Senbi, 25 Mamyr 2024
Jón-aq 5062 0 pikir 6 Qazan, 2015 saghat 14:50

QAUIP QAYDAN? QAUIPTING BÁRI - "ERKETOTAYDAN"...

Keyingi kezderi baylyq pen biylik erkinsip ketse, al oghan belgili bir shekteu qoyylmasa elge de, qoghamgha da zor qasiret әkeletindigi soqyrgha tayaq ústataqanday anyq bayqalady.  

Ásirese, basshylyqta otyrghan dókeylerding balalarynyng zan-zәkón ataulygha múryn shýiire qarap,  qarapayym adamdardy qúrt-qúmyrysqa esebine jatqyzyp, oiyna kelgenin isteui kim-kimdi de alandatpay qoymaydy. Ótkende asa qymbat mashinagha minip alyp, jas jigitter men qyzdardy qualap jýrip basqan Maqsat Ýsenov degenning qylyghy talay júrttyng jaghasyn ústatty.


Beynetaspagha týsip qalghandyqtan ghana jenil-jelpi jazamen qútylghan ol sabazyng arada azghana uaqyt ótpesten taghy bir su jana kólikpen jol erejesin taghy da óreskel búzady. Ákesi ýlken lauazymdy qyzmette bolghan son, onyng aqshasynyng qúdirettiligi sengen song oiyna kelgeni isteydi de... Múndayda atamyz qazaq «Áy deytin әje, qoy deytin qoja joq» degendi qalaysha tauyp aitqan desenizshi.

Jaman әdet júqqysh keledi emes pe, ekinshi bir sabazyna alghan susynynyng dәmi únamay qalyp, satushy jap-jas qyzdy ishten myqtap túryp bir teuip, súlatyp salady. Kimnen seskenip, neden qorqady, әkesi bildey bir Qazaqstan Respublikasy Premier-ministri kanselyariyasynyng bas inspektory Bolat Tóregeldiyev bolsa. Beyne bir bastyqtyng balasyna әdeyi dәmi jaman susyn qúiyp berip, jamandyq oilaghanday órshelene úmtylatyndyghyn qaytersin. Oghan qoy deuding ornyna qasyndaghy naqsýieri — jap-jas boyjetken dym bolmaghanday, qyzygha qarap túrady. Ol da sirә bir myqtynyng erkesi shyghar.


Múny az deseniz, jaqynda bir toygha barugha qamdanghan erketotay Astananyng kóshesinde, dәlirek aitqanda Aqordanyng dәp janynda kóshe tәrtibin, jol erejesin óreskel búzyp, oiyna kelginin jasap, oiqastap jýredi. Tipti esirgeni sonshalyq, kólikti keyin aidap, júrttyng zәresin úshyrady, Búl da osal emes,  Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrligi Ákimshilik polisiyasy komiyteti tóraghasynyng bildey bir orynbasary Baqytjan Baltashevtyng balasy bolyp shyghady.

Biz nege múnyng bәrin jipke tizgendey etip aityp otyrmyz. Óitkeni pәlening bәri tәrbiyede, dúrysyraq aitqanda teris tәrbiyede jatyr. Qazaqta «Úyada ne kórse, úshqanda sony iledi» deydi. Yaghny bala kórgenin isteydi. Al kórgeni ne? Kórgeni ylghy bir jeng úshynan jalghasu, zang ataulyny belden bir basyp, qay mәseleni de aqshamen, paramen sheshu. Qyzmettegi tamyr-tanystyq, barmaq basty, kóz qysty prinsiypi, tómendigini mensinbey, jogharydaghygha qúldyq úru. Ýlken bir lauazymdy iyelenseng nemese qaltang aqshadan qampiyp jýrse, sen bәrinen de joghary túrasyn, saghan eshkimning de әli kelmeydi, demek, oiyna kelgendi istey ber, týk te bolmaydy. Mine, osynday soraqylyqty kórip ósken bala ne iseydi? Adam basady, bireuding qarshaday qyzyn ishten tebedi, kóshedegi mashinalardy qúmyrysqa qúrly kórmey, jol erejesin qoldan jasap alady. Múny qazekemning «Kedey bay bolsam deydi, bay qúday bolsam deydi» degen mәtelimen bir-aq týiindeuge bolady.

 Alayda aitayyn degenimiz tipti búl da emes. Sanamyzdy sandaltqan myna bir oy - әlgindey betimen ketken erketotaylardyng әkelerining búl soraqylyqtardy balasynyng bir erkeligine balap, odan dúrys qorytyndy shyghara qoyady deuge mýldem senbeymin. IYә, әlgilerding әkeleri qyzmetinen ketti. Degenmen, kýni erteng múnday shekten shyqqandyq qaytalanbasyna kim kepildik bere alady. Óitkeni myqtylardyng erkelerining janaghyday qylyghy jaman ýrdiske ainalyp bara jatqan synayly. Oghan kim toqtau sala alady? Al eger janaghyday bassyzdyqtar beynetaspagha týspey qalsa she? Onda «Jabuly qazan jabuly kýiinde» qalatyndyghy aidan-anyq emes pe?  Múny bir deniz. Ekinshiden, eng bastysy әlgi dókeylerding auzynan balasynyng búl isine qynjylghan, júrt aldyna shyghyp erke balasynan qorlyq kórip, zardap shekkenderden keshirim súraghan әkeni kórmedik. Ony aitasyz, Baqytjan Baltashev balasynyng toyyna birge barmaghandyghyna, sóitip onyng qylyghyn baqylamaghandyghyna ókinedi. Balasynyng múnday zansyzdyghynan keybireulerding mashina astyna týsip, mertigip qalatyndyghyna ókinbeydi, sol kezde qasynda bolmaghandyghyna nalidy. Jaraydy, sol joly qúday saqtar, әkesi toqtau salar. Ou, kýni erteng múnday oqighanyng qaytalanbasyna kim kepildik bere alady? Erketotaylar kimnen qymsynyp, kimnen aiylyn jiypty?

Minekey, bizdi qyzmetinen týsip qalghan keshegi lauazym iyelerining balasynyng qylyghyna úyalyp, ótkennen sabaq alyp, qorytyndy jasay almaytyndyghy oilandyrady. Demek, kýni erteng sizdi bireu teuip jatsa nemese qymbat mashinamen basyp ketse, esh tanqalmassyz.

Múratbek Dәurenúly, Qostanay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2314
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2668
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2829
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1757