Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Alashorda 11961 0 pikir 6 Qazan, 2015 saghat 17:03

«AQYRZAMAN KELGENShE QAZAQ BÚL JERDEN AYRYLMAYDY...»

Ábilqayyr han — sonau HVIII ghasyrdyng ishinen bastap býginge deyin ýzilissiz zerttelip kele jatqan túlgha. Nelikten onyng túlghasy tónireginde san aluan, qarama-qayshy pikirler aitylady? Ábilqayyrtanudaghy ózekti mәseleler qanday?
Osy jәne basqa da saualdarmen biz Mahambet Ótemisúly atyndaghy Batys Qazaqstan memlekettik uniyversiyteti «Qazaqstan tarihy jәne ólketanu» ghylymy ortalyghynyng jetekshisi, tarih ghylymdarynyng kandidaty Janabek Jaqsyghaliyevti әngimege tartqan edik.

«SÚMDYQ AUYR UAQYT…»


— Ábilqayyr han sayasat sahnasyna kóterilgen kezeng — qazaq ýshin qanday uaqyt edi?
— HVIII ghasyrdyng basy — halqymyzdyng azamattyq tarihyndaghy asa bir kýrdeli kezen. Bir ru emes, bir taypa emes, tútas últtyng taghdyry qyl ýstinde túrdy. Tarihy derekterge sensek, Qazaq handyghynyng arghy-bergi tarihynda halyqaralyq jaghdaydyng dәl osynday shiyelenisken kezi bolghan emes.
Keshegi markstik-lenindik kenes tarihnamasynda Qazaq Ordasyna tolassyz jasalghan jonghar joryqtaryna erekshe mәn berildi de, patshalyq Reseyding jýrgizgen astyrtyn imperiyalyq sayasatyna kóp kónil audarylmady. Sondyqtan tarihy shyndyqqa jetu jolyndaghy izdenister men Otan tarihyna últtyq kózqaras qalyptastyru dәuiri endi ghana bastaldy.
Bayqaghan jangha orys otarshyldyghynyng tarihy Ábilqayyr han zamanynan әldeqashan búryn bastalghan. Altyn Orda ydyrap, Shynghys han irgesin qalaghan imperiya qúlaghan kezde, oghan birneshe ghasyr baghynyshty bolghan orys júrty esin jidy. Osy kezde týrik tektes halyqtardyng Qyrym, Qazan, Astrahan, Sibir jәne basqa handyqtary qúryldy. Resey memleketi atalghan handyqtardy birinen song birin baghyndyryp, ózine bodan etti. Aqyry mysyqtabandap Úly Dalanyng shetine jayghasty. Jayghasyp qana qoyghan joq, basyp kirip, Jayyq pen Ertis ózenderining boyyna әskery bekinisterin tizbektete salu arqyly sayyn dalany qos býiirinen saqinalap qorshay bastady. Onyng ýstine, patsha әkimshiligining qazaq jerine shektes jatqan bashqúrttardy, Edil qalmaqtaryn, Jayyq kazaktaryn, Sibir әskerlerin aidap salyp, әlsin-әli soghys shygharuy, Reseymen kórshiles jatqan Kishi jýzding sayasy jaghdayyn odan әri shiyelenistirdi.
Qazaq handyghynyng HVIII ghasyrdyng bas kezindegi sayasy jaghdayyn Ábilqayyr hannyng Tevkelevke aitqanynan anyq bayqaugha bolady: «Jyldar boyy qontayshymen soghysyp kelemin, oghan әlim jeter emes… Onyng ýstine, Edil qalmaqtary, bashqúrttar, Búhara jәne Hiuamen soghysa bastadyq. Tórt jaghymyzdan birdey jau qorshauynda qaldyq». Naq osy kezeng turaly Shoqan Uәlihanov bylay dep jazghan bolatyn: «HVIII ghasyrdyng alghashqy shiyregi qazaq halqynyng ómirindegi súmdyq auyr uaqyt boldy. Jongharlar, Edil boyynyng qalmaqtary, Jayyq kazak-orystary men bashqúrttar tús-tústan qazaq úlystaryn qyrghyngha úshyratty, malyn aidap әketti, qazaqtardy býkil otbasylarymen tútqyndap aldy».
