Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Biylik 6400 0 pikir 28 Qazan, 2015 saghat 03:00

OQO: "DIN - BIRLIKKE BAGhYTTAYDY" ATTY SEMINAR ÓTTI

Oblystyq ishki sayasat jәne din isteri basqarmasy «Din – birlikke baghyttaydy» taqyrybynda seminar úiymdastyrdy. Qamtu ayasy oblystyq dep kórsetilgenimen, jiyngha jergilikti din ókilderimen qatar Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy, Bas mýfty Erjan qajy Malghajyúly men onyng orynbasary, nayb mýfty Serikbay qajy Satybaldyúly da qatysty, - dep jazady "Ontýstik Rabat" gazetining tilshisi.

«Qazir oblys aumaghynda 11 konfessiyagha enetin 60 diny birlestik pen 789 filialy bar. Onyng 786-sy islamdyq, ýsheui hristiandyq baghyttaghy filialdar» dep seminardy ashqan Almasbek Kenesbekúly elimizde tek qana beybitsýigish dinder ghana qoldau tabatynyn tilge tiyek etti. Sonday-aq diny alauyzdyqqa jol berilmeytini, negizgi ústanymymyz – últaralyq, dinaralyq qaqtyghystardy boldyrmau ekenin atap ótti.

Al QMDB tóraghasy, Bas mýfty Erjan qajy Malghajyúly jinalghan qauymdy Múharram aiynyng bastaluymen qúttyqtady.

Erjan qajy Malghajyúly, Bas mýftiy:

– QMDB-da Allah degen sózge qatysty pәtua shyqqan. «Allah» dep aitugha bolmaydy, «Alla» dep aitu kerek. Býginnen bastap, barlyq auyldyq, audandyq imamdargha jetkizilsin: uaghyzdarynda «Allah» sózin aitularyna bolmaydy. Shәkәrim de, Abay da «Alla» dep aityp ketken. Eshqaysysy Allah dep aitpaghan. Myqty 30 teologymyz bar. Olar jer-jerlerdi aralap, uaghyz aityp, júmys jasaydy. Elimizdegi barlyq týrmelerde bizding imamdarymyz júmys isteydi. Ontýstikte basqa oblystarmen salystyrghanda diny túraqtylyq saqtalghan. Myna batys ónirlerde bir oblysta 30-40 meshitten ghana bar. Ol jaqtaghy diny túraqtylyq jaghdayy qiyndau.

«Ejelden Ábu-Hanifa mazhabyn berik ústanyp, Imam Matrudy jolyn ardaqtaghan ata-babamyzdyng joly biz ýshin qashan da qasterli. Endi ata-babalarymyzdan qalghan asyl jauharlardy jaryqqa shygharudyng qajettiligin uaqyttyng ózi de dәleldep otyr, degen Bas mýfti: juyrda «Dәstýrli islam jauharlary» atty ghylymiy-tanymdyq, tarihy kitap әzirlenip, baspagha joldanghanyn habarlady.
Deni aq sәldeli, aq shapandy imamdar men din qúraghynyng jiyegin jaghalaghan seminargha qatysushylardyng arasynda Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty, jazushy Marhabat Bayghút ta boldy. Jazushy әngimeni Elbasynyng birlikti әrdayym algha qoyyp kele jatqanynan bastady. 1993 jyly Ordabasy tauyndaghy 150 myng adam jinalghan úlan-asyr toyda QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bereke basy birlik» atty bayandama jasaghanyn aitqan ol: Birlik pen yntymaq – qazaq ýshin, Qazaqstan halqy ýshin mәngilik strategiya bolyp tabylady, – dedi. Sózining sonynda: imamdarymyz kórkem әdebiyetti oqysa, degen tilegin bildirdi.

«Shymkent» uniyversiytetining dosenti, tarih ghylymdarynyng kandidaty Dýisenbek Tapalov bolsa bayandamasynda dinaralyq tatulyq taqyrybyn sóz etti.
«Qazaqstannyng býgingi jetistigin kóre almaytyn sheteldik sayasy astyrtyn kýshterding qarap otyrmaytyny aidan anyq. Olardyng qarjylandyryluy óte joghary. Mysaly, songhy 10 jyldyng kóleminde Saud Arabiyasy jyl sayyn tek qana ózderinen shyghatyn týrli aghymdardy dýnie jýzine taratu ýshin 1 mlrd dollardan astam qarjy júmsaydy eken» dep, demin basqan ghalym diny basqarma basshysyna birneshe úsynysyn jetkizdi.

