Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Ádebiyet 8096 0 pikir 26 Qazan, 2015 saghat 13:39

TÓZIMI TÝNNING SÓGILDI, SEZIMNING ESI AUYSYP...

Erik berse, jyr jazar em kóz ilmey,

Alghash ret aqyn bolghan kezimdey.

Ey, tәkappar! Ei, ayauly qart-ghasyr,

Bolmysymnan jýrmin әli bezinbey.

 

Jyr jazar em, júrttyng bәrin tang qylyp,

Taulardy da, baulardy da әn qylyp.

Qazanymdy aiyrbastap qalamgha,

Keter edim en dalagha qanghyryp.

 

Óleng shirkin, bolar ma edin, tym appaq,

Ketsek pe eken, kóshsek pe eken, jyraqtap.

Songhy demde sóilermising sezim bop,

Jýregimde qalarmysyng túraqtap.

 

Oshaghyma jardy tastap, balany,

Qúshaghyma-ap ketsem be eken dalany!

Jarty joldan, búrylam ghoy, o, toba,

Aqyn etip jarata ma Anany!

 

Kýndiz-kýlki, janyndy arbar jalghan-baq,

Meni qoyshy, óleng qalay qorghanbaq?

Aghyl-tegil jylap aldy ol, býgin,

Aspan jaqty jalghyz ózi armandap...

 

***

Qala meni shamdarymen arbaydy,

Búl qalagha bolmaydy eken ar-qayghy.

Jaryqtardyng janaryna múng singen,

Janymdy bir sharyqtata almaydy.

 

Búl qalagha kerek eken mahabbat,

Sezimim jýr suyq qardy aralap.

Bir dosym kep, sezimimdi jylatty,

Bir dosym jýr taghdyrymdy tabalap.

 

Adamdargha tәn bolghan song janylu,

Jýrekterde bolady eken jabyghu.

Búl qalagha kerek eken men qúsap,

Bir adamdy, bir jýrekpen saghynu!

 

Kerek eken búl qalagha jylylyq,

Dala tughan, ana tughan úlylyq.

Qyzyl gýlder býrshik ashsa qysta da,

Appaq qardyng jalghyzdyghyn úghynyp.

 

Al, kóktemder serik bolsa kýzge she?

Jyly jaz kep, jeltoqsandy izdese.

Búl mezgilder qosylmaydy eshqashan,

Bizding taghdyr sondyqtan da ózgeshe.

 

Bizding qala sodan bolar suyqtau,

Sizding qala sodan bolar túiyqtau.

Qúmarymdy sezsen, janym shegi joq,

Qiyalymdy kerek shyghar qúlyptau...

 

***

Sausaq pen sausaq sóilesip,

Dene men dene ýilesip.

Terenge kettim shym batyp,

Shygha almay ghajap kýy keship...

 

Kózinmen kózim syrlasyp,

Týsindik ishtey "ymdasyp"...

súrasa bireu aita sal:

"qyz emes maghan, jyr ghashyq"!

 

Ernime erning erkelep,

Ebin bir tauyp órtemek.

Əuen bop qalqu ýshin de,

Adamgha azdau sher kerek!

 

Ýnsizdigimmen alysyp,

Múnymdy júttyng tauysyp.

Tózimi týnning sógildi,

Sezimning esi auysyp!

 

Jýrek pen jýrek úghysyp,

Suynyp ketpey túr ysyp...

Gýldenip jatty apyr-ay,

Qyzghaldaq-ghúmyr býrisip...

 

Tie almay jerge tabanym,

Jelmenen jýitkip baramyn.

Tartylyp baram tenizdey,

Jaryqqa sinip janarym... ...

 

Didary jerding núr eken,

Týsim ghoy deymin...tiri ekem...

Súlulyghym qaghyp kirpigin,

Ghalamdy sýiip túr eken!

 

***

 

Perishteler qúlap jatyr aspannan,

Ər tamshynyng iyghyna asylyp...

Jer betinde jana ómir bastalghan,

Keshegisin batqan kýnge jasyryp...

 

Janbyr... janbyr... tósep túrmyn jýzimdi,

Qytyqtaysyng alaqanda erkelep...

Qúshaq-qúshaq aq armandar ýzildi...

Bireuler jýr "sen keldi dep" ókpelep...

 

Tirshilik túr bir nýktede qarayyp,

Tynyshtyqtyng qúshaghyna tyghylghan.

Qolshatyrsyz Kýzdi qarsy alayyq,

Japyraqqa serik bolyp juynghan.

 

Jalghandyqtyng kóz arbaytyn kóilegin,

Tamshy bitken núrmen səndep beredi.

Janbyr bolyp jyr ishinde biyledim...

Jerge emes, gýlge qonghym keledi...

 

Kýz bop qarsy alamyn ba tandardy,

Kýn-kózinde kóktem ketti-au alystap...

Ol songhy ret judy ma eken taldardy,

 japyraghyn jer qoynyna tabystap...

 

Biz mezgilge meyirim bop kelmedik,

Ayaldaudy, ayalaudy kesh úghyp...

Tabighat pen ýndes shyghar pendelik,

Mezgil bitse, qalamyz-au keshigip...

 

***

 

Aqylyndy aiyrbastap sezimge,

Janbyrmenen jan úshyryp meni izde!

Kóp nýkte bop sóilep bara jatamyn,

Qara joldyng kózinde...

 

Bara jatam belgisizdeu mekenge,

Sensiz kýndi ótkize almay bekerge...

