Beysenbi, 1 Jeltoqsan 2022
Alashorda 6301 0 pikir 4 Qazan, 2015 saghat 19:46

TÁUKE HANNYNG HATY

Tarihy túrghydan qarasaq, Tәuke hannyng Osman biyleushisi ýshinshi Ahmetke jazghan haty óte qúndy.

Hat Resey men Týrkiya arasyndaghy soghys ayaqtalyp, beybitshilik turaly kelisim jasalghannan keyin jazyldy dep topshylaymyz.

Hat biyleushini madaqtaumen bastalady: «Ataqty hәm danqty, boyynda úlylyq pen әdilettilik, abyroy men meyirbandyq bar,  eki qasiyetti qalanyng iyesi (Mekke men Mәdina), sharighat boyynsha birauyzdan tandalyp, dinning janashyry retinde belgili bolghan mәrtebeli Osman hannyng úrpaghy Ahmet han»

Keyin Qazaq handyghy men Osman imperiyasy din-bauyrlas ekenine arnayy toqtalyp ótedi: «Sizding shyn dosynyz Tashkenttegi Afrasiabtyng taghynda otyr. Mening qúzyrymdaghy adamdar jәne iyeligimdegi jerler: Týrkistan, Ándijan, Sayram, Qaraqalpaq jәne basqa da halyqtar tannyng atysy kýnning batysy sharighat boyynsha qúlshylyq etemiz»

Odan ary naqty sharua jayynda jazady: «Bizding handyghymyz ben Moskov (Mәskeu) knyazdigining arasynda «Estek» atalghan iyeligimiz bar (avtordyng týp mәtininde «Aka ashtak» dep berilgen, búl býgingi bashqúrt jeri boluy mýmkin). Onyng túrghyndary bәri sýnnet jolyn ústanushylar. Búryn búl jerdi Mәskeu talqandap, ózining iyeligine qosyp alghan edi. Sol kezden bastap olar Mәskeuge salyq tóleumen jýr. Endi búl halyq ózining әskeri jәne bayraghyn alyp bizge qonys audaryp jatyr. Bizge kómek qolyn sozsanyzdar Estekting segiz qalasyn dinsizderden azat etip, músylman bauyrymyzgha kómektese alamyz. Eger tize qosyp attansaq, Mәskeuge aitarlyqtay ziyan keltiruge bolady»

Biraq búl qazaq-týrik odaghy jýzege aspady.

I. Erofeevanyng «1675-1821 jyldar aralyghyndaghy qazaq biyleushilerining hat týrinde qalghan múrasy» enbeginen alyndy.
Audarghan Rýstem Nýrken
namys.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar