Jeksenbi, 7 Nauryz 2021
Jón-aq 5174 0 pikir 6 Qazan, 2015 saghat 10:26

BAUYRJAN BAYBEKTING "KÓRShISI" "JÚLDYZGhA" AYNALDY. NE ÝShIN?

Almaty qalasynyng әkimi Bauyrjan Baybek bәle eken. Bәle bolghanda da, túla boyyna qyl júqtyrmas, naghyz sayasatkerding ózi kórinedi. «Jasasyn, Baybek, jasasyn»! Bir-aq kýnde eshkim bilmeytin Beybit Álibekov atty almatylyq túrghyndy (tyrnaqshanyng ishindegi «kórshisin») «júldyz» jasaghan sayasatkerge basqa ne deuge bolady?

Qosh. Ángimeni kishkene arydan bastayyq. Ákim degen perishte emes, pende ghoy. Pendening bәri qatelesedi. Almatyday alyp qalagha «mýdir» bolyp kele sala Bauyrjan Baybek te shalys basty. «Vladimir knyaziding 1000 jyldyghyn toylaymyz» dep aidy aspannan shygharyp, ózining baspasóz qyzmeti arqyly jan-jaqqa aqparat boratty (jurnalister eshteneni oidan jaza salmaydy). Ony sol sәtinde Abai.kz ilip әketip, «Endigi jetpegeni Knyaziding 1000 jyldyghyn toylau edi» (qaranyz: http://abai.kz/post/view?id=4584) degen maqala jariyalady. Artynsha alaqanday ghana sol materialdyng dýmpui ana-a-a-u joghary jaqqa jetip, Baybek sasqan ýirektey artqa jýzdi. Artqa jýze bilu de – óner. B.Baybek «molodes» eken... Ol hәm onyng apparaty ózine baghynatyn aqparat qúraldaryndaghy Kniyazdyng myng jyldyghy jayly aitqan sózin alghyzyp tastap, elimizdegi birqatar mýiizi qaraghayday aqparat qúraldaryna «KNYaZDING 1000 JYLDYGhYN TOYLAU – ÁKIM AYTPAGhAN SÓZ» degen aqparat jariyalatqyzdy. Ákimning «abyroy-meykerleri» onymen toqtay qalghan joq, atalghan materialdy Abai.kz-ke de jariyalaudy súrap, qolqa saldy. Olar myng jyldyqtyng jyry qaydan shyqqanyn (aldymen әkimning baspasóz qyzmeti, sosyn biz...) bilip otyr. Bilip otyrghan son, bizding saytqa jariyalasa, әkimderin tolyq aqtap alady. Biz búl kezde aitarymyzdy aittyp ýlgergenbiz. Sony eskerip, «pikir aluandyghyna jol ashayyq» degen niyetpen, onyng ýstine Bәkeng Kniyazding myng jyldyghyn toylau iydeyasynan bas tartty ghoy dep, atalghan materialdy da (qaranyz: http://abai.kz/post/view?id=4597) oqyrman nazaryna úsyndyq. Osylaysha Bauyrjan Baybek sýtten aq, sudan taza bolyp shyqty. Kniyazdyng myng jyldyghynyng betin qaytaryp, biz de sabamyzgha týstik. Múny bir dep qoyynyz...

Osy jerde bir әttegen-ay bar. Bәkeng - Bauyrjan Baybek osy oqighadan keyin әp-әdemi azamatty, yaghny baspasóz qyzmetining jetekshisin (bilimdi, әri bilikti maman Artur Nyghmetovti) qyzmetinen bosatty. Joq, әlde Artur әriptes lauazymnan ózi bas tartty ma eken, әiteuir týsiniksiz jaghday oryn aldy. Sol tústa «Artur Nyghmetovke Knyaziding salqyny tiyip ketti-au» degender de boldy. Qoy, aua jayylmay, әngimening jelisine qayta oralayyq.

B.Baybek myqty jigit eken. Ony aqtau hәm dattau bizding júmysymyz emes. Oghan mýddeli de emespiz. Kez-kelgen sheneunikting jaqsylyghy bolsa - quanyp, jamandyghy bolsa - kýiinemiz...

Ekinshi jaygha keleyik. Osydan birer kýn búryn "Qamshy" portaly «Bay qalanyng bay әkimi» degen maqala jariyalady.  Búl materialda su jana әkimning mýkәmal-mýlki әngime bolady. Almaty basshysy eks-әkim Ahmetjan Esimov sekildi «әielining ýiinde túrmaydy eken». Tasy órge domalap túrghan bir basynda birneshe kompaniya bar kórinedi (O baylyqty sanamalap jatpaymyz. Siltemege kirip, http://abai.kz/post/view?id=4890 oqyp alghaysyz). Ózinde ghana emes, býkil tughan tuysynyng bas-basyna – kompaniya. Qúdaya tәube, memleketke de az salyq tólemeydi-mis. Ákiming bay bolsyn, tórt týligi say bolsyn degen - osy. Biraq, Bauyrjan Baybek Hrapunov kýieuding janynda shylqyghan bay emes.  Ony da eskeriniz... Bәken, "Qamshy" men "Abay" portalyndaghy osy bir maqalagha jauap bermey qaluy mýmkin emes-ti. Biz solay oiladyq. Der kezinde jauap ta boldy. Biraq, ýsh úiyqtasang týsine kirmeytin mýbәrak jauap. 

Keshe ayaq asytynan Almaty qalasynyng әldebir túrghyny Beybit Álibekov qala әkimi Bauyrjan Baybekpen kórshi túratynyn mәlimdedi. Baybekpen qonsy qonghan, esiktes «hoshnanyn» sózin tyndanyzshy: “Eshkimge tiyispey, óz betinizben ómir sýrip jýrgende bir liftide Baybekpen birge túru qalay ekenin elestetip kóriniz. Búl týs te emes, kýn sayyn balalarym ýshin tanghy 7:30-da bolatyn flesh-mob. IYә, dostar, Almaty әkimi bizben birge túrady. Hrushevkada emes, әriyne, biraq Versali nemese Devili dep te aitpaysyn. Qarapayym jana qúrylys”, – deydi Álibekov Facebook-tegi paraqshasynda.

Facebook-qa kim ne jazbay jatyr dep oilaytyn shygharsyz. Biraq, qashan sol Facebook-tegi әldekimning sýikey salghan jazbasy bir kýnning bas taqyrybyna ainalyp edi? Qashan atynan at ýrketin basylymdar әleumettik jelige silteme jasap, halqyn aqparatpen susyndatushy edi? Qayran qalmasqa amal kem. Týsingen adamgha búl – piar. Týsingen adamgha búl – «Bay bala» – B.Baybek» atty maqalagha berilgen jauap. «Ol bay emes, qarapayym ýide túrady ghoy» degen pikir qalyptastyru ýshin jasalghan qadam (Eger de әkim tarapynan basqalay jauap bolsa, әngime kóbeyip keter edi.).

Baybekti qoyynyzshy, Qazaqstannyng adam ayaghy baspas týkpirindegi bir audannyng әkiminin, yaky onyng orynbasarynyng ýiin, kóligin kórseniz, jaghanyzdy ústaysyz. Qazir zaman sonday. Ol әkimder de pende ghoy, onyng qasynda Almatynyng alyp basshysyn qanshalyqty perishte deseniz de qontorghay túrmys iyesi dep bilu – aghattyq. Nege deseniz qarapayym adam, qarapayym júrttyng jayyn oilaydy. Esimov myrza shaytanarbagha minip alyp, «әlәulәidi» salushy edi ghoy. Ótken jeksenbide, Esimovting «әleulәiin» Bәkeng «hәlәulәi» ghyp jalghastyrdy. Almatynyng býkil kóshesin jauyp tastap, elding esin alatyn múnday sharalardy dogharatyn kez jetken joq pa? Qarapayym adam múny bilmey me? Halyq jýretin joldy jabu degen búqaranyng qúqyn taptau degen sóz. Bәlkim, «salauatty ómir saltyn» nasihattaudyng basqa jolyn tabu kerek shyghar.  Bәrin qoyshy, múndayda qarapayym múghalimderge obal. Sol kýni «әkim shaytanarba minedi» dep tang atpay atqa qondy olar. Ózi aptasyna bir ret keletin demalystaryn rәsua etip, dalaqtap shapqylady-ay, kelip...

Qosh, aita berse әngime kóp. Biraq, moyyndau kerek, Bauyrjan Baybek myqty azamat eken. Búl sóilemdi eshqanday mysqylsyz, tura maghynasynda aityp otyrmyz. Synaudy bilgen adam, maqtaudy da jerine jetkize bilui kerek.

Tenge qúnsyzdanyp, tauar aspangha qarghyghan kezde B.Baybek «Kók bazargha» bardy. «Kók bazar» әkimshiligi әkim keledi degen son, ras dayyndalghan ghoy. Baghany ósirmey, satushylardy taza kiyindirip, alaulatyp-jalaulatyp «mýdirdi» qarsy aldy. Bәri keremet. Bәri ornynda. Dollar qymbattasa da, «Kók bazar» kirpik qaqpaq emes. Ákim ketti, әn ketti. Ánmen birge bagha da sharyqtap, «Kók bazar» taz kepeshin qayta kiydi. Dәl sonday sәtte (ertesinde) B.Baybek eshqanday nókerlersiz bazargha beyresmy týrde kirip kelmesi bar ma? Búl kezde bazar aranyng úyasy bolyp jatypty-mys. Ákim birneshe sauda nýktesine kirip, keshegi baghamen, býgingi baghany salystyryp, birneshe saudagerge aiyppúl salyp tastaghan. Bazar әkimshiligin de ondyrmaghan bolsa kerek. Mine, búl maqtaugha túratyn is. Ár әkim, óz isine osylay berik bolsa, Qazaq eli sózsiz gýldener edi. Al, biz osynday әkimdi qarapayym etip kórsetemiz dep, «kórshilerinin» sózin sóz dep jýrmiz.

Qoy, birazgha bardyq, endi sózdi qysqa qayyrayyq.

Knyaziding myng jyldyghy jayly jazdyq. Ákim der kezinde jauap qatty. Ákimning mýkәmal-mýlki jayly sóz boldy. Ákim taghy da der kezinde «soqqy» berdi. Qúdaya tәubә, onyng elding oimen sanasatyny osydan-aq bayqalyp túr emes pe? Búl jaqsy qasiyet! «Jasa, Bauyrjan, jasa Baybek»! Siz shynynda bәle ekensiz... Pәle bolmasanyz, bolghany..

 

Qanat Birlikúly

Abai.kz  

0 pikir