Beysenbi, 20 Mausym 2024
Ózine sen 6194 0 pikir 27 Qazan, 2015 saghat 03:00

JALPYGhA ORTAQ ENBEK QOGhAMY OTBASYNAN BASTALADY

G. Ábdiqalyqova,

Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik hatshysy.  

Baghzy dәuirlerden әrbir qoghamnyng temirqazyghy men dingegi sanalatyn otbasy institutynyng halqymyzdyng ómirindegi әleumettik róli men asyl qúndylyghy erekshe.  Ghasyrlar boyy «Otan – otbasynan bastalady» degen tәmsil qazaq qoghamynda búljymas tújyrym retinde tamyryn terendetip, Úly Dala elining myzghymas әleumettik túghyrnamasyna ainaldy. Sondyqtan, otbasylyq әuletting negizgi tirekteri – qariyany qadirleu men  әkeni qúrmetteu, anany ardaqtau jәne balagha jastayynan tәlimdi tәrbie beru últymyzdyng úlaghat mektebi jәne ónegelik salty retinde bekigen.  Úrpaghynyng boyyna últtyng saliqaly salt-sanasyn sinirip, úlyn imandylyqqa, qyzyn inabattylyqqa tәrbiyelegen, aqadal enbegimen el-júrtqa elengen otbasy qashanda berekeli shanyraq retinde óz auyl-aymaghynda erekshe bedelge ie bolghan. Yaghni, iri dala filosoftarynyng biri Búqar jyraudyng «Aqtyng ýii – aq meshit» degen sózining astarynda tereng aqiqat jatyr. Múnday kósheli otbasynyng ýiine arnayy týsip, aq dastarhanynan dәm tatu ýlken qúrmet sanalghany belgili.

El damuynyng úzaq merzimge belgilengen baghdarlamasy – «Qazaqstan-2050» strategiyasynyng týpki maqsattarynyng biri deni sau, bәsekege qabyletti, bilimdi úrpaq ósiruge, agha buynnyng qamsyz qarttyghyna qoldau kórsetuge, ana men balanyng qúqyghyn qorghaugha, әr otbasynyng berekeli ómir sýruin qamtamasyz etuge baghyttalghan. Qoghamda osynday ruhaniy-әleumettik dingegi berik otbasylyq qúndylyqtardy terendetu maqsatynda Elbasy N.Á.Nazarbaev 2014 jyly Jar­lyghymen qyrkýiek aiynyng ekinshi jeksenbisin «Otbasy kýni» mere­kesi retinde bekitip, aituly data biyl ekinshi jyl atap ótilmek. 

Qytaydyng úly ghúlamasy Konfusiyding «qoghamdy toptastyru ýshin eng әueli otbasyny nyghaytu jәne qarttar men ata-analargha qúrmet kórsetu qajet» degen sózi býgingi qoghamda da ózining mәn-mazmúnynyn azayta qoyghan joq. Osy túrghydan alghanda, byltyrdan beri ótkizile bastaghan «Mereyli otbasy» bayqauy elding órkenin ósirer ónegeli shanyraqtardy ýlken-kishige ýlgi etip, Otanymyzda otbasyn úlyqtaudyng memlekettik túrghydaghy jana qadamy retinde qalyptasuda. Búl – mazmúny jaghynan da, tәrbiyelik-ónegelik túrghydan da ózgeshe is-shara. Yaghni, agha buyngha «artymda qanday úrpaq qaldyram?» degen oy salyp, jas buyndy әke salghan joldy jay ghana jalghastyryp qoymay, tyng iydeyalarmen bayytyp, janasha qarqynmen jetildiruge jeteleytin, qoghamdy izgilendirip, ruhany bayytatyn «Mereyli otbasynyn» mәni terende jatyr. 

Ótken jyly «Mereyli otbasy» últtyq konkursynyng túnghysh jenimpazdaryn marapattau saltanatynda sóilegen sózinde Memleket basshysy N.Á.Nazarbaev HHI ghasyrdyng ortasynda «otbasylarynyng basym kópshiligi molshylyqta, mamyrajay ómir sýrip, balalaryn tәrbiyeleudi, olargha sapaly bilim berudi basty múrat etetin, agha buyngha qamqorlyq tanytyp, salauatty ómir saltyn ústanatyn elder eng damyghan memleketter bolatynyn» atap kórsetti. Búl jahandanu dәuiri de otbasy men baqytty neke qúndylyqtarynyng baghasyn arttyra týsip, ony jetistikke jetuding basty sharty retinde biyikke kótergenin kórsetedi.

