Jeksenbi, 20 Mausym 2021
Biylik 6551 0 pikir 31 Qazan, 2015 saghat 03:00

"ShYMKENT-QAZAQSTAN" 25 JYLDYGhYN ATAP ÓTTI

Toqsanynshy jyldary oblystyq telearnany qosyp qalsanyz «Shymkentten kórsetip, Shymkentten sóilep túrmyz» deytin edi ghoy... Esinizde me?

Sózi ózgerse de kórermenmen kózayym bolu ýrdisinen janylmaghan, Ontýstik ónirining tynys-tirshiligin efir arqyly kópshilikke jetkizip otyrghan «Qazaqstan–Shymkent» telearnasy býginde ózining shiyrek ghasyrlyq mereytoyyn atap ótude. Biletinderding aituynsha, Ontýstikte jiyrma bes jyl búryn da telearna bolghan. Jetpisinshi jyldary aptasyna ýsh ret efirden bir saghattyq baghdarlamamen kóringen telearnany el tez úmytqan. Sebebi, ashylghanyna nebary alty-aq jyl bolghan telearnany sol kezdegi KSRO Memlekettik teleradio taratu komiyteti «jabu kerek» dep sheshim shygharghan.

 Televiziya – eng qymbat sala

– Biz óz telearnamyzdyng negizin sol 1990 jyly efirge alghash shyqqan qarashanyng 5-inen qalandy dep esepteymiz, – deydi telearna basshysy Uәly Qydyr. –Osynau 25 jylda telearnany basqarghan әr basshynyng ózindik qoltanbasy qaldy. O basta alghashqy habaryn 4 kameralyq JTS (jyljymaly telestansiya) arqyly tikeley efirge taratqan telearnanyng býginde auyz toltyryp aitar jetistigi az emes.

Ángimeni әriden bastaghanymyz sol edi, qiyla ótingen kórermenning telefon qonyrauyn qabyldaugha tura keldi.

– «Ghibratnamanyn» songhy habaryn kóre almay qalyp edim, endi qashan qaytalaysyzdar?

Batys Qazaqstan oblysynan habarlasqan azamat Ontýstikting ónerpazdaryn, jyrshy-termeshi, kýishilerin dәripteytin habardyng túraqty kórermeni eken. «Osy habar únaydy. Bayaghy termelerdi oryndaydy. Ontýstik ónerpazdargha kende emes qoy. Degenmen, termeshilerdi tanytuda ýlken sauap is jasap jýr» deydi aghynan jaryla.

– «Otau TV» arqyly elimizding barlyq ónirine tarala bastaghaly osylay dep habarlasatyn kórermenderimiz de kóbeyip jatyr, – deydi jyly sózge jany jadyray týsken «Qazaqstan» teleradio korporasiyasynyng Ontýstik Qazaqstan oblysy filialynyng diyrektory Uәly Qydyr. – Kórermenderimizding múnday jyly pikirleri biz ýshin jauapkershilik jýgin eki ese arttyrady. Sebebi, bizdi tek Ontýstik Qazaqstan oblysy ghana emes, býkil Qazaqstan tamashalap otyr. Teleónimder bәsekelestegi qyzghan býgingidey zamanda «Qazaqstan-Shymkent» telearnasynyng bәsi tómen bolmauy ýshin tek sapaly dýniyeler jasaugha tiyistimiz. Shygharmashylyq újymnan talap etetin basty maqsatym da osy. Aqparatty der kezinde beru, kez kelgen taqyrypty tarazylap, taldap, jurnalistik kózqarasyn bildire otyryp kórermenning kónilinen shyghatynday etip jetkize bilu basty ústanymymyz.

