Jeksenbi, 19 Mamyr 2024
Kókjiyek 8882 0 pikir 5 Qazan, 2015 saghat 10:56

KEShIRINIZDER BIZDERDI!

Bala kezimizde auylymyzdyng syily qarttarynyng aldynan shyghyp sәlem bersek, qúmanmen su qúiyp, qoldaryna sýlgi ústatsaq, jaryqtyqtar: «Múghalim bol, ainalayyn», - dep rizashylyqtaryn bildirushi edi.  «Múghalim bol!»  Bala kezimizde ýlkender tarapynan estip ósken tilek, batamyzdyng bastysy osy edi.

Múghalim degen qarttar ýshin: sot ta, prokuror da, agronom da, diyrektor de, injener de  – qysqasy bәri de  edi. Bәrining bastauy múghalim edi. Rasynda solay ghoy.  San salaly kәsip týrin mengerip, maman atanghan  jandardyng qay-qaysysy bolmasyn múghalimning aldyn kórdi. Oqydy, tәlim aldy. Múghalimdi qadirlegen elde bilim qadirli. Ozyq el oqytushysyn qúrmetteydi.  Bilimsiz, bilimdi qúrmettemeytin, bilgisi kelmeytin, nadan, pasyq qoghamda ghana oqudyn, izdenudin, ghylymnyng orny tómen. Bizdin, bizding aghalarymyzdyng zamanyndaghy múghalimder qanday edi, shirkin! Olardyng jýris-túrysy, sóilegen sózi, kiyim kiyisi, adamgha qarym-qatynasy týgelimen mәdeniyetting ozyq ýlgisindey kórinetin.  Mektepke  jas  múghalim kelse, jaghalary jaylaugha ketip, yrjalaqtap jýretin auyl jigitteri kenetten es jiyp, ayaqtaryn sәndep basa qalatyn. Jә, búl әngimening jalghasyn prozashylar aitsyn. Biz taqyrybymyzgha oralayyq.

El-ishi, jalpy qogham oqu-bilimge qúlash úryp, qúshtarlyq tanytqan jyldary qalany qoya túrynyz, qarapayym auyldardyng ózinen qanshama talantty jas týlep úshty. Joghary oqu oryndaryn bitirip layyqty maman iyesi atandy?.. Áriyne, qazir de bilimning orny ala bóten. Asa mәrtebeli bilimning betine eshkim tura kele almaydy. Biraq, bilimning bedelin týsiruge úmtylghan toghysharlyq, sasyq baylyq, menmendik beleng alyp bara jatyr. Sondyqtan da býgingi zamannyng múghalimi asa auyr synaqtardy bastan keshude. Bilim salasyndaghy úshy-qiyry joq, tausylyp bitpeytin eksperiymentter mektep újymdaryn tityqtatyp bitti. Múghalim degenimiz osy kýni esepshinin, statisttin, qúqyq qorghau qyzmetkerinin, saylaularda shapqylaytyn baryp kel, shauyp keldin, t.b. júmysyna jegilgen maylyq-sulyqtyng manyna jolamaytyn malaygha ainaldy. Biraq, sóite jýrip bala oqytuda, úrpaqqa tәlim tәrbie berude. Sondyqtan osy bir jankeshti qauymnan keshirim súraugha tura kelip túr. Belgili sayasatker, qogham qayratkeri Ámirjan Qosanov әleumettik jelidegi (FB) paraqshasynda bylay dep jazypty:

Shekspirshelep aitsam, Ómir - Ústaz, bәrimiz óle-ólgenshe onyng shәkirtimiz.

Kәsiby merekelerinizben, ústazdar qauymy!

Jylyna bir ret qana jyly sóz aityp, gýl syilaghanymyz ýshin keshirinizder jaman shәkirtterinizdi!

Mardymsyz jalaqy berip, retsiz qoghamdyq-sayasy ómir degen pәlege jegip qoyatyn biliksiz de tәrbiyesiz biylik ýshin de keshirinizder bizderdi!

Abai.kz        

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2146
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2551
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2365
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1661