Qysqa aitqanda, HVIII ghasyrda ortalyq shyghysta halyqaralyq sayasattyng negizgi kýshi Resey imperiyasy boldy. I Petr Ýndistan men Qytaydy, barsha Shyghys pen sauda joldaryn iyemdenudi armandady. Osy maqsatqa jetu ýshin Orta Aziya men Qazaqstan jerin uysynda ústau kerektigin jaqsy týsindi. Sol maqsatta ózi úiymdastyrghan әskeriy-barlau ekspedisiyalary óte manyzdy mәlimetter jinady. Osyndayda I Petrdin: «Qyrghyz-qaysaq Ordasy — býkil Aziya elderining qaqpasyn ashatyn kilt» degen әigili sózi oigha oralady.
Osy rette, әbden әlsiregen Qazaq handyghyn sayasy túiyqtan shygharudyng ózindik jolyn izdegen Múhammed Qazy bahadýr Ábilqayyr han qazaq dalasynda bolyp jatqan san aluan qysym men qysastyqtyng artynda Peterbor sarayy túrghanyn súnghyla sayasatker retinde der kezinde bayqap, eldi saqtap qalu jolynda Reseymen jaqyndasugha mәjbýr boldy.
Búl qadam — 1710 jyldan Kishi jýz hany, 1726 jyldan Qazaq jasaghynyng Bas qolbasshysy hәm jongharlargha qarsy azattyq kýresining júrt moyyndaghan kósemi, strateg әri taktiyk, sayasy tәjiriybesi orasan zor Ábilqayyr hannyng diplomatiyalyq ailasy.
Qazaq jerining әr púshpaghyn ólermendene qorghaghan Ábilqayyr hannyng orys úlyqtaryna: «Jayyq ózeni keuip qalghansha, tipti aqyr zaman kelgenshe qazaq halqy búl jerden aiyrylmaydy. Óitkeni múnday jayly mekendi olar esh jerden tappaydy», — dep shirygha til qatuy onyng sayasatynan basqasha astar izdeuge esh mýmkindik bermeydi.

JAUDYNG JALGhAN JAZBASY


— Ábilqayyr — qazaq handary arasynda tarihshylar nazaryn eng kóp audarghan túlghalardyng biri. Zertteushilerding arasynan kimderdi Ábilqayyr babamyzdyng tarihtaghy ornyn, halqyna etken qyzmetin әdil týrde aiqyndady dep bilesiz?
— IYә, búl tarihshylar men ghylymiy-kópshilikting qalamy eshqashan suymaghan taqyryp desek qatelespeymiz. Bizdinshe, onyng birneshe sebepteri bar. Negizgi ekeuine ghana toqtalayyn: birinshiden, qalay bolghanda da, Ábilqayyr han túsynan bastap qazaq-orys qarym-qatynastary ózgeshe baghytqa búrylyp, búrynghygha úqsamaytyn jana mәnge ie boldy. Osy tústaghy onyng jýrgizgen sayasatyna erekshe mәn berilgeni sonday, tarihy zertteulerde Ábilqayyr hannyng qoghamdyq-sayasy qyzmeti tek Qazaqstannyng Reseyge qosyluy túrghysynda ghana saralandy.
Al ekinshi sebebin Ábilqayyr hannyng biregey qúbylys ekendiginen, úlylyghy men tarihy bolmysynyng kýrdeliliginen izdeu kerek. Úly qolbasshylyq danqyn alty alash ardaq tútqan, ózgege úqsamaytyn meritokratiyalyq qasiyetterimen daralanghan kóregen sayasatker Ábilqayyr hannyng tarihy bolmysyn ghylymy negizde tolyq jýieleu, zerdeleu jәne saraptau isi óz zamanynan kýni býginge deyin ýzilissiz jalghasyp keledi.
Qazan tónkerisine deyingi Meyer, Lobysevich, Krasovskiy syndy dvoryandyq-burjuaziyalyq aghymdaghy orys tarihshylary Ábilqayyrdy «baqqúmar», «mansapqor» dese, ekinshi jaghynan, osy kezeng turaly enbekter jazghan kelesi bir orys tarihshylary — Petr Rychkov, Aleksey Levshiyn, Aleksandr Dobrosmyslov jәne basqalary ony sayasatker, jeke túlgha retinde joghary baghalaghan.