Jýregindi shashyp tasta aldyma,

Tirshilikting tamshy múnyn kóterme!

 

Aytqyzbay-aq, ansarymdy oqyp-ap,

Otyr meni oy ishinen baqylap...

Sen keldi dep, Kýz de shuaq tógedi,

Sen keldi dep sybyrlaydy japyraq....

 

Sen keldi dep taghdyr teris qarasyn,

Aq qaranyng ajyratpa arasyn!

Sәule edim ghoy qyzyl kýnnen ýzilgen,

Týnge sinsem qalay izdep tabasyn?!

 

Kirpigimdi arshyp alshy tamshydan,

Gýlge ainalyp, keudene kep janshylam.

...Qayda meni aparady búl joldar,

Qayda seni aparady búl-shydam?!

 

***

Qara jer de jýr me meni keshirmey,

Nege kettim óz-ózimdi týsinbey.

Bir auyz sóz qalatynday aitylmay,

Bir úrttam su qalatynday ishilmey.

 

Seni sýy mendik syrdyng qúny ma?

Seni sýng tar ghúmyrdyng shyny ma?

Men ómirge bara jatsam jútylyp,

Sen jýrekting shyghyp aldyng shynyna!

 

Bir sen ýshin jaratqanday kórkimdi,

Elesing kep, úrlap aldy erkimdi.

Bir-aq jútym aua jetpey túrady,

Ózing kelip emdeytindey dertimdi...

 

Bir-aq qadam algha baspay túramyn,

Jaryq ghalam, sóndirerdey shyraghyn!

Kinəm menen kýnəm ketti kýrmelip,

Sen shygharsyng búl ómirde synaghym...

 

***

Jalghan da jalghan, jalghan mún,

Jyrymdy nemen jalgharmyn.

Sýiip te túryp aldandym,

Sýiikti bolyp tonghanmyn.

Qaraqat kózdi sóiletip,

Qap-qara múndy biyletip,

Ólerdey sýiip qalghanmyn.

 

Jel qonyp, kenet shashyma,

Iyghyna ketken asyla...

Óbe almay ózim qalghanmyn.

Kóne almay sonda arman-jyr,

Búlqynyp, simay qalghan-bir.

Sýiilmey ketken beu-ómir,

Tolqytyp taghy tolghandyr!

Basylmay qúmar keudemnen,

Dalamen, týnmen emdelgem,

Sodan song baryp, Kýn kýlgen,

Kókirekting kózin kim bilgen...

Sóileytin sózden janylyp,

Mahabbat dausyn saghynyp,

Qyzyl til sonda kýrmelgen.

Qúlap bir ketse júldyz-kýn,

Kýlkimdi gýlge sýigizdim.

Sónbes dep jýrek qayghymen,

Múnymdy Jerde sýrgizdim!

 

***

Úmytu degen úghym bar ma eken,

Úghym bar ma eken jýrekte?

Sensiz shynymen ghúmyr bar ma eken,

...Bar bolsa maghan kerek pe?

 

Kerek pe mening kýlip jýrgenim,

Maghynasy mәnsiz tirlikte...

Jaqsy ghoy sening týnildirgenin,

Quantyp túryp bir sәtte...

 

Jalghyzdyghyma kez qylghanyng ba?

Qúladym jardan alyp shyq!

"Myqtysyng ghoy" dep jazghyrghanyng ba,

Jete almay túrsam talyqsyp.

 

Ansaghan jandar kelmeydi me eken,

Saghynugha ghana jaralyp.

Sen barda tәnim sóileydi eken,

Denemnen demim taralyp...

 

Ýndemey ishtey ókpelegenim,

...Qyzghansyn dep em tek meni...

Sensiz -aq kýnder ótkerer edim,

Jigerim nege jetpedi?!

 

Óshire alam ba joq-qyp esimin,

Kerek pe osy kýi-bóten?

Taghdyrdyng kelip qaqtym esigin, ...

Ayaulylarym ýide eken...

 

Kýlkimnen múnym syrghanap jatty,

Jasymdy júttym bayqatpay...

Jýregimdi dausyng júlmalap jatty,

...Jýremin men de til qatpay!....

 

***

Búryn meni sýimegendey jan adam,

Oy ishinen sezim tappay oralam...

Kónilimdi qys ketti me suytyp,

Kim boldy eken, tonaghan?

 

Búryn meni qúshpaghanday bir adam,

Sezim qaldy su betinde jylaghan...

Tolqynmenen terbelgenim esimde,

Ol kim edi únaghan?

 

Ýmitindi núr etedi ýn degen,

Men eshkimdi tәrizdimin sýimegen.

Bir qúshaqqa qúlap baryp quraytyn,

Baqytty ma gýl menen?

 

Mahabbattyng mazdattym ba shyraghyn,

Qashan, qay kez, kimge arnaldy búl әnim.

Gýldi adamdar baqytty dep oilaydy,

Bólip alyp synaryn.

 

Kókirekting kózin ashyp kýn kórer,

Tabighat ta tilin jútyp sendeler.

Júp bolugha mindetti eken tek qana,

Jer betinde pendeler!

 

Tau sekildi keudemizde orman-qúz,

Búl jalghanda, bir armangha qorghanbyz.

Syzdatatyn, múzdatatyn syr bermey,

Ár jýrekte jylap jytyr bir-Jalghyz...

Dinara Mәlik

Abai.kz

0 pikir