Beysenbi, 18 Tamyz 2022
Qylmys 5992 0 pikir 4 Qazan, 2015 saghat 17:17

MANGhYSTAUDYNG "MÁ-MÁ" MAFIYaSY

Memlekettik kirister departamentining basshysy Álibek TILEGENOV manyzdy mәjiliske qatysudyng ornyna «qashqyn kuriermen» birge qashyp ketken joq pa – kim biledi?

Mafiya úiyqtamaydy eken. Ásirese Manghystau mafiyasy..! 

Jaqynda Manghystau mafiyasy (shartty týrde alyp otyrmyz әriyne) әlem mafiyasynyng auzyna su qúiyp, anqityp ketti – óitkeni anau-mynau... kәkir-shýkir emes, baqanday 120 kilogramm tap-taza geroindi qaydan ekeni belgisiz, qazaq eline «aman-esen» alyp kelu mafiyanyng bolmasa, anau-mynaudyng qolynan kele bermeytini taza shyndyq endi. Múny estise, manghystaulyq mafioziylerding múnday tirligine әlemdik narkobaron, jer planetasyndaghy birinshi nómirli meksikandyq ataqty narkomafiozy ESKOBAR-dyn ózi tandanghannan «auzyn ashyp, kózin júmar» edi.

ÁLQISSA:

Keshe ghana Manghystau oblysynyng әkimdiginde oblystyng «sorpa betine shygharlary» esirtki biznesine qarsy is-qimylgha memlekettik organdardy ýilestiru jónindegi shtabtyng kezekti mәjilisine ayaq astynan apyl-ghúpyl jinala qaldy. Jinala qalghan kezde... jinala qalghandargha oblys әkimining orynbasary, osy shtabtyng tóraghasy Ánuar ShÓJEGhÚLOV myrza jaqsylap túryp aiqaydy salyp berdi. Eshkimdi ondyrmady. Ayqaylaghanda da – bú kisi keden salasynyng qyzmetkerlerin «maqtamen bauyzdap», «sausaqpen soyyp» tastady. «Aqtau teniz portynda múnday iri kólemdegi geroinning ústaluy jaydan-jay emes, – dedi Shójeghúlov. – Múnyng ózi bizge osy aumaq arqyly esirtki tasymaly búrynnan beri túraqty týrde jýzege asyp kele jatyr dep oilaugha negiz beredi. Múnday iri kólemdegi asa qúndy esirtki partiyasyn eshkimning de bostan-bosqa, teginnen-tegin  tasymaldamaytyny belgili. Sizder ózderiniz (búl jerde Shójeghúlov memlekettik kirister departamentine qarasty keden basqarmasynyng basshylyghyn aityp otyr) resmy mәlimdemede atalmysh esirtki qúnynyng 2 milliard tengeden asyp jyghylatynyn aityp otyrsyzdar. Osy jerde «kedendik baqylaudyng qajetti tehnikalyq qúrylghylary nege qoldanylmady?» degen súraq sizderge Últtyq qauipsizdik komiytetining departamenti tarapynan óte dúrys qoyylyp otyr...»

Bir qyzyghy jәne týsiniksizi – dәl osynday manyzdy mәjiliske Manghystau oblysy boyynsha memlekettik kirister departamentining basshysy Álibek TILEGENOV myrza kelmey qalypty. Múny estigende Tilegenovting ornyna mәjiliske kelip otyrghan osy departamentke qarasty kedendik baqylau basqarmasynyng basshysy, atalmysh departament basshysy orynbasarynyng mindetin atqarushy Baqyt SÁTMAGhAMBETOV-ke:  «Búl jerge, ashyghyn aitqanda, oblystaghy býkil kýsh qúrylymdarynyng basshylary kelip otyr, – dep ÁNUAR myrza qatty ashugha mindi. – Tipti ýsh aumaqty basqaryp otyrghan «Batys» ónirlik qolbasshylyghynyng qolbasshysy da kelip otyrghan múnday mәjiliske kelmeytindey... «Chto on sebe pozvolyaet? On schitaet sebya vyshe ily schitaet sebya ne dostoynym siydeti s namy za odnim stolom? Vy peredayte emu, my hotely ego poslushati zdesi...». Men onyng shtab mýshesi bola túra dәl osynday manyzdy mәselege qatyspay qalatyn týsiniksiz mәselesin oblys basshylyghynyn... oblys әkimining aldyna qoyamyn..!».