1943 jyly shyqqan «Kóne dәuirden bizding kezenimizge deyingi Qazaq SSR tarihy» oqulyghynda: «… óz halqyn satqan avanturist Ábilqayyr han óz biyligin saqtap qalu ýshin patsha ókimetining kómegine sýiendi. Tek qana ózining qara basynyng qamyn oilay otyryp, ol patsha ókimetining Qazaq dalasyndaghy halyqqa qarsy sayasatyn jýrgizushi basty tiregine ainaldy», — dep esh dәlelsiz baylam jasaluy bylay túrsyn, Ábilqayyrdyng jeke basyna adamnyng jany týrshigetin negizsiz aiyptar taghyldy.
Birqatar tarihshylarymyz osynday birjaqtylyqtyng shylauynda ketip, qaytkende de qazaq dalasyn otarlaudy aldyna maqsat etip qoyghan Resey imperiyasy Orynbor әkimshiligining ekpinin tejep, meylinshe qarsy túrghan Ábilqayyr hannyng jankeshti kýresin esepke almay, nazardan tys qaldyrugha tyrysty. Talay tarihshy qazaq halqyn «qasiretke dushar etken opasyz» Ábilqayyrdyng «kemshilikterin» tabugha beyim túrdy. Kenes tarihshylary әueli Ábilqayyr men qazaqtyng iygi jaqsylary Reseyge qosyluda tek óz paydasyn kózdedi, qalyng búqarany qanaudy múrat tútty degen pikirge den qoyyp jýrdi.
Bertinirek tarihshylar jaulyq turaly pikirdi shektedi de, Reseyge qosyludyng «obektivti progrestik saldary» jóninde kóbirek aita bastady. Aqyrynda Ábilqayyr qazaq halqynyng mýddesin obektivti týrde bildirip qana qoyghan joq, qiyadaghyny boljay biletin dana biyleushi retinde, halyqtyng qamqorshysy retinde sanaly týrde sheshushi qadamgha bardy degen tújyrym jasaldy.
El tәuelsizdigimen birge әbilqayyrtanudaghy jana izdenisterding qataryna Kóshim Esmaghambatov, Irina Erofeeva, Ábilseyit Múqtar, Serik Mәshimbaev, Janúzaq Qasymbaev, Bolatbek Nәsenov jәne basqa tarihshylardyng sýbeli enbekteri qosyldy. Tarihshy Irina Erofeevanyng monografiyasy — Ábilqayyr syndy kórnekti memleket qayratkerining shynayy bolmysyn tanytugha arnalghan alghashqy ghylymy zertteulerding biri. Akademik Manash Qozybaev atalghan enbekting «imperiyalyq iydeologiya sarynyn keninen uaghyzdaytynyn» aitqan edi, sóitse de, búl zertteuinde avtor әigili qazaq hanynyng ómiri men qyzmetining sonshalyqty san qyrly әri zor mәndi bolghanyn dәleldeuge tyrysady. Ásirese ol: «Ábilqayyr ómiri men qyzmeti turaly tarihnama onyng óte bedeldi zamandasy hәm jauy jazghan jazbalardyng yqpalymen óreskel búrmalanyp, hannyng shynayy túlghasy men bolmysyn anyqtaugha kedergi bolyp keldi» — dep, tyng oidy algha tartty. Búl jerdegi Ábilqayyrdyng jauy — Orynbor general-gubernatory Ivan Nepluev. Erofeeva kóptegen zertteushilerding osy «Nepluevting Ábilqayyr bedelining qazaq arasynda tómen ekendigi, hannyng biylik qúmarlyghy men qimyldarynyng keregharlyghy, orys bodandyghyn jeke basyn ghana oilap qabyldaghany turaly jalghan tezisterin tikeley kóshirip alyp», qaytalaumen kele jatqanyn әdil týrde atap ótti. Shynynda da, Nepluevting Ábilqayyrgha bergen, jalpy alghanda, birjaqty baghasy keyingi orys tarihshylaryna silteme jasar myqty bir derek bolghan edi. Búl, aita ketu kerek, kezinde Kenesaryny birjaqty baghalaugha yqpal etken Shoqan jazbalaryndaghy tújyrymgha meylinshe úqsas bolatyn.
Áli de bolsa Ábilqayyrdyng kýrdeli túlghasy tolyq zertteldi dep aitu qiyn. Ábilqayyrtanudaghy ózekti mәselelerdi zertteudi ghalymdar, shyn mәninde, endi ghana qolgha ala bastady.

NEGE ORTAQ PIKIR JOQ?