Elbasynyng otbasygha jaghday jasap, onyng bedelin arttyru maqsatynda bergen tapsyrmalarynyng ayasynda «Otbasylyq qatynastardy, moralidyq-etikalyq jәne ruhany adamgershilik qúndylyqtardy nyghaytudyng 2015-2020 jyldargha arnalghan Jalpyúlttyq is-sharalar jospary» bekitildi. Óz kezeginde atalghan jospar elimizde osy baghytta jýrgiziletin barsha júmysta basshylyqqa alynatyn qújatqa ainalyp, onyng oryndaluyn jergilikti uәkiletti organdar baqylauynda ústap otyr.  

Otbasygha qatysty manyzdy júmystyng negizgi mәiegi bolyp otyrghan Qazaqstan Respublikasy Preziydenti janyndaghy Áyelder isteri  jәne otbasylyq-demografiyalyq sayasat jónindegi últtyq komissiyanyng qúramyn kýsheytu turaly tapsyrmagha sәikes onyng qúrylymy ózgertilip, júmysyna azamattyq qoghamnyng bedeldi ókilderi tartyldy. Atap aitsaq, dara dausymen tanylghan daryndy әnshi, kópbalaly ana Qaraqat Ábildina, qazaq qyzdarynyng qatarynda túnghysh ret eng joghary әskery shen –  general ataghyn iyemdengen prokuratura salasynyng sanlaq mamany Sәule Aytpaeva, qoghamdyq belsendiligimen tanylyp, erte jastaghy yqtiyarsyz nekege qarsy sharalar qoldanyp, ata-ananyng asyrauynsyz balalargha qoldau kórsetip jýrgen Ásiya Hayrullina, talantty telejýrgizushi retinde kópshilikke tanymal bolghan belgili jurnalist Aygýl Mýkey jәne basqa da belsendi qayratker qyzdar bar. Sonymen birge, búl júmysty jýrgizude memlekettik organdardyng belsendiligining arta týsuin – Otanymyzdyng kýsh- quaty otbasynyng iygiligi men әl-auqatyna baylanysty ekendigin shynayy qabyldau dep úghynugha bolady.

Býgingi ghylym men tehnika óris jayyp otyrghan órkeniyetti qoghamda ónirlerdegi әleumettik әl-auqat ahualyna monitoring jasap otyru asa manyzdy. Búl maqsatta 20 baghyt boyynsha әleumettik problemalar kartasy jasalyp, Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministrligining halyqqa úsynyp otyruy qúptarlyq. Búl kartagha jasóspirimder arasyndaghy qylmys jasau dengeyi, halyq arasyndaghy, sonyng ishinde әielder men balalardyng esirtkige әuestenushiligi, ana men balanyng ólim-jitim dengeyi, jasóspirim qyzdardyng arasyndaghy jýktilik, jetim balalar men ata-ana qamqorlyghynsyz qalghan balalardyng sany siyaqty kórsetkishter jinaqtalyp, olar boyynsha nysanaly shara qoldanugha septigin tiygizude.  

Jetim jәne qamqorshysyz qalghan balalardyng birynghay jalpyúlttyq derek qoryn qalyptastyru boyynsha Bilim jәne ghylym ministrligi dәiekti júmys jýrgize bastauy da isting ilgeri basuyna septigin tiygizbek. Búl rette aqparattyq jýiening ontayly týri oilastyryluy balalardyng búl sanatyna qatysty mýddelilik tanytatyndardyng (bala asyrap alghysy keletin adamdar; perzenthanalar, balalar ýilerining basshylary, qamqorshylyq jәne qorghanshylyq organdarynyng mamandary; ortalyq memlekettik organdar (Bilim jәne ghylym ministrligi,  Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministrligi, Ádilet ministrligi, Syrtqy ister ministrligi, Qazaqstannyng sheteldik mekemeleri jәne t.b.) ózara is-qimylyn onaylatyp, ózara úshtastyrugha kómektesedi. Búl júmystyng baghdarlamalyq qamtamasyz etilui ýshin 2015-2017 jyldargha arnalghan respublikalyq budjette 330 mln. tenge qarajat kózdelgen.

Qazirgi aqparattyq qoghamda teledidar, baspasóz arqyly jastargha otbasylyq qúndylyqtardyng mәnin, baqytqa jetu jolynda shanyraqtyng irgesin berik ústau qajettigin, әrbir jarasymdy janúya memleketting myqty uyghy ekenin jan-jaqty týsindirip, sanasyna siniruding manyzy zor. Býgingi tanda «Otbasylyq qatynastardy, moralidyq-etikalyq jәne ruhany adamgershilik qúndylyqtardy nyghaytudyng 2015-2020 jyldargha arnalghan Jalpyúlttyq is-sharalar josparyn» aqparattyq sýiemeldeu boyynsha júmys jýielenip, bir jyl ishinde respublikalyq jәne ónirlik búqaralyq aqparat qúraldarynda otbasy institutyn ilgeriletuge baghyttalghan 8500-ge materialdyng kópshilik nazaryna úsynyluy eleuli kórsetkish. 

