Beysenbi, 21 Qantar 2021
Bú ne mazaq? 6914 0 pikir 2 Qazan, 2015 saghat 23:35

SÁULE KIM, BYQYBAEV KIM?

Jambyl oblystyq filarmoniyasynyng diyrektory, әigili әnshi, dәstýrli ónerding býgingi kóshbasshysy Sәule Janpeyisovany jergilikti biyshikeshter enbek demalysynda jýrgen jerinde júmystan bosatyp jiberdi.

Kópshilikting esine sala keteyik, osydan 3–4 jyl búryn atalmysh óner ordasy dau-damaydyng ortasynda qalghan edi. Daudan olardyng ózderi sharshamasa da, sol kezdegi oblys әkimi Qanat Bozymbaev sharshaghan bolu kerek: diyrektor Seyitqasym Týktibaev oblystyq Tәrtiptik kenesting sybaylas jemqorlyqqa salynghany ýshin júmystan bosatu jayly úsynysy negizinde qyzmetinen quylghan song (bir orynda tabany kýrektey 21 jyl tapjylmay otyrsa, salynbaghanda qaytsin?), Almatydan osy oblystyng tumasy Sәule Janpeyisovany qolqalap shaqyryp alady. Ákim búnday jauapty sheshim qabyldarda, aty qyz demese, zaty anau-mynau er jigitke bergisiz Sәule hanymnyng biraz jyl búryn Atyrau qalasynda Óner akademiyasyn túrghyzu jolynda 4 jyl abyroymen qyzmet atqarghanyn eskergeni dausyz. Ánshige de beldi buyp, aru Almatyny tastau, Tarazgha qonys audaru onay soqpaghany anyq.

Mine, әkimning qolqalauymen tughan jerge taban tiregen Sәule az uaqytta kóp júmys tyndyrdy. «Balasaghún» mәdeniyet sarayy jónge keltirildi. Orkestr qúryldy, әrtisterge arnap qanshama jana kiyim tigildi, qansha jana baghdarlama jasaldy. Basqany bylay qoyghanda, ýsh jyl qatarynan halyqaralyq festivali ótkizu aitugha ghana onay... Filarmoniya kenes kezinen beri úmyt qalghan keremet dәstýrdi qayta tiriltti – biyldyng ózinde bes audan halqyna tolyq qúramymen baryp, ónerge susap qalghan halyqtyng qúmaryn qandyryp qaytty; birneshe oblys ortalyghynda, tipti Polisha, Chehoslovakiya, Týrkiya sekildi birneshe shetel sahnalarynda, Astana qalasyndaghy «Tәuelsizdik» sarayynda óner kórsetti.

Sәule óstip, kýn-týn qatyp jýrgeninde, biyl bir top filarmoniya qyzmetkeri qol qoyghan aryz qarjy polisiyasyna top ete týsedi. Jәne sol kýnderi kezdeysoqtyq pa, basqa ma (jalpy, ómirde kezdeysoq eshnәrse joq ekenin úmytpaghan jón), oblystyq Mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy D.Byqybaev tarapynan Sәulege óz erkimen ketkeniniz dúrys bolar edi degen «úsynys» aitylady. Aytylghanda da, «ol kisi osylay bolghanyn qalap otyr» dep, oblys әkimi Kәrim Kókirekbaevtyng atyna silteme jasalady...

– «Mynaday jaghdayda men mýldem ketpeymin, iya mening jemqor ekenimdi dәleldep, sottandar, iya aqtandar» dedim. Shynym osy! – deydi Sәule. – «Oybay, nesin aitasyn, bylyq-shylyghy kóp eken, sosyn ketuge mәjbýr bolypty» degen sózdi estigim kelmeydi. Onyng ýstine oblys әkimi Kәrim aghay da meni qabyldap, «alandamay júmysyndy istey ber, maghan senen artyq diyrektor kerek emes» degen bolatyn...

Biraq qarjy polisiyasyndaghylar qazaqy kórealmaushylyqqa ghana qúrylghan, jalanqay, dәlelsiz, negizsiz aryzdan ary izdep, beri izdep, qylmys qúramyn taba almay, isti toqtata túru turaly qauly qabyldaydy. Sәule de kezekti enbek demalysyna attanady.

