Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Mәiekti 5008 0 pikir 4 Qazan, 2015 saghat 21:56

BAYLAR DA JYLAYDY: ÚLTTYQ BURJUAZIYa JYRY

Tәuelsizdik alghaly qazaq dalasynda mynghyrghan mal aidaghan baylar kóbeydi. Óndiris oshaqtarynyng tizginin ústaghan, alypsatarlyqpen tirshilikti úrshyqsha iyirgen, tyrbanyp jýrip tynayghan, astyna mingen arghymaghyn tebinip jýrip tenge jighan auqattylar legi az emes. Biraq sol qaltalylarymyz bayyghan sayyn jylauyq bolyp bara jatqan joq pa?

«Baydyng asyn bayghús qyzghanypty» degendey bolmayyq. Desek te, qazir bizde HIX ghasyrdyng ayaghy, XX basyndaghyday «sen túr, men atayyn» deytin últ ziyalylary nege joq? Búl ghasyrda altyn qúrsaqty analarymyz sayasat sahnasynyng ýsh bәiteregi – Álihan, Ahmet, Mirjaqyptay arystardy, Jýsipbek pen Múhtarday úldardy, Álimhan Ermekovtey oghlandardy nege dýniyege әkele almay otyr? Bәlkim, bizde últtyq burjuaziya qalyptaspay otyrghan bolar. Mәselening tigisin jazyp kórelikshi…

Qaltyrau

«Aghayynyng bay bolsa, shaynaghanyng may bolar» deydi qazaq. Aghayynymyzdyng bay ekeni ras, desek te auzymyz әli de shylqa may­gha tie qoyghan joq. Nege? «Qazaq qate­lesti» deyin desek, bizge qarap «jylangha týk bitken sayyn qaltyrauyq bolady» degen baba­larymyzdyng sózi kýlip túrady. Múnyng sony nege aparady? Qazir «Bermesen, ber­mey-aq qoy baspanandy, Bәribir tasta­may­myn astanamdy» («A» әrpin bas әrippen jazugha da bolady) dep, Qasym jyryna elitken jastarymyz az emes. Olardyng bir bóligi jasy ordabúzar 30-dy orasa da, otagha­sy hәm otiyesi bola almay jýr. Endi bir parasy alyp shaharlarda ekiden-ýshten bó­bek­terin ertip, pәter jaldap, «pәterqúl» kýy keshude. Bir qauym jetkinshekter qos-qos­tan diplomyn arqalap, arbakeshke ainal­ghan. Últtyng jyrtyghyn jamaydy degen bir oghlan­darymyz bazar jaghalap, endi bireuleri Sey­ful­lin syndy qazaq ziya­lysy atyndaghy kósheni saghalap kýn kórude. «Kiredi itke» (krediyt) kýn kórgen, «kiredi itpen» ýy alghan, «kiredi itpen» ýilengen myn­daghan jastar elding joghyn joqtaydy, elding múnyn shertedi dep aita alamyz ba? Osynday qaltyrap jýrip kiriptar kýn keshken jetkinshek qazaq ruhaniyatyna, qazaq sayasatynyng kemel­de­nuine, qazaq ekono­miy­ka­synyng qarqyndauyna ýles qosa almaq pa? Key kezderi «jastar sayasaty» degendi kon­sert qoymen tarazylap jatamyz. Búdan bas­qa jol qarastyryp kórelikshi… Mysaly…

Alaghan qolym beregen

Mysaly, biz Múhtar Áuezov eng alghash sahnalaghan «Enlik-Kebek» qoyy­lymyndaghy Kebek obrazyn somda­ghan, alaghan qoly beregen Aymaghambetov Aqken­je babamyzdy jaqsy bilemiz. Ol 1917 jyldan keyin Qazaqstannyng әleu­met­tik isine aralasyp, uezdik, oblystyq Qazaq komiy­tetining júmysyna qarjylay jәr­dem berip túrghan. Shynghystaghy «Ta­lap» iygilik úiy­mynyng qúryltayshysy bolyp, keyinnen ashtyqqa úshyraghan Je­tisu, Syrdariya qazaqtaryna azyq-týlik, qarajat jaghynan kómektesken. Búl – bir. Ekinshiden, «Qazaq» gazetining demeushisi bolghan Hasen Aqay­úly­nyng eren enbegi úmytylmaq emes. Ýshin­shiden, «Alash orda» ýkimetining bas Atymtay jomarty IYke Ádi­levti eske alynyzshy. Tórtinshiden, Alash partiyasynan qarjysyn ayamaghan Ahmet Ishannyng jomart­tyghy jayly anyz­gha bergisiz aqiqat­ty qalay úmytasyz? Qazaq­tyng «Djon Rokfeller», «Bill Geytsine» ainalghan, múnday iygilikti, iygi isti qoldaghan baylarymyzdyng tizimin taghy da tize beruge bolady. Mәselen, 11 myng jylqy aidaghan Qarajan (Ýkibaev) bay. Ol 1906 jyly Mir­jaqyp Dulatov týrmege qamal­ghan­da kepildikke 2500 rubli tólep, bosatyp alghan. 1918 jyly Múhtar Áuezov shygharghan «Abay» jurnalynyng shyghynyn óz moynyna alghan. Reseyding bolashaq patshasy Nikolay II Omby qalasyna kelgende 1000 jylqyny syigha tartqan Pang Núrmúhambet te alash­tyqtar dese, ishken asyn jerge qoyyp, qol úshyn sozghan desedi. Kókshetaulyq Ayba­sov, Biymúrziyn, Mәkenov syndy baylar jayly da iygilikti mysaldar keltiruge bolady. Jahansha Dosmúhamedov Syrym batyrdyng shóberesi Salyq Omarovtyng kómegimen Mәskeu uniyversiytetining zang fakulitetin bitirgen. Álihan Bókeyhanov 1908 jyly segiz ay Semey abaqtysynda otyrghanda Medeu bay (Orazbayúly) on qúlyndy bie baylatyp, kýnde abaqtygha bir saba qymyz ben bir qoy soyyp, Alash ziyalysynyng qamyn oilapty-mys. Sony­men qatar, elde mektep ashu isinde bel syba­na kýresken Esenghúl qajy bastaghan Maman baydyng balalarynyng últqa jasa­ghan jaqsylyghy úmytylmaq emes. Qosh!

Ne istemek kerek?

Búl – ótken ghasyrdyng әngimesi. Kenestik kezende osy baylarymyzgha «feodal», yaghny «qanaushy» degen kózqaraspen qarap keldik. Al búl mysaldar shyndyghynda, ol kezde últtyq burjuaziyamyzdyng qalyp­tas­qanyn kórsetedi. Biz últtyq burjuaziya kez kelgen memleketting tiregi, irgetasy ekenin úmytyp bara jatqan siyaqtymyz. Al qazir she? Últtyq burjuaziyamyz qalyptasyp otyr ma?

Aytys ótedi. Onyng sanauly demeushileri bar. Osynday birli-jarym bayqaulargha, alaman jarystargha qarjylay kómek kórsetetin baylardy jer-kókke syighyzbay, jarnamalap jatamyz. Meshit salghandargha da qyzygha qaray­myz. Biraq qazaq jastarynyng bolashaghy, bilim aluy, azamat bolyp qalyptasuy baghytynda keshendi jobalar joqtyng qasy. Sondyqtan da jer- jerlerde salynyp jatqan meshitterdi, әleumettik kómekterdi últtyq burjuaziya dengeyin­de is­telgen is dep aitugha erte. Olay deu ýshin bizdegi baylar elimizdegi talantty, talapty jastardyng әleumettik jaghdayyn kóterip, olardyng memle­ket­ke qyzmet etuine septeskeni jón. Yaghny bizge 30-gha tolmay orda búzghan Shoqan, Súltan­mahmút, Sattar syndy oghlandarymyzdyng shyraghyn jaghatyn últtyq burjuaziya kerek. Bar aitpaghymyz – osy.

Týiin ornyna

Múhtar Áuezov Leningradta oqyp jýrgende Smaghúl Sәduaqasov artynan aqsha jiberip otyrghan. Áuezov dosyna jazghan hatynda osy mәseleni jiliktey kele, «Qily zaman» syndy birqatar shygharmalar jazyp tastaghanyn aita­dy. Eger de Smaghúl Múhtargha qol úshyn sozba­ghanda klassikalyq «Qily zaman» povesi ómirge keler me edi? Osy bir kishkentay ghana mysal bizdi auyr oilargha jeteleydi. Býginde mem­le­ket­tik, últtyq sayasatta jastarymyzdyng aryn­dap kórinbeuining sebebi últtyq burjuaziyanyng qalyptaspaghandyghynan emes pe eken? Oilanayyqshy…

Qanat Birlikúly

Abai.kz

0 pikir