.

Búl managhy jol apatymen qosqanda demografiyagha salqyny tiygen taghy bir týitkil. Ýshinshi  mәseleni  QR  Injenerlik  akademiyasynyn  mýshe-korrespondenti, professor Amangeldi  Momyshevting baspasóz betindegi dәlme-dәl dәiekti sózi arqyly berer bolsaq: «… býginde bizding elde ajyrasushylar kóp. Bir jylda qúrylghan nekenin  30-35 payyzy ajyrasugha deyin  barady eken. Biz búghan  jastardy  kinәlaymyz. Olar nege ajyrasady? Sebebi, әleumettik jaghdayy tómen, baspana joq, jalaqy mardymsyz. Osydan kelip ajyrasudyng ýlesi artyp otyr. Al ajyrasqannan keyin qayta qosylushylar mýlde  joq  dese bolady.Sosyn bizde jasandy týsik jasatu kóptep kezdesetin bolyp jýr» dep, bizdin  aitpaqshy bolghan el ósimine keri әserin tiygizip otyrghan ýshinshi mәsele  «janúyalyq  jyrdy» aitqan bolatyn…

P.S. Sonymen әr jyl sayyn Qazaqstan halqy shamamen 200 myngha ósip otyrsa, aldaghy 5 jylda elimizdegi jalpy jan sany 1 million adamgha kóbeytin kórinedi. Sonda, 2020 jyly Qazaqstan halqy 20 milliongha qalay jetpekshi? Bәlkim, búl mәseleni alystaghy aghayyn-júrtty elge oraltu arqyly sheshuge bolatyn shyghar? Mysaly,  QHR-daghy 1,5 million qazaq kóship kelip6 demografiyagha ýles qosyp kep jiberse?..  Osy súraqqa asa mәrtebeli Mәjilis tóraghasy - Qabibolla Jaqypov myrza ne der eken?

Qozybay QÚRMAN 

Abai.kz