Beysenbi, 8 Jeltoqsan 2022
Alashorda 5751 0 pikir 15 Qazan, 2015 saghat 11:10

TYIYM SALYNGhAN FILM

Janymyzgha jaqyn filimderdi tizgende әueli tilimizge oralatyny «Qyz Jibek»,  sosyn baryp «Mening atym – Qojany» aitamyz, «Taqiyaly perishteni» aitamyz, «Alpamys mektepke baradyny» tilge tiyek etemiz. Sosyn… sosyn baryp toqtaymyz. Basqasyn janymyz jatsynyp túrady. Kóz aldymyzgha kýnde kólbendetkenimen kónilimizde jazylyp qala almady kóp filimder.

Aspysynshy-jetpisinshi jyldary qazaq kinosynyng qazyghyn qaghyp, týndigin týzegender taza qazaq júrtynyng qaynaghan ortasynan shyqqan «samorodok sary altyndar» edi. Olar Mәjit Begaliyn, Shәken Aymanov, Súltan Qojyqov, Abdolla Qarsaqbaev, Shәrip Beysenbaevtar bolatyn.  Olar orystandyru sayasatyn sezgenimen, boylaryna darytpaghan edi. Olar tilderin orysshagha búraghanymen, jandarymen búrylmaghan edi. Olar «sosialistik realizmnin» degenine kóngenimen, terenine jútylyp ketpegen edi. Olar naghyz qazaq bolatyn!

Elimiz egemendik alyp, etek-jenin týzemekke talpynys jasap jatqan kezen. Osyghan deyin tek Mәskeude dayarlanyp kelgen kino mamandary endi Qazaq jerinde dayarlanbaq. Qanday tamasha! Qanday keremet! Toqsanynshy jyldardyng bas kezeninde kókirekterinde әdebiyetke, ónerge degen mahabbat úyalaghan biraz jas «kinodramaturgiya» mamandyghy boyynsha talapkerler qabyldaghan jazushy-dramaturg Ákim Tarazy aghayymyzdyng aldyna úilyqtyq ta qaldyq. Ákim aghayymyz syrbaz, sypayy. Qauashaghymyzdaghy azdaghan oqyghan-toqyghan «birdenelerimizdi» súrastyryp, salmaqtap alghan song bizge kózine әlde bir kekesin be, ayaushylyq pa, әlde qulyq pa, әiteuir, bizdi sekem aldyrar júmbaq úshqyn  jasyryp, dybyssyz kýldi de (jymidy ma eken), «dúrrrees» dedi. «Endi mening aitqanymdy oqisyndar, Aristoteliding «Poetikasynan» bastaymyz-au… Tolstoydyng bar shygharmalaryn… Ázirge «Qajymúratyn» toqyp kelinder, sosyn «Kýndelikterine» deyin qyryp oqimyz». Shoshynqyrap qaldyq. Sosyn «jaraydy» dedik. Sosyn kórermiz. Oqugha týsip alayyqshy әueli.

Ákim aghaydyng ózi kóp jyl «Qazaqfilim» kinostudiyasynda bas redaktor qyzmetinde bolghan adam ekenin eptep biletinbiz. Biz ol kisi ózimen qyzmettes bolghan qazaq kinosy alyptary jayynda anyzgha bergisiz әngimelerdi aghytatyn shyghar endi degenbiz. Sol rayda erkinirek ótkizgimiz kelgen uaqytty. Ol oiymyz bolmay, әngime bylay bolghan son, amal joq, «Qajymúratty» izdep, ózimiz de siyrek ashatyn kitaphana esigin jaghalaugha tura keldi…

Bizge Ákim aghayymyz qazaq kinosynyng alyptary jóninde әngime aityp әurelengen joq. Birtindep bizge dәris oqytpaqqa ózderin jetelep kelip jýrdi. Ár jyldar kinostudiyada redaktorlyq qyzmette bolghan Qalihan Ysqaq, Sayyn Múratbekovterding anyz әngimelerge bergisiz dәristerin tyndadyq. Al ózining dosy, kóp jyl «Qazaqfilimde» basshylyq qyzmette bolghan Kamal Smailov bizge «Qazaq kinosy tarihynan» túraqty týrde sabaq bere bastady.