— Júrtyn jongharlarmen kýreske júmyldyruy, jongharlardan qorghauy — Ábilqayyrdyng eline sinirgen eng ýlken enbekterining biri. Ol Anyraqaydaghy shayqasta Bas qolbasshy boldy. Al sonymen qatar: «naq osy jenisten keyin birtútas qazaq eli birneshe bólikke bólinip ketti. Oghan tikeley kinәli Ábilqayyr edi. Ol ózining bas han bolyp saylanbaghanyna ókpelep, at basyn teriske búrdy» — deytin pikir ornyqqan. Búl eki pikirding arasynda qarama-qayshylyq, yaghny osy tústa bir shiykilik bar sekildi kórinedi de túrady?..
— Sóz joq, Ábilqayyr han — Ordabasy qúryltayynda qazaqtyng iygi-jaqsylary birauyzdan aq boz atqa otyrghyzghan Bas qolbasshy, Búlanty men Anyraqay shayqastaryndaghy jenisting negizgi úiymdastyrushysy jәne dem berushisi. Geolog Moldiyar Serikbaevtyng deregine say, qazaq dalasynda Ábilqayyr han atymen tyghyz baylanysty jer-su attarynyng kóptep kezdesetindigi sonday, qazaq handary men batyrlarynyng arasynda eshkim onymen shendese almaydy. Múnyng bәri onyng bar ghúmyry elin, jerin qorghau ýshin joryqta, at ýstinde ótkendiginen syr shertedi. Búghan eshkimning talasy joq.
Osynday danqty túlghanyng Anyraqay shayqasynan keyingi qimyl-qareketi haqynda Otan tarihy ghylymynda Múhamedjan Tynyshbaevtyng jazbasy negizinde teris pikir qalyptasqan. Biraq onyng eshqanday tarihy derekpen dәiektelmegenin basa kórsetemiz. Anyraqay jenisinen song qaytys bolghan Bolat hannyng ornyna «Ábilmәmbetting bas handyqqa saylanuy» jayly óz pikirin bildire kele tarihshy bylay deydi: «Ýmitker ýsheu edi. Birinshisi — barlyq qazaq әskerine qolbasshylyq jasaghan jәne tamasha jenisterge jetken Kishi jýz hany Ábilqayyr; ekinshisi — Bolattyng inisi Shahmúhammed (Sәmeke), týrki-monghol memleketterindegi dәstýr ghúryp boyynsha patshalyq etushi әuletting ishindegi eng ýlkeni taqqa otyrugha tiyisti, demek, Sәmeke negizgi ýmitker; ýshinshisi — Bolattyng úly jas Ábilmәmbet. Bolattan keyin, mine, osy Ábilmәmbet ýsh jýzding hany ataldy. Shamasy, han saylaushylardyng sәl kópshiligi (deni bolmasa da) osy Ábilmәmbetke dauys bergen. Áriyne, múnday kemsituge meylinshe namysqoy, kekse han Ábilqayyr shyday almaghan; múnday saylaugha Ábilmәmbetting әkesining inisi Sәmeke de riza bola almaydy. Sondyqtan da Ábilqayyr ketkennen keyin ile-shala Sәmeke de óz qarauyndaghylarmen maydandy tastap shyghady». Osy pikirden shygha kele avtor, Kishi jýz hanynyng Reseyge elshi jiberuin qazaq handarynyng arasyndaghy biylikke talaspen baylanystyrady.
Alayda qazirgi Otan tarihy ghylymy damuy túrghysynan qarasaq, qazaq tarihshysynyng búl tújyrymy kýmәn tudyrady. Óitkeni Ábilmәmbet 1730 jyly Anyraqay shayqasynan keyingi uaqytta súltan dәrejesinde bolghan. Ol 1739 jyly ghana han saylanghan. Aleksey Tevkelev 1732 jylghy 5 qantarda Syrtqy ister alqasyna jazghan habarlamasynda bylay deydi: «Olardyng Sәmeke, Kýshik degen handary, Baraq, Ábilmәmbet degen eki súltany bar». Dvoryandyq-burjuaziyalyq orys tarihnamasynyng iri ókilderining biri Petr Rychkov onyng han bolyp taghayyndalghan uaqyty 1739 jyl dep kórsetse, 1740 jyly knyazi Urusovpen bolghan súhbatta Jәnibek batyr Ábilmәmbetti Týrkistanda 1739 jyly han saylaghandaryn, ony sýiegen arghyn-altay, kerey-uaq siyaqty myqty rular ekenin mәlimdedi. Keltirilgen tarihy derekter jәne basqa da kóptegen mәlimetter Ábilmәmbetting Anyraqay shayqasynan keyin han bolyp saylanghany jónindegi Tynyshbaev tújyrymyn joqqa shygharady. Al ol dәl osy renishten keyin Ábilqayyr Reseyge elshi jiberdi degen pikirde boldy.