Degenmen, «izge týsken» basshylargha Sәulening asaulyghy qatty únamay qalsa kerek: «berse – qolynan, bermese – jolynan» degen emes pe, әriptesterimiz jazghanday «júmystan bosatudyng jambyldyq әdisin» oilap tabady. Ras, qit etse sotqa jýgiretin býgingi zamanda kim sottyng sheshimimen óz ornyna qaytyp kelmey jatyr, әngime mәselening ashyq aitylmay, Sәulening syrtynan sheshilgendiginde ghoy.

– Eng qyzyghy, demalysta jýrgenimde, júmysymdaghylar maghan telefon soghady: «Týktibaev sot sheshimimen óz ornyna keleyin dep jatyr eken ghoy, siz ne bilesiz?» dep, menen súraydy. Men Byqybaevqa habarlassam: «Ras, erteng aparyp otyrghyzamyz» deydi. «Kóketay, túra túrynyz, men júmysqa shyghayyn, sodan keyin-aq әkelip otyrghyza berseniz bolady ghoy» desem, bastyghym: «Sәuletay, bolmaydy, óitsem, myna sot oryndaushy meni sotqa sýireydi» dep qara-a-p túr!..

«Mine, kórdiniz be, «ornyna otyrghyzayyn da qútylayyn, ekeui birin-biri sotqa berip jatsyn, ol ekeuining sottasu hikayasy bitem degenshe jan nәsip, qalghanyn sol kezde kóre jatarmyn» degen bastyghynyz. Óte dúrys jasaghan!» – deymin men.

– Byqybaevta apta sayyn ótetin apparat jinalysy bar emes pe, sonda ol mening ornyma jinalysqa qatysyp otyrghan orynbasaryma qarap: «Jana bastyqtarynyz qútty bolsyn!» – depti. «Ol kim boldy eken?» degen júrttyng auzy ashylyp qalmay ma?! Sony týsindiru ýshin, endi ol kópke qarata: «Seyitqasym Týktibaev sottyng sheshimimen óz ornyna qaytyp keldi» deydi. «Sәule qayda ketti?» degen zandy súraq tuady ghoy taghy da. Ol súraqqa bastyq: «Sәule enbek demalysynda jýr», – dep jauap beripti!..

– Mine, kino! Kino emes dep kóriniz! Enbek kodeksi búnday jaghdayda «júmys berushi sizding qazirgi qyzmetinizge dengeyles qyzmet berui tiyis» deydi. Siz kelisseniz, sol oryngha bara alasyz.

– «Júmystan bosatudyng jambyldyq әdisin» oilap tauyp otyrghan búl jerdegiler, «bizden kinә joq, úsyndyq, kelispegen ózi» dep, menen qútylu ýshin myna hatty jiberipti (fotokóshirmeni qaranyz).

Au, men rejisser túrmaq, әrtis te emespin ghoy, men – әnshimin! Áleumettik jelige osy hatty salyp jiberip edim, kópting auzy dualy emes pe, qaranyzshy – Tynysbek Qonyratbaev: Oi, shirkin, Byqybaev myrza byqsytypty ghoy. Byqybaev kim, Sәule kim!!!» – dep jazypty. Janúzaq Núrtayúly: «Byqybaev deydi? )) Atyna zaty say bolyp túr eken ))». Dariga Mushtanova: Qorlaularyn-ay! Qayran Abaydyng «It marjandy ne qylsyn» deytini osyndayda ghoy... Bólek ortalyq ashyp beretin jónderi bar ekenin angharugha bilik qayda-a-a!» – degen siyaqty jazbalar týsipti jelige.

Biz osy oqigha jayly oiyn súrap, shymkenttik bilikti zanger Janabek Ábishevke habarlasqanymyzda, ol bylay jauap berdi: «Eger adamdy ózining búrynghy qyzmet ornyna qayta otyrghyzu turaly sheshim Jogharghy sottan kelse, ony týsinuge bolar edi. Al búl jerde onday sheshimdi birinshi satydaghy sot shygharyp otyr. Nege ol shygharady? Ekinshiden, adamnyng qayta ornyna kelui turaly ýsh ay ishinde ghana aryzdanuyna qaqysy bar, al ol 3,5 jyldan keyin oralyp otyr, sonshama uaqyt boyy qayda jýrgen? Enbek demalysynda jýrgen adamdy júmystan shygharu – baryp túrghan bassyzdyq. Zansyzdyq. Eger «Janpeyisova júmysty atqara almady» dese, ony negizdep, búiryq jazsyn. Enbek kodeksining júmys berushining bastamasymen qyzmetkerdi júmystan shygharu turaly 54-babynda 19-bólim bar, onyng birde-bireui búghan sәikes kelmeydi. Endeshe olar Sәuleni júmystan shyghara almaydy! Sotqa aryz bersin-daghy, ýiinde jata bersin! Zansyz júmys istemegen kýnderin keyin Mәdeniyet basqarmasy tólep beredi. Eger bilimdi sudiya bolsa, ol aqshany Byqybaevtyng qaltasynan tólettiredi. Ádildigi de sol bolady!» – dedi bilikti zanger.