Bala asyrap alatyn azamattardyng qúqyqtyq ortasyn kýsheytu maqsatynda «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine jetim balalar men ata-ana qamqorlyghynsyz qalghan balalardyng qúqyqtaryn qorghau mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasynyng tújyrymdamasy әzirlendi.  Onda ómirlik qiyn jaghdaygha tap bolghan otbasylardy, balalardy  qorghaudyng qúqyqtyq negizderi, bala asyrap aludyng tetikteri oilastyrylghan. 

Elde bala asyrap alu isinde ong ózgeristerding ornyghyp, sonyng arqasynda birneshe internattyq úiymdardyng jabylghany kónilge quanysh úyalatady. Jýrgizilip otyrghan júmystar qazynalyq jetim balalar ýiinen góri otbasylyq ýlgidegi balalar ýiin ashudyng tiyimdiligin anyq bayqatty.  Atap aitsaq, Jambyl oblysynda osynday 4 otbasylyq balalar ýii, Qyzylorda oblysynda otbasylyq balalar auyly ashyldy. 

Nәtiyjesinde jetimin jylatpaghan, jesirin qanytpaghan últtyq qasiyetimiz qayta janghyryp, 2008-2013 jyl aralyghynda respublikamyzda  balalar ýilerindegi 22 myng 163 sәby otbasylyq ortagha oralghan. Biylghy jyldyng alty aiynda qazaqstandyq azamattardyng otbasy qamqorlyghyna alynghan 256 balamen tolyqsa, 118 bala patronattyq tәrbiyege berildi, 158 balany  asyrap aldy.

Ana men balany qoldau, jetim balalargha qamqorlyq jasau baghytynda ortalyq memlekettik organdar jergilikti atqarushy organdarmen birlesip, qazirgi kezde júmys istep túrghan, jas nәresteli analargha arnalghan «Analar ýii» – «Dom mamy» daghdarys ortalyqtaryna qoldau kórsetu isi birtindep jolgha qoyyluda. Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministrligi Astana qalasynyn, Soltýstik Qazaqstan, Ontýstik Qazaqstan oblystarynyng әkimdikteri densaulyq saqtau basqarmalary men daghdarys ortalyqtarynyng arasynda «Analar ýii» – «Dom mamy» jobasy boyynsha memorandumdargha qol qoydy. Ishki ister ministrligi tarapynan kәmeletke tolmaghandar isi jónindegi inspektorlar men әielderdi zorlyq-zombylyqtan qorghau jónindegi bólimshelerding atalghan ortalyqtarmen birlese júmys isteui jolgha qoyyldy. Áyelderdi  túrmystyq zorlyq-zombylyqtan  qorghau boyynsha  ishki ister bólimsheleri qabyldap otyrghan sharalar turaly qoghamnyng keninen qúlaqtanuyna, adasqan jastardy jolgha salugha mәn berilude. Búl jerlerde basty maqsat – jazalau emes, qoldau kórsetu jәne otbasyn saqtap qalu ekeni basty nazarda ústaluda.  Qazirgi kezde elimizding 15 ónirinde «Analar ýii» - «Dom mamy» atauymen qiyn jaghdaygha tap bolghan jas analargha qoldau kórsetuge arnalghan 20 ortalyq júmys istep jatyr. Múnday mekemelerding júmysy jas әielding ýlken ókinishke aparyp soqtyratyn qadamdar jasamauyna baghyttalghan. Býginge deyin osynday ortalyqtargha 1000-gha juyq әiel habarlasyp, olargha tiyisti qyzmet kórsetilgen.

«Balasyn tastap ketu» siyaqty adamy týsinikke jat qadam qay qoghamda bolmasyn kezdesip túratyn jaghymsyz qúbylys. Biraq, onyng kóbeyip ketu sebebin anyqtap, aldyn alu joldaryn qarastyru barsha qoghamnyng aldynda túrghan mindet. Songhy jyldary búl mәseleni qosa alghanda, otbasynyng róli, onyng mәni әrtýrli alandarda talqylanuda. Olargha belsendi týrde qatysyp jýrgen Últtyq komissiya mýsheleri ata saltymyzgha tәn moralidyq-etikalyq jәne ruhany adamgershilik qúndylyqtardy janghyrtu qajettigi mәselelerin algha tartuda.

Elbasynyng memleket pen jeke menshikting seriktestigi negizinde júmys isteytin, jas otbasylargha, jalghyzbasty analargha, balalargha, qarttargha jan-jaqty kómektesetin  instituttar jelisin damytu jónindegi tapsyrmasyn iske asyrugha «Otbasylyq tәrbie instituty», «Qazaq qyzy», «Otbasym», «Jas otbasy mektebi», «Otbasylyq tәrbiyeleu» siyaqty qoghamdyq birlestikter ýles qosuda. Olar qoghamda otbasy men otbasylyq qúndylyqtar mәrtebesin nyghaytu, júrtshylyqpen ótkiziletin  aghartu júmystaryn jýrgizuge әdistemelik kómek kórsetu boyynsha tiyimdi júmys atqaruda.

El Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng erekshe strategiyalyq sayasatynyng arqasynda  Qazaqstan memleketi degen ýlken shanyraqtyng uyqtary – әrbir otbasynyng ortasy tolyp, ruhaniy-әleumettik dingegi beky týsude.  Mәselen, statistikagha jýginsek, 1994 jyly elimizde dýniyege kelgen sәbiylerding sany 305 myng 624 balany qúrasa, aradaghy jiyrma jyl ishinde nәrestelerding dýniyege kelui satylap ósip, 2014 jyly 399 myng 951 bala dýniyege keldi. Yaghni, salystyrmaly kórsetkish 100 myngha juyq sәbiyge artuyn respublikamyzda ana men balagha jasalyp jatqan memlekettik qamqorlyqtyng shynayy ýlgisining eleuli nәtiyjesi dep baghalaugha bolady.

Álbette, qogham bolghan song otbasy jәne neke institutyna qatysty kýrdeli mәseleler men kókeykesti problemalardyng da bar ekenin ashyq aituymyz kerek. Búl túrghyda jas otbasylardyng ajyrasuy, tastandy balalardyng taghdyry, túrmystaghy zorlyq-zombylyq siyaqty kelensiz faktilerding oryn alyp jatatyny júrtshylyqqa mәlim.  Qoghamdaghy múnday qolaysyz oqighalar tym etek alyp ketpese de, el ishinde tarala bastauy alandatarlyq jayt.  Sondyqtan, osynday keseldi qúbylystarmen býkil halyq bolyp kýresip, túnyghymyzdy laylamay, túmamyzdy taza ústau barshamyzdyng ortaq paryzymyz.

Otbasy institutyn nyghaytuda atqarylyp jatqan júmystargha birshama sholu jasay otyryp, elimizdegi ónegeli otbasylardyng mereyin tasytatyn «Mereyli otbasy» últtyq konkursynyng biylghy ótkizilu barysyna kelsek, bayqaudyng ónirlik kezeni ayaqtalyp, býgin jenimpazdar finaldyq sayysqa qatysady. Yaghni, Últtyq konkurstyng qorytyndysy respublikamyzdaghy 4 million 728 mynnan astam otbasynyng ortaq quanyshy, tól merekesi.

Qazirding ózinde konkursqa degen júrtshylyqtyng yqylasy men qyzyghushylyghyn tanytatyn faktorlar anyqtalyp otyr. Mysaly, biylghy jyly oghan qatysushylar sany ótken jylghydan 1,7 ese kóbeygen. Qatysushylardyng basym kópshiligi – auyldyq jerlerding túrghyndary (2014 jyly – 16%); Ótken jylghymen salystyrghanda kóp balaly otbasylar sany eki ese, jas otbasylar sany bir jarym ese kóp.

Konkursqa 319 enbek әuletteri men 19 etnos ókilderi qatysyp otyr. Búl otbasylardy erekshelendiretin qasiyet – patriotizm, agha buyn ókilderine degen qúrmet, ruhani-adamgershilik negizderding beriktigi.   Solardyng ishinde Otangha, qogham iygiligin arttyrugha ata kәsipti jalghastyru, әke-sheshe ústanymyn damytu arqyly qyzmet etip jýrgen,  otbasynda alghan tәrbiyening arqasynda Qazaqstan atyn әlemge tanytqan otbasylar halyq nazaryna iligip, qúrmetke bóleneri anyq.

Ótken jyly Últtyq konkurs jenimpazdaryn marapattau rәsiminde Elbasy N.Á.Nazarbaev «Áuletting izgilikti jolyn jalghastyrghan úrpaq – eng mereyli úrpaq» dep atap kórsetti. Búl – «Mereyli otbasy» últtyq konkursynyng maghynasyn ashatyn basty úranyna ainaluy tiyis. Jarqyn mereke otbasynyng mereyi arqyly jas úrpaqtyng boyyna otanshyldyq dәnin egetin, olardy ata-anasynday otbasy qúrugha úmtyldyratyn taghylymdy is-shara retinde jalghasatynyna senim mol. Yaghni, «Mereyli otbasy» últtyq konkursy úrpaqtar sabaqtastyghyn jariya etetin, әuletting bir buyny bastaghan jaqsy bastamasyn ekinshi buyny jalghastyrghanyn, Úly Dala eline qyzmet etuding eng ozyq ýlgilerin kórsetip, sýisindiretin, ónege alatyn sayys boluymen de qogham aldyndaghy qúndylyghy arta týspek.

0 pikir