Ol kisi kinony basqarghanda  «altyn qorgha» qosylar «Qyz Jibek» (rejisseri S.Qojyqov), «Atameken» (rejisseri Sh.Aymanov), «Atamannyng aqyry» (rejiyseri Sh.Aymanov), «Mening atym – Qoja» (rejisseri A.Qarsaqbaev), «Gauhartas» (re-jisseri Sh.Beysembaev) sekildi tuyndylar ekrangha shyqty. Teleradiony basqaryp túrghanda osy kýnge deyin halyqtyng ruhany azyghy bolyp kelgen «Qymyzhana», «Tamasha», «Aytys» dýnie esigin ashty.  Qúdaydyng qúdireti, osy kýni әldebir adam qazannyng qúlaghyn ústaghan kýni saptayaqtan qarauyl qoyypty dep estip jatamyz. Kishkene bir ýstelding iyesi bola qaldy eken, esigine «aqyrana» qoyyp, aqyryp shygha keledi. Astyna qanatty at minip, aspanda úshyp jýredi. Sosyn ol jerge týsti, qolymyz qaruly kýzetshisinen ótip, qanatty arghymaghynyng tizgi-nine jetti degen jandy estimeymiz. San qyzmetting taghyn tozdyrghan Kamal aghay qarapayym edi. Kóligi de, kólenkesi de joq, bipaz basyp, Panfilov kóshesin kesip ótip kele jatatyn. Sol bipaz qalpynda sabaghyn bitirip, Panfilov kóshesin kesip ótip ketip bara jatatyn jayau. Tanysyn, tanymasyn qarsy kezdeskenge basyn yqylastana iyzep amandasa jýretini taghy bar.

Auditoriyagha alghash kirgende shәkirttey tolqyp, aqsary jýzi qyzylshyraylana bergendey bolghan. Múghalimge arnalghan keng ýsteldi aldyna ala otyrghanda da tómenshiktep, býgejektey bergendey kóringen. Sosyn әr súraqty qoyyp pendeuy qalypqa týsken joq, tamaghyn kenep alyp, birden sabaghyn bastap ketti. Irkilmey, sóilemderin mingestire toqtausyz sóileydi eken. Alghashqy sezimimiz aldamshy bolyp shyqty, aghayymyzdyng sózi nyq, dauys yrghaghy senimdilikke syghysyp túr edi. Sol kezde alghash oqyghan qazaq kinosy tarihyn qay jyldan bastau kerek degen daugha toly taqyryp pen ol kisining óz baylamyn osy kýnge deyin úmytqam joq, kino taqyrybynda birdeme jaza qalsam sol baylamdy shoqpar qylyp búlghap shygha kelem.

Ol kisining sol uaqytta shygharmashylyq baghyttary әrqily pikirler tughyzghan «jana tolqyngha» degen kózqarasy týzu edi. «Óner izdenisten túrady, izdenis jolyndaghy jandargha týsinistikpen qarau kerek» degen synayda pikir aitatyn. Sol sәttegi kino ónerindegi san baghyttardy saralap «sujetsiz filim» qúpiyasyn da aldymyzgha jayyp salghan, tosyn nәrsege qarsylyqpen emes, pәlsapamen qaraugha ýiretken de sol Kamal aghayymyz edi.

Ol kisi bayqamay jeldirip ótken eshtene qalmaghan edi qazaq kinosynda. Uaqyttyng ekpinimen senzuranyng nayzasynyng úshyna ilingen tuyndylar jóninde de arnayy dәris ótkizgen. Ol filimder naqaqtan qol-ayaghy baylanyp arhivting tereng týkpirine jyttyrylghanyn jasyrmaytyn. Bәzbireuler bolsa ózi basshy bolghan kezenning jauyryn jaba toqymdar edi. Kamal aghayymyz óitpeytin, kýrsinip salyp sol uaqyttaghy «qatelikterdi» jana úrpaq aldynda týzeuge jan-tәnimen beyil-tin. Naqaqtan kinәli bolghan shygharmashylyq jandaryn saghyna esine alyp, attaryn ayalap otyrar edi…

Sonday ayaq-qoly baylanghan filimning alghashqysy retinde bizge aituly rejisser, anyz rejisser Abdolla Qarsaqbaevtyng «Qily kezen» filimin arnayy әkelip kórsetken. Sosyn filimdegi qyzyl komissardyng beynesin emes, «bandynyng basshysy» Jýnis shaldyng tas mýsindey myghym da salmaqty beynesi jóninde qolyn sermeley, kózi jasauray úzaq sóilegen…

Qazaq dalasynda kenes ókimeti ornyghyp, biylik qúra bastaghan kezen. Noqtagha basy syimaghan el serkeleri eldi әli de kommunizm iydeyasyna bas úrugha jibermey,  ruhy týspegen, jaly kýdireyip, órkeshi qúlay qoymaghan kez. Chekisterding shaghyn tobyn basqaratyn komissar Toqtar Bәitenov (artist Ydyrys Noghaybaev) turaly týrli ósek sózge qanyqqan Gubchekting bastyghy Shedrin (artist Asanәli Áshimov) Toqtargha senimsizdik tanytyp, qolgha týsiruding jolyn izdep, qapysyn andidy. Qytay men Qazaq shekarasy dýrbelen. El kóship, shet eldi saghalap, atamekeninen amalsyz auyp ketip jatqan uaqyt. Toqtardyng tobynyng mindeti sol, shekara aspaqqa әreket etip býkil auylymen boy tasalaghan Jýnis «bandynyn» jolyn bógeu, betin qaytaru. Gubchekting bastyghynyng Toqtargha qoyar kinәsi ol jýrgen aimaqta Jýnis bandynyng emin-erkin sayran saluynda edi. Aqyry Gubchekting tapsyrmasymen Toqtar komissar shekara asa bergen Jýnis auylyn quyp jetip, qiyan-keski aiqasty bastap jiberedi. Elding arghy betke asqany asady, aspaghany qolgha týsedi, birsypyrasy sol jerde oqqa úshyp, analar qazaq dalasyn zargha toltyrady. El basqarghan Jýnis aqsaqaldy tiridey qolgha týsirgen Toqtar ony qolyn qayyra baylap, atqa otyrghyzady da, Gubchekke alyp jýredi. Biraq Toqtardy onda alghys kýtip túrmaghan edi. Qyzyl komissardyng ózine qarsy qylmysty is qozghap, ózi tútqyndap әkelgen Jýnis aqsaqalmen birge abaqtygha salynady.