Bir nazar audararlyq nәrse, Tynyshbaev tújyrymynyng tarihy әdebiyette aina-qatesiz shyndyq retinde ornyqqany sonday, jalpy bilim beretin orta mektepterdegi Qazaqstan tarihy oqulyqtaryna qazaq handarynyng biylikke talasyn kórsetetin Sastóbe (Sayramgha jaqyn) qúryltayynyng engizilui eshqanday syn kótermeydi. Búl jas jetkinshekterding últtyq tarihy sanasyn qalyptastyrugha teris әser etip jatqany aitpasa da týsinikti. Tarihta әli basy tolyq ashylyp, týbegeyli tiyanaqtalmaghan, ghylymy negizde jýielenip ýlgermegen dýniyelerdi mektep oqulyqtaryna engizip jiberu — tym asyghystyq pen salghyrttyghymyzdyng belgisi.
Al qytay derekteri Ábilqayyr hannyng soltýstik-batysqa ketkenin jazghanmen, óz ornyna bauyry Búlqayyr súltandy 70 myng sarbazben qaldyrghanyn aitady jәne Búlqayyr súltan Shu jәne Talas mekenderindegi jongharlardy talqandady deydi.
Anyraqay shayqasynan keyin agha han saylaugha arnalghan qúryltaydyng ótkenin aighaqtaytyn mәlimetting bolmauy, jogharydaghy aitylyp jýrgen әngimening jay, әsheyin dolbar ekenin anghartqanday. Eger de han saylau rәsimi ejelgi dәstýr boyynsha ótkizilip, úly han aq kiyizge kóterilip, úlyqtalar bolsa, Ábilqayyr han kandidaturasynyng ózge ýmitkerlerden shoqtyghynyng biyik ekenin jәne onyng esh balamasyz «ótip» ketetinin jaqsy úqqan Jәdik әuletining súltandary búl saylaudy boldyrtpaghan sekildi. Múnday pikirler bizden de búryn aitylghanyn oqyrmannyng esine salamyz.
— Ábilqayyr hannyng Anna Ioanovnagha jazghan tarihy hatynyng týpnúsqasy búrmalanghany anyqtalghan kezge (2000-jyldardyng basy) deyin-aq, kóptegen zertteushiler, tarihshylar ony «satqyn» atamay, kerisinshe, qazaq halqyn saqtap qalu maqsatynda tyghyryqtan shyghar jol izdegen túlgha retinde kórsetti. Degenmen, kópshilik sanasynda Ábilqayyr túlghasyna qatysty «múzdyng әli de erimeuine», sizdinshe, ne sebep? Keybir tarihshylarymyz da Ábilqayyr bodandyq súramaghanymen, týptin-týbinde bodandyqqa aparghan naq sonyng haty edi (bәribir sol kinәli!) degen pikirden qaytpay otyr. Biraq onday hat Ábilqayyrgha deyin de jazylghan ghoy? Jәne sol zamanda orysqa ant bergen jalghyz qazaq biyleushisi Ábilqayyr emes ekeni de belgili?
— Búl — oryndy súraq. Elimizdegi memleket qúraushy últ – qazaq halqynyng sany artqan sayyn, qogham, әsirese jas úrpaq tarapynan búl súraq kýn tәrtibine san mәrte qoyylyp, oghan shynayy jauap izdeu әli san mәrte talqydan óteri jәne kóterilgen mәselening obektivtiligine qoghamdyq súranystyng óse bereri anyq.
Býginde Ábilqayyr han sayasatynan kinәrat izdeushiler naq osy tónirekti shiyrlap jýr. Orys otarshyldyghynyng barlyq zardaptaryn Ábilqayyr hannyng moynyna ile salu, ony basty kýnәhar sanau tarihy shyndyqqa qanjar súghumen birdey.