Marhabat Bayghút, jazushy:

– Bizde týrli dengeydegi is-sharalardyng barlyghy keremet, joghary dengeydi ótedi. Búghan әbden ýirengenbiz. Qatty dayyndalamyz. Jaqsy ótkizemiz. Elding bәri riza bolady. Sol manyzdy is-sharalardy ótkizip alamyz da, kelesisine qyzu dayyndalyp ketemiz. Sonyng ara-arasynda qara júmys qalyp qoyady. Qara júmys, degen ne ol? Sonau alys auyldardyn, ne halyq óte kóp túratyn ýlken kentterdin, kólenkeli kósheleri bar. Esh uaqytta eshkim barmaytyn, is-shara ótkizbeytin, is-sharagha shaqyrylmaytyn, ózderining bilgenderin istep jatatyn, nashaqorlyqpen ainalysatyn, dinning kereghar aghymdaryna berilip ketken, teledidardan eshuaqytta Preziydentting sózi men imamdardyng uaghyzdaryn tyndamaytyn, tiyisti arnalardy kórmeytin, tek qana qantógis, banditizm, jezókshelik, jalanash filimderdi ghana kóretin, sonday jerler joq emes, bar. Sonday jerlerde qara júmys istelmeydi. Ol qara júmystardy kim isteu kerek? Auyl әkimdigi, auyldaghy mektep, auyldaghy meshit, ardagerler kenesining bastauysh úiymy, uchaskelik polisiya isteu kerek.

Besinshi sóz QMDB tóraghasynyng orynbasary, nayb mýfty Serikbay qajy Satybaldyúlyna berildi.
«Allanyng dini birlikke baghyttaydy. Al, Ontýstik ónirining islam dinin damuyndaghy orny erekshe» degen nayb mýfti: QMDB tóraghasynyng bastamasymen aldaghy uaqytta «Músylmandyq» atty kitaptyng shygharylatynyn mәlimdedi. Aytuynsha, kitapta halyq ghúlamalarynyng qazaq tarihyndaghy músylmandyqtyng qalyptasuy men damuy turaly shygharmalarynyng negizinde jinaqtalady.
Bayandamashylardyng sózin oblystyq ishki sayasat jәne din isteri basqarmasynyng «Áleumettik bastamalar ortalyghy» MKM-ning diyrektory Núrjan Túrsynbay týiindedi. «Diny týsindirme júmystarynda jeke kezdesu men jalpy kezdesu degen nәrse bar. Qazir biz 3500 jeke kezdesu ótkizdik» degen Núrjan Arystanbekúly birqatar esep keltirip, «900 den astam negativti sayttargha saraptama jasap, tiyisti organdargha jiberdik» dep aityp ótti.

Jogharyda aitylghan úsynys-tilekterge qatysty Bas mýfty Erjan qajy Malghajyúly: Almatydaghy Islam institutynda aimaqtardan kelgen imamdargha «Sheshendik óner» dәrisi oqytylyp jatqanyn, búghan qosa aldaghy uaqytta Almaty, Qaraghandy, Týrkistan qalalary jәne Almaty oblysy aumaghynda QMDB-nyng mektep-internaty ashylatynyn aitty.

Serikbay qajy Satybaldyúly, QMDM tóraghasynyng orynbasary, nayb mýftiy:

– Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda bizde diny mektep bolghan joq. Biraz azamatymyz Týrkiyada, birazy Saud Arabiya-synda, basqalary Siriyada, bireuleri Mysyrda oqydy. Al, bizder qazir birizdilikke kelu maqsatynda Orta Aziyadaghy músylman mektebi baghytynda júmys istep jatyrmyz. Orta Aziyada qalyptasqan diny mektep degenimizding ózi ne? Búl diny ústanymnyng rólin arttyru. Búl ústanym – diniy-ruhany tazalyq, joghary adamgershilik pen imandylyq, ózge últ pen ózge dindegilerge týsinistikpen qaraytyn tózimdilik mektebi. Óitkeni, eshqaysysynyng dәuirinde, ótken tarihynda tolyqqandy islam memleketi bolghan emes. Din basshylary diny joralghylarymen ainalysty. Sayasatqa aralaspady. Biraq ekeui ýilesim tauyp otyrdy. Zayyrly qoghamdaghy basqa diny senimdegi adamdargha qúrmetpen qaraudy qalyptastyryp kele jatqan 800 jyldyq diny mektebimiz bar. Osy orayda 30 qazan kýni Almaty qalasynda túnghysh ret «Orta Aziya ghúlamalarynyng forumyn» ótkizemiz. Oghan bes elding bas mýftiyleri qatysady dep kýtilip otyr.

Eske salsaq, osy jyldyng 19 aqpanynda Astana qalasynda túnghysh ret imamdar forumy ótken bolatyn. Sol forumda tarihy tórt qújat: «Qazaqstan músylmandarynyng túghyrnamasy»; «Imam kelbeti»; «Músylmannyng beynesi»; «Imamnyng qyzmettik etikasy» qabyldanghan.

Jәnibek Núrysh

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2198
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2583
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2519
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1683