Shtab bastyghy túp-tura osylay dedi. Kýiip ketkennen aityp otyr әriyne, әitpese óte-óte sapaly kolubiyalyq (resmy emes mәlimetterge qaraghanda) jýz jiyrma kilogramm taza geroin degeniniz әlemdik dengeymen alyp qaraghan kýnning ózinde de súmdyq endi – qara bazardaghy qúny eki jarym milliard tengege jetip jyghylady..! Al endi «osy jaghday oqystan qalay bola qaldy?» degenge keletin bolsaq, búl jerde jaghday bylay bolghan kórinedi: Ótken aidyng sonyna qaray Manghystau oblysy boyynsha memlekettik kirister departamentining ekonomikalyq tergeu qyzmeti Kaspiy tenizi arqyly Manghystau ónirine kelip jetken 120 kilogramm geroindi tәrkilegen. Dúp-dúrys deyik. Qyzmetterine bereke bersin! Al endi osy mәselening «dúp-dúrys emesi qaysy?» degenge keletin bolsaq, Shójeghúlovtyng aituyna qaraghanda, esirtki tәrkilegishter qoldaryna «sap ete» qalghan narkokurierlerdi Últtyq qauipsizdik komiytetining jergilikti ókiletti organyna ótkizip bere qoymapty – der kezinde. Sonyng kesirinen geroin tiyelgen jýk kóligining jýrgizushisi sol kýni-aq, yaghny qolgha týsken kýni-aq «zuuu» etip qashyp ketipti. Onyng qalay qashyp ketkenin tiri jan bilmeydi. Resmy emes mәlimetterge qaraghanda, ol azamat sol kýni-aq «tesken tau asyp» (shetelge degenimiz ghoy) ketken kórinedi – úshaq arqyly. «Eger esirtki salynghan jýk kóligin inspeksiyalyq-tekseru keshenimen tekserip qaraghanda, jýrgizushi qashyp ketpegen bolar edi. Yaghni, olar shekaradan ótu barysynda jan-jaqty múqiyat tekserilmegen degen sóz. Nege inspeksiyalyq-tekseru keshenin qoldanbadynyzdar?» dep mәselening osy túsynda Últtyq qauipsizdik komiytetining Manghystau oblysy boyynsha departamenti basshysynyng orynbasary Múratbek QAMBETOV myrza kedenshilerge qatty shýiligip, Shójeghúlovqa qarap alaqanyn jaydy. Al múnday «týsiniksiz topalangha» Shójeghúlov ne desin – ol esirtki biznesine qarsy is-qimylgha memlekettik organdardy ýilestiru jónindegi shtabtyng tóraghasy retinde manghystaulyq kedenshilerding múnday әlemdik dengeymen salystyryp qaraghan kýnning ózinde de asa iri mólsherdegi esirtki partiyasy bolyp esepteletin «tәrkileu operasiyasyna» Ishki ister organdary men Últtyq qauipsizdik komiytetining tәjiriybeli mamandarynyng nelikten júmyldyrylmay qalghanyna tang qalghanyn qatty ashulana otyryp bildirdi.

«Poezd ushel...», jalpaq tilmen aitqanda.

Qysqasynan qayyratyn bolsaq, osy jerde mynanday da mynanday bir-eki auyz boljamdar oigha oralady: birinshiden – Manghystau ónirinde Aqtau teniz porty arqyly esirtki tasymaly ejelden-aq jolgha qoyylghan boluy әbden mýmkin. Ekinshiden – múnday iri kólemdegi esirtki partiyasyna «krysha» bolyp otyrghan jergilikti kýsh qúrylymdarynda «mafioziy-korrupsionerler» de joq emes degen sóz, óitkeni esirtki tasymaly óte «serieznyy biznes», ony jergilikti «myqtylardyng qorghap-qoldauynsyz» jolgha qong tipti de mýmkin emes. Ýshinshiden – 120 kilogramm geroinmen qolgha týsken jýk kóligining jýrgizushisin «esirtki biznesine mýddeli mafioziyler» әdeyi qashyryp jibergen boluy da yqtimal – ózderi qolgha týsip qalmau ýshin. Demek, múnday «mýddeli mafioziyler» jergilikti biylik pen kýsh qúrylymdarynyng ishinde de bar boluy әbden mýmkin degen sóz. Biraq búl «mafioziyler kimder?» – әzirge búl súraqtyng beti ashyq qalyp otyr. Búl súraqqa naqty jauaptyng tabyla qongy da neghaybyl – әngimening ashyghyn aitu kerek. Al tabyla qalsa... al tabyla qalsa әlbette – olardy tauyp ala qoyghan myqtylargha mindetti týrde RESPEKT..! Mindetti týrde RESPEKT..!

Áy, biraq qaydam..?!

 P.S. Abai.kz aqparattyq portaly óz oqyrmandaryna ónirdegi «esirtki biznesine» qatysy bar-au degen jergilikti biylik pen kýsh qúrylymdaryndaghy keybir túlghalargha qatysty jurnalistik zertteu jýrgizudi bastaghanyn habarlaydy. Nәtiyjesi, Alla qalasa, aldaghy uaqyttarda belgili bolady.

Marat MADALIMOV, Sandughash ShORTANOVA

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2776
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2133
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1799
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2894