Ghalamtor sayttaryndaghy Ábilqayyr hangha qatysty maqalalardan keyingi toqtamaytyn tolassyz talas-tartystar aituly túlghagha degen ortaq últtyq pikirding әli kýnge deyin qalyptaspaghanyn kórsetedi. Búl — bizding sanamyzdyng otarshyldar jazghan tarihtan, sol kezde qalyptasqan pikirlerden әli de arylmaghandyghynyng kórinisi, sonday-aq, ókinishke qaray, búl jerde traybalizmning salqyny da bar.
Shyn mәninde orys otarshyldyghynyng Ábilqayyr hannyng hatyna deyin bastalyp ketkendigin algha tartqan sanauly kәsiby tarihshylardyng salmaqty payymyn eseptemegende, jalpy qoghamdyq hәm últtyq sana múny tereng týsinip, jan-jaqty saralaytynday joghary dengeyge әli kóterile qoyghan joq. Al Ábilqayyr han sayasaty haqynda aitylar aqiqat, bizdinshe, naq osy jerden bastalu kerek.
Ábilqayyr hannyng atyshuly hatynyng dúrys audarmasyn belgili tarihshy Amantay Isin baspasózde jariyalady. Múny kóziqaraqty oqyrman jaqsy biledi. Sondyqtan ol hattyng mәtinin qaytalap beruding qajeti shamaly.
Áygili hatty arnayy oqyghan tarihshy-mamannyng aituynsha, qate audarylghan, ózgertilgen nemese audarylmaghan sózderden tys, resmy audarma salqynyn tiygizgen, hattyng ózinde joq, belgili sayasy maqsat ýshin qosyp jibergen sózderdi tabugha da bolady. Osylaysha hattyng birneshe jerden ózgeriske úshyraghany anyqtaldy.
Ábilqayyr hatynyng dúrys audarmasyn jasaghan ghalymnyng pikirinshe, «Ábilqayyr han — Reseyge bodan bolu iydeyasyn úsynushy emes, qalyptasqan tarihy jaghdaydan óz halqyna tiyimdi jol izdeushi ghana. Ol mәjbýr boldy. Zamanynda «kishi zalal» bolatynday dúrys jol taba bildi. Basqa jol elding bólshektenuine, soltýstik bólikterinen aiyryluyna aparar edi. Basqa el kósemderine qaraghanda, Ábilqayyr Resey patshalyghy turaly mol maghlúmat bildi… Han ózge sayasat ústansa, bәlkim, qazaq jeri orny tolmas bólshektenuge týser me edi… Sheber sayasattyng bastamasyn Ábilqayyr han salyp ketkenin moyyndau kerek. Ábilmәmbet han men Abylay han Ábilqayyr han sayasatynyng janghyrtpasyn jasap, halyqqa tóngen Resey qaupinen aryltty, alyp patshalyqpen til tabysyp, dostyq ornatyp, negizgi jer iyelikterin saqtap qaldy…». IYә, basqasyn aitpaghanda, Ábilqayyrdyng ýlken balasy Núralymen qúrdas, kóregen hanymyz Abylaydyng ózi Ábilqayyrdyng úly han ekenin moyyndaghan bolatyn. Múny múraghat derekteri dәleldeydi.
Sonday-aq, Ábilqayyr hannan keyin Reseyge ant bergen qazaqtyng han-súltandarynyng bәrin, kezinde Qoyshyghara Salgharaúly aitqanday, satqyn dey almasymyz taghy belgili. Qalay bolghanda da Ábilqayyr han Reseyding qúlaqkesti qúly bolghan joq. Ol óle-ólgenshe derbestigin saqtap, óz sayasatyn jýrgizdi.
Ábilqayyr han túlghasy tóniregindegi «senning qozghalmay jatuynyn» taghy bir syry orys otarshyldyghynyng sayasatyn әshkereleytin qújattardyng últtyq mýdde túrghysynan tolyq taldaugha alynbauyna baylanysty ma degen de oy keledi. Orys otarshyldyghy — әli qauzalmay jatqan taqyryp. Onyng uaqyty keledi.
Demek, Ábilqayyr han sayasatyn orys otarshyldyghynyng birtútas tizbeginde qarastyrghan abzal. Tek sonda ghana Ábilqayyr han túlghasyna beriler әdil baghagha sýrleu salynary haq.

Súhbattasqan Indira Ótemis.

Derek kózi: http://www.aktobegazeti.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2197
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2583
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2518
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1683