Sәrsenbi, 29 Mamyr 2024
Mәiekti 6999 0 pikir 29 Qazan, 2015 saghat 12:48

MINISTRLIK ÚLTTYNG TAMYRYN BALTALAP JATYR

 
Býginde biylikke de, bireuge da tura qaratyp naz aityp, syr bólisu qiyn... Qúlaqtar – sanyrau, sanalar – menireu...

Eki jyl sayyn ekpindep-entigip jetken daghdarys: úshy-qiyry joq, aqyry men sony belgisiz...

Osyp sóilep, orden aldyq; maqtan aityp, medali taqtyq. Bilmeymin: bir kezdegi elimizding «2030 jylgha deyingi startegiyalyq damu» baghdarlamasy bir týnde «marqúm» bolyp, attyng jaly, týiening qomynda «2050 jylgha deyin» deytin úran atoylap shygha keldi?!.

Álemdegi damyghan 50 elding tóbesin kórmey túryp, ozyq 30 memleketting qataryn ansadyq... Ýkimet daghdarysqa qarsy «Jol kartasyn» shygharyp edi, qarjysy pyshaq ýstinde talan-tarajgha týsti me, taghy da túnghiyqqa tap boldyq...

Býginimizding býlingenine etimiz ýirendi, biraq, bolashaqtyng tamyryna balta shabuymyz qalay?!.

Basqa-basqa, Bilim men ghylym ministrligi «Ýsh tildi bilim beru jýiesin» týgel mektepterge engizu maqsatyn jalaulatty. Alghashqynda “asyghystau aitylghan әngime bolar” dep ýmittenip edik, qúlaghy esitip, sanasy sharshaghan kópting eti ólip ketti me, ә degende halyq týsinip-týisine qoymaghan jýie ataghynan at ýrketin bilim ordalaryna dendep barady. Eng soraqysy, qazaqy bolmys pen últ­tyq tanymnan tym alys jýie býkil Qaz­aq­stan mektepterine úsynylyp otyr.

«Ýsh tildi bilim beru jýiesinin» ústanymy mynaday:

1. «Biologiya», «Fizika», «Himiya», «Informatika» pәnderi aghylshyn tilinde oqytylady.

2. «Orys tili», «Orys әdebiyeti», «Dýniyejýzi tarihy» pәnderi orys tilinde jýrgiziledi.

3. «Qazaq әdebiyeti», «Qazaqstan tarihy», «Geografiya» pәnderin ghana qazaq tilinde oqytugha enshi tiygen...

Eng aldymen, búl – memlekettik til sayasatyna qaram-qayshy. Ekinshiden, Bilim turaly zannyng 9-shy babynda orta mektep pәnderi memlekettik tilde oqytyluy kerek degen. Ýshinshiden, búl baghyt – jas úrpaqty tughan tamyrymyzdan, últtyq ruhymyzdan, ana tilimizden birjola ajyratady. Memleketting resmy tilining qoldanylu ayasy men damu dengeyi әlsiz kezende múnyng ózi qazaq tilining qoldanystan mýldem shyghyp qaluyna iytermeleydi.

Elbasymyz N.Nazarbaev bir sózin­de: «Qazaq tili - ghylym tiline ainaluy kerek!» - degen bolatyn. Eger naghyz ghylymnyng negizin qalaushy biologiya, himiya, fizika, informatika pәnderi jat tilde (aghylshyn tili) oqytylsa, qazaq ghylymy qalay damidy? Memleket basshysynyng ta­ghylymdy tanymy men baysaldy baghdaryn – Bilim men ghylym ministr­li­gining jalghan jalaulatu men ótirik úrangha ainaldyrghany qalay?!.

Sóz joq, jahandanu ýrdisining quaty joyqyn. Ýshtildilik mәselesi de qajet­siz dýnie emes. Áytkenmen, tili taza shyqpaghan sәbiyding sanasyn jat til, bóten bolmyspen ulau – naghyz nadandyq!

Bastauysh synyptary - balanyng ana tilinde taza oilap, anyq sóileui ýshin asa qajetti jyldar. Besinshi synypqa deyin balanyng sanasy men týisigin shúbarlau - últtyq tamyr-tanymdy ýzip, úrpaqty azdyryp-tozdyrady.

Qazaq qoghamynda orys tilining yqpaly әli kýnge deyin orasan, endigi jerde taghy bir jat tildi tyqpalaytynday biz aghylshyndardyng otarynda bolghan Ýndistan emespiz...

Ana tilinde sóz syndyryp, sanasy ornyqqan bala qalaghan tilin jenil mengerip alady. Al, qazirgi ýshtildilik baghyty - on jyldan keyin qazaq qalala­ryn­da qazaq tilinde sóileytin bala qaldyrmaydy.

Mening jýregimdi syzdatyp, janyma batqan osy óreskeldik – ózekti mәseleni – biylikke qaratyp emes, býgingi kýnning ziyalysyna aityp-aqtaryp otyrmyn.

Bәrimizding keleshekten ýmitimiz zor: balalarymyz bar, úrpaq ósip keledi. Ertengi úrpaghymyz jat tilding qúly, bóten órkeniyetting qúrbany bolmasyn desek, «juas qoy jýndeuge jaqsy» degen qamsyz qadetten qúlan-taza aiyghyp, balalarymyzdyng bolashaq baqyty ýshin bayandy qimyl jasayyq! Aqiqatqa amal qylyp, ýn qosayyq!

Qajymúqan FABDOLLA, Oral qalasy

Abai.kz


0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2415
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2738
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3177
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1809