Abaqty. Temir tordyng ishinde elding bolashaghyn eki bólek elestetken eki arys birge jatyr endi. Jaqsylyq izdep sabylghan qazaqtyng basy bәribir sorgha kelip baylanghan edi. Sol týni Jýnisting jigitteri úrlanyp kelip shabuyl jasaydy da, Jýnis aqsaqal men qyzyl komissar Toqtardy qosa úrlap әketedi.

Bostandyqqa shyqqan Jýnis aqsaqal songhy ret tughan jerding ózeni jaghasynda bipazdap túryp músylmansha juynady. Áueli ong betin su kósip ap sylaydy. Sosyn sol betin juady. Su monshaqtary saqalyn aralap tómen aghady… Bilegin qualay shyntaqqa su jýgirtedi… Sosyn aqbuyryl tóbesin sipay sausaq tartady. Enkeyip etik syrtynan mәsih tartady. Sosyn ózennen ayalay uys toltyra su iledi de esengirep jatqan qyzyl komissar Toqtardyng aldyna jýreleydi. Su monshaqtary titirkendirip esin jighan Toqtardyng aldyna ýnsiz ghana qazaqy qayqy qylysh pen qazaqy týlki tymaqty qoyady. Eling ýshin aiqas degeni aqsaqaldyn. Eldik qalpynnan ainyma degeni aqsaqaldyn. Toqtar kónbeydi, silkinip alyp keri tartady. Tastaqty, susymaly belge shyghuy qiyn bolsa da órshelene úmtylady. Jantalasa enteleydi. Jýnis aqsaqaldyng nókeri atyp salmaq bolyp myltyq oqtay bergende aqsaqal toqtatady… Úrpaghynyng qalpynan ýmit ýzgeni edi búl…

Bandynyng әsirelengen qanypezer qara qalpyn emes, shynayy dana qalpyn bergen Abdolla aghamyzdy kenes senzurasy qalay keshirsin, ózin kinodan shettetip, tuyndysyn zyndangha tastattyrghan eken…

Filimde ruhyndy silkilep, janyndy janityn tirkester kóp-aq. Toqtar komissar daladaghy tanbaly tasty sipalap oilanyp túrghanda oghan sardarynyng biri taqap kelip: «Bir kýninizdi osyghan sarp qyldynyz, osynyng keregi ne?» – deydi. Toqtar: «Búl bizding ótkenimiz, al ótkensiz bolashaq joq» – deydi. Taghy birde ózin tútqyndap alyp kele jatqan Toqtargha Jýnis aqsaqal: «Biz ekeuimiz búryn tize qosyp halqymyz ýshin aq patsha әskerimen soghysyp edik… Sen búryn halqyndy sýietinsin, biraq qazir basqynshylarmen birge halqyna qarsy kýresip jatyrsyn», – deydi. «Mening halqym torghayday panasyz qazir, biraq әlde bir kýikentay ilip ketpese, biyikke samghay alady», – deydi. Búl sózder, shyn sózder sol kezdegi partiya jetekshilerin shoshyntpay túrsyn ba, tipti, rejisserding qalay aidalyp ketpegenine tanghalasyn.

Ózining shynshyldyghymen, ruhy ór dala perzenti portretin jasaudaghy shynayylyghymen, sol kezdegi belgilengen qalypqa syimaytyn som jaratylysymen erekshelengen búl kinokartina tәuelsizdik alghan song da óz túghyryna, layyqty túghyryna qona almady. Tipti, danqty, taghdyrly kinorejisser Abdolla Qarsaqbaev filimderin tizbelep aitqanda da tizimge birde ilinse, birde ilinbey qala beredi. Filimdi taldap, týstep, júrtshylyqqa manyzyn asha tanystyryp jatqan esh mamandy bayqamadyq. 1983 jyly filimning jana redaksiyasy jasalghan eken, sapasy syn kótermeydi. Áli de óndeludi, jetildirudi kýtedi filim. Filim janartylghan song kópshilikke óz dengeyinde manyzyn asha tanystyryluy kerek. Osy mindetterdi adal atqarsaq, jogharydaghy onsyz da qysqa halyqtyq filimderding qatary bir filimge artar edi…

Daniyar SALAMAT,

«Aqjelken» jurnaly

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2586
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1662
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1846