Sәule «men de búl iste mýddeli adam bolghandyqtan, maghan osy isting kóshirmesin beruinizdi ótinemin» dep, Taraz qalalyq soty tóraghasynyng atyna aryz jazghan eken. S.Týktibaevty «ornyna qoyghan» B.Manketegi atty sudiyadan «siz tarapqa jatpaysyz» degen syltaumen aryzyn qabyldamay, keri qaytarghan jauap kelipti (fotokóshirmeni qaranyz).

– Maghan Almatydan, Astanadan habarlasyp jatqan kóptegen janashyrlarymnyng ishinde «ministrge aitayyq sen jayly» degen agha-apalarym da bar. Ministr ózi de bәrin estip, bilip otyrghan shyghar. Qajet dep tapsa, Astanadan qyzmet úsynar. Biraq men kreslo qoltyqtap tughan joqpyn ghoy. Sheneuniktermen sottasyp jatudy men óz atyma layyq kórmeymin. Altyn uaqytymdy qor qylyp, orny tolmas jýikemdi júqartyp neghylamyn?! Adal da ayanbay enbek etkenime bir Alla kuә. Qúday bergen ónerim bar emes pe? Aldymda әlpeshtegen halqym bar: әnimdi aityp, alghysymdy alyp jýre bermeymin be?! – deydi Sәulening ózi.

Bizding sheneunikter shiyrek ghasyrgha juyq uaqyt ishinde memleket aqshasyn «jeudin» úshyghyna shyqty desek bolady. Budjetti pyshaq ýstinen «bóluge» bóget bolyp kórinizshi: Islam Ábishev sekildi ministrliktegi komiytetinizdi de qysqarta salady, ózinizding ýstinizden qyryq jyl búrynghyny qopara kóterip, qylmystyq is qozghap qoyady... Bóltirik sheshen babamyz sonday pysyqtardan kýigeninen: «Aldyn» mәnisin bilmegen, «berdin» mәnisin bilmeydi, «al» men «berdin» mәnisin bilmegen, nening mәnisin biledi?!» dep kýiingen eken. Ol zamandaghy Abay aitqan «qashan týsip qalghansha jep bitetinderdin» isi býgingilermen salystyrghanda, balanyng oiynshyghy bolyp qaldy. Týktibaev ta úly toydyn, mol qarjynyng qarsanynda, Sәulening demalystan shyqqanyna da shydamay, kreslogha óte asyghys-ýsigis kelip qonjighanyna qaraghanda, Byqybaev ekeuining bir oilaghan-bilgeni bar shyghar...

Atyrauda da júmysty tórt jyl ógizdey órge sýiregen jerinen «qalay jeudi» ishten oqyp tughandardyng «al» men «berge» iytermeleui jiyiley bastaghan son, bir kýnde aryzyn jazyp ketip qalghan dara tughan daryndy әnshi bolsa, attan týsse, taqtan týskendey kýy keshetin mansapqorlardyng kýiki tirligine miyghynan kýle qaraydy.

Tek kónilge qayau týsirer bir ghana nәrse – kókirekteri joghary, adamgershilik qasiyetteri tómen әkim-qaralardyng Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy kóne Taraz jerinde toylanayyn dep jatqanynda, birde-bir shygharmashylyq baghdarlamagha Sәule Janpeyisovanyng atyn qospaghanda, kózdegenderi ne? Elp ete qalyp, ornyn bosata qoymaghan qarshaday qyzdan ailalaryn asyryp, qyzmetin tartyp alghanymen qoymay, ózderinshe kek alghandary ma? Múqatqandary ma?

Áy, ruhany mýgedek bayghústar-ay, búl әreketinen Sәulening qylshyghy da qisaymaytynyn, tek ózderining shynayy bet-perdelerin ashyp alatyndaryn da týsinbegenderi me? Shynynda da, Sәule kim, Byqybaev kim?!

Ómirzaq AQJIGIT,

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №33 (304) ot 01 oktyabrya 2015 g.

0 pikir