Aytsa aitqanday-aq, sanamalaghangha telearnanyng qol jetkizip otyrghan jetistigi qomaqty. Zamanauy tehnikamen jaraqtalghan telearna jyljymaly televiziyalyq stansiya arqyly oblystyng kez kelgen aimaghynan tikeley efirde habar taratu mýmkindigine iye. Tәuligine efirdegi 14 saghatty óz ónimderimen toltyruda. Kógildir ekrangha kóz tikkender «Qazaqstan–Shymkent» arqyly «Tang núrymen» talasa túrady. Túraqty kórermenderi «Aqtolghaymen» aqtaryla syr shertisip, «Sóz týzeldige...» qarap sózin týzep, ghibratty әngimeni «Ghibratnamadan» estip, sarqylmaytyn «Qazynagha» ie bolyp otyr. Újymnyng osy bir eleuli enbekteri eskerusiz emes. Telearna jurnalisteri ýnemi Ontýstik Qazaqstan oblystyq әkimdigi men oblystyq mәslihattyng Qúrmet gramotasy, maqtau qaghazdary, Alghys hattaryna ie bolyp, mereyleri ýstem bolyp jýr. BAQ arasyndaghy bayqaulardyng qorytyndysy boyynsha «Didar», «Ontýstik efiyr», «Obektiyv» atalymdarynyng jenimpazdaryn da osy újymnan tabasyz. «Aqjelken» baghdarlamasy «Euraziya ainalymy» halyqaralyq bayqaularynyng laureaty atansa, telejurnalister Baubek Búlqyshev, Sattar Erubaev, Seydahmet Berdiqúlov atyndaghy syilyqtardyng iyegerleri. Ónirdegi búqaralyq aqparat qúraldary arasynan oq boyy ozyq shyghyp, «Qazaqstan–Shymkenttin» «Jyldyng ýzdik telearnasy» atanghany da keshe ghana. Mereyli újym býgingi tabystaryna op-onay qol jetkize salghan joq. Talay tar jol, tayghaq keshuden ótken telearna býginde ózderi mektep qalyptastyryp ýlgerdi.

 

«Telearnany Shymkentting patriottary qúrdy»

Keshegi kýnge taghy bir sheginis jasap kórsek. Toqsanynshy jyldary teleefirding bir býiirinen birde «Arsenal», endi birde «Shayan» firmasy» degen jazu shyghyp túratyn. Múny san-saqqa jýgirtkender de tabylghan.

– Kórermenning kózi ýirengeni sonsha, bir kýni «Shayan» telearnasynyng basshysy Baydulla Qonysbekke...» dep jazylghan hattar kele bastaghany bar, – deydi keshegi kýndi eske ala otyryp, ardager jurnalist aghamyz Baydulla Qonysbek. – Al, biz ol firmalardyng atyn jazyp qong arqyly, demeushi ettik. Esep-shotymyzgha audarylghan bir million tengeni ailyq jalaqy uaqtyly berilmeytin, elding әleumettik jaghdayy qiyn bolghan sol zamanda telearna qyzmetkerlerin júmysta saqtap qalugha, bala-shaghalaryn asyraularyna mýmkindik jasadyq. Mening riza bolatynym, sonday qiyndyqtargha qaramastan televiziya salasy bolashaqtyng isi ekenine sengen azamattar óz isine berilgendikten osy salada qaldy.

Rasynda da oblystyq telearnany ashu, ashylghan song ony ústap túru ekonomikalyq qiyndyqtar qyspaqqa ala bastaghan toqsanynshy jyldary óte qiyn bolatyn. Ontýstikte telearnany naghyz patriottar ashty deuge әbden-aq bolady.

– Oblystyq partiya komiyteti burosynyng sheshimimen oblystyq teleradiokomiytetke 1987 jyly qarasha aiynda basshy bolyp taghayyndaldym. Ol kezde otyratyn ornymyz Tóreqúlov kóshesindegi (búrynghy Nekrasov) oblystyq radionyng kensesi. Ábden tozyghy jetken. Qúral-jabdyq, tehnika degeninizden júrday. Ildebaylap, ailyghymyzdy alyp, radiodan 45 minut habar taratyp kýneltuge arym jibermedi. Telearna ashu kýndiz-týni oiymnan bir ketpedi. Osy bir armanymdy aityp oblystyng sol kezdegi basshysy Valeriy Temirbaevqa kirdim. Ol kezde bes oblystan basqa oblystardyng bәrining óz telearnalary bolatyn. Sony aita kelip, halqy kóp, irgeli ónir retinde bizde de oblystyq telearnanyng boluy kerektigin týsindirdim. «Mәseleni dúrys kóterip otyrsyn, biraq ony qalay qúramyz? Kerek qúral-jabdyqty qaydan tabamyz? Sol jaghyn naqty sheship kel» dedi birinshi hatshy. Maqsatyma jetkendey qanattanyp shyqtym. Ol kezde ghimarattyng ishi-syrtyn jóndeuden ótkizip, qorshaulardy bekitip, biraz tәrtip ornatqanbyz. Tashkenttegi baylanys isntitutymen habarlastym. Baryp-qaytuyma da tura keldi. Telearna ashu ýshin kerekti qúral-jabdyqtardyng týrlerin, tizimin jasatyp, smetalyq-jobasyn jasattym, – deydi Baydulla Qonysbek.

Ol kezde smetalyq qúny 3 million rubliden bir tiyngha asatyn bolsa, ol jobany maqúldau, bekitu mәselesi Mәskeude qaralatyn. Al, Baydulla aghamyz Tashkentke baryp jasatyp kelgen joba túp-tura 3 million somgha layyqtalghan. «Ózimizde-aq sheshiletin mәsele boldy-au» dep quanghanmen, oblys basshysy auysyp, ózge de qarjylyq, ekonomikalyq qiyndyqtar tizbektele bastady. Baydulla aghanyng saly sugha ketkendey, «telearna ashsam» degen armanyn uaqytsha úmyta túruyna tura keldi. Biraq oblysqa S.Tereshenko birinshi hatshy bolyp taghayyndalghan song ýmit oty qayta janghanday edi. Bayaghy armanyn arqalap Baydulla agha oblystyq partiya komiytetine taghy barady.

– Bayqonyrda bizge qajet qondyrghy túr. Tek 1 million som tauyp berseniz boldy, – deydi alghan betten ainyghysy kelmey. Búl joly Baydulla Qonysbek qasyna oblystyq partiya komiytetining iydeologiya jónindegi hatshysy Ermek Aldanovty ertip alghan. Tereshenko myrzanyng qasynda Shymkent qalalyq partiya komiytetining hatshysy V.Shemanskiy otyr eken. Oblystyq telearna ashu mәselesi kónilge qonymdy bolghanymen, qajetti qarjyny qaydan alu kerektigi basshylardyng bas auruyna ainalady. Osy tústa V.Shemanskiy ózi qyzmet atqarghan jyldary Shevchenko (Aqtau) qalasynda qalay telearna ashqanyn aityp, tez arada Shymkenttegi iri óndiris oryndarynyng basshylaryn shaqyrtady.

«Shymkentting patriotymyn degen azamattar oblystyq telearnanyng ashyluyna qarjylay kómek berui qajet» dep zauyt diyrektorlarynyng kenesinde mәseleni qabyrghasynan qoyady. «Búl isimiz oblystyng abyroyy bolmaq» degendi Baydulla Qonysbek te zauyt basshylaryna aityp týsindirip baghady.

– Osylaysha esep-shotymyzgha bir tiyn artyq-kemi joq 1 million som týsti. Ony biz tez arada Mәskeuge, Qorghanys ministrligining esep-shotyna audardyq, – dep әngimesin jalghady Baydulla agha. – Sóittik te Bayqonyrgha baryp, kәdimgi Gagarin gharyshqa úshqan ailaqta túrghan jyljymaly telestudiyany alyp keluimiz kerek boldy. Al, men jurnalist bolghanmen, televiziya isinde tәjiriybem joq. Sala tehnikasynan habarsyzbyn. Bayqonyrgha barghanmen, ol tehnikanyng tilin qalay tabamyn? Endigi bas auruym osy boldy. Qol astymda qyzmet etetin Gennadiy Tolmachev degen jigit bir kýni Bolat Bәimenov degen maman baryn, ol qazirgi tanda Shymkent meliorasiya tresine qarasty qúrylys diyreksiyasynda qyzmet etetindigin aitty. Sodan Bolat Bәimenovti izdeuge kiristim.

Basshysy Óstemir Tilegenovten ýsh-tórt kýnge súrap alyp, Bayqonyrgha tartyp kettik. Bardyq. Tehnikany iske qosyp, Bolat tekserdi. Alyp qayttyq. Jol-jónekey Bolattan bizge qyzmetke keluin ótindim. Alyp jýrgen ailyghy 320 som eken. Al, telearnagha kelse alatyny 270 som. Basshy retinde mening ailyghym 280 som. Odan artyq tóley almaymyn. Ne kerek, Bolattyng televiziya isining bolashaghyna sengeni, patriottyghy basym týsip, bizge auysugha kelisim berdi.

Maqtauly mamanyna qúda týsip kelgende Óstemir Tilegenovting biraz tulaghany bar. Búl joly da Baydulla agha «oblystyng abyroyy ýshin kerek. Ol mamansyz telearna asha almaymyn. Tehnikanyng tilin biletin sol ghana» dep jendi. Bolashaqtyng qamy ýshin jasalyp jatqan tirlikting qajettiligin Óstemir agha da týsindi. Rúqsatyn berdi.

– Men әrbir mamandy osylay jinadym. Al, maghan senip kelgen sol mamandar qiyn kezende, ailyq-jalaqy almaghan shaqtarda taghy da sol zauyt basshylary men qaltaly biznesmenderge baryp, demeushilik kórsetuin súranyp, bәrin de saqtap qalugha tyrystym.

Keshegi kýnnen sherter Baydulla aghaydyng esteligi kóp. Aptasyna ýsh ret bir saghattan tikeley efirden habar taratu isin bastaghan 1990 jylghy qiyndyqty kózben kórgender ghana jaqsy biledi. Sóitip jýrgende Tereshenkodan qarashanyng 7-si – Úly Oktyabri revolusiyasy kýnine oray tikeley efirge shyghu turaly tapsyrma beriledi. Efirge qonaq retinde teletaratu salasynyng basshysy Ábdimәjit Rashidov, oblys basshysy S.Tereshenko, demeushi zauyt basshysy retinde Ábilqasym Dosbolov, telekomiytet basshysynyng orynbasary Jenis Bahadýr, Bolat Bәimenov shaqyrylyp, tikeley efirde Baydulla Qonysbek Ontýstikting óz telearnasy baryn kórermenge jetkizip, arnayy habar shygharady.

Ýnemi damu men jana ózgeristerdi, izdenisterdi talap etetin televiziya salasyna taghy da jana qondyrghylar, tehnikalar alu qajettiligi tuynday bastaydy. Baydulla Qonysbek oblystyng bas iydeology Ermek Aldanovqa qayta barady. «Panasoniyk» firmasy arqyly 41 myng dollargha 3 kamerasy jәne montajdau apparaty bar jiyntyqty alu kerektigin algha tartady. Tek satyp alu ýshin AQSh dollary qajet.

– Dollardy qaydan alamyz?

– «Qazhlopkoprom» zauyty óz ónimin tek dollarmen saudalaydy. Bir kómektesse sol zauyt basshysy Shaharbek Usmanov kómektese alady.

Aytqanynday Shaharbek Usmanov oblystyng ainasy – telearna ýshin demeushilik kórsetip, 41 myng AQSh dollaryn japondyq «Panasoniyk» firmasynyng esep-shotyna audarady. Al, tehnikany alu ýshin telearna qyzmetkerleri Bolat Bәimenov pen Jenis Bahadýrding sonau Vladivostokka baruyna tura kelgeni de óz aldyna bir hikaya.

Oblystyq telearnanyng ýsh jyldyq tughan kýnin atap ótu barysynda oblys әkimining orynbasary Quanysh Aytahanovtyng bastamasymen demeushiler qatary kóbeyip, әr mekeme qoldarynan kelgenshe telearnany saqtap qalugha óz ýlesterin qosady. Ókinishke qaray, qarashanyng 5-i kýni ótken aksiyadan kóp uaqyt ótpey qarashanyng 15-i kýni tól tengemiz qabyldanyp, búrynghy aqsha óz qúnyn joyady. Aksiyada demeushiler úsynghan qomaqty qarjy tiyn-teben ghana bolyp qalghan.

– Qinalyp jýrgende oblys әkimi M.Ýrkimbaev shaqyryp alyp, «ýsh kýn múrsat beremin, qaydan, qalay alu kerektigin naqtyla. 150 myng dollargha qajetti tehnikany satyp alatyn bol» dedi. Quanyp ketip, týnimen Bolat Bәimenov ekeumiz kerek-jaraqtyng tizimin jasadyq, – deydi Baydulla agha. – Mine, osynday azamattar oblystyng abyroyy ýshin, oblys túrghyndarynyng janalyqtan qúr qalmauy, aqparatpen susyndauy ýshin telearnanyng qalyptasuyna kóp ýles qosty.

Al, oblysty Z.Túrysbekov basqaryp túrghan shaqta telearna ýshin qolayly ghimarattyng qajettigin aityp qansha ret ótinishpen shyqsa da mәsele sheshimin tappaghan eken. «Mine, sol kezde bizge kómekke әriptesterimiz keldi. «Ontýstik Qazaqstan» men «Shymkent kelbeti» gazetinde «Ayta aita Altaydy...» degen ashyq hatymyz jariyalandy. Onda talaydan beri Dzerjinskiy audandyq partiya komiyteti ghimaratynyng ýshinshi qabatynda qysylyp-qymtyrylyp júmys istep jatqanymyzdy, telestudiyalarymyz ben qondyrghylarymyzdyng talapqa say oryngha ornatylmay otyrghanyn sóz ettik. Sosyn baryp, ghimarat mәselesi de sheshildi» – deydi Baydulla agha.

Telearna aqparat taratushy ghana emes, eldi tәrbiyeleushi qúral. Egemendik alghan elimiz әleumettik-ekonomikalyq auyrtpalyqty bastan keshirip, túrmystyq týitkilderden aryla almay jatqanda últtyng ruhyn kóteretin baghdarlamalar dәl osy oblystyq telearnadan bastau aldy. Salt pen dәstýrdi, әdet-ghúrypty nasihattaghan «Ghajayyp qorjyn» teleoyyny elding esinen shygha qoyghan joq. Býginde el telearnany tok-shoularsyz elestete almaydy. Al, sol tok-shou degeniniz Ontýstikte toqsanynshy jyldary kórermennen óz baghasyn alyp ýlgergen-di. «Tanym. Talgham. Taghlym» atty shou-baghdarlama kórermenning tanymyn keneytip, talghamyn týzep, taghlymyn arttyrghan dýnie boldy.

Ayaday studiyada bir ghana kameramen sapaly teleónimder jasap, kórermenge tikeley efirde úsyna jýrip, Senbek Eraly, Shaharizada Dәneeva, Jәmila Mýlkibaeva, Ayjigit Asanov, Arystan Otarbaev, Ayghanys Qarabalaeva, Núrghaly Mataev, Talghat Eleubekov, Núriddin Bitabarov syndy telearna qyzmetkerleri býgingi telearna tarihynyng negizin qalap jatty.

 

Ár basshynyng óz qoltanbasy boldy

Baydulla Qonysbek basqarghan 1986-2002 jyldary aptasyna jeti kýn bir saghattyq baghdarlamamen efirge shyqqan telearna birtindep óz auqymyn keneytti. Tәuligine 18 saghattyq kórsetilim bolghan shaqtar әli este. «Betpe-bet» baghdarlamasy arqyly keleli mәselelerdi qozghap, «Jýzdesu», «Sharayna» syndy habarlar kórermendi kóp jinauymen erekshelendi. Býginde elimiz týgili alys-jaqyn shetelge tanymal bolghan satiralyq teatrlar «Shanshar» men «Aldaraspannyn» negizi dәl osy oblystyq telearnada qalanghanyn, alghashqyda satiralyq telebaghdarlama bolyp kórermenge kórsetilgenin kóp adam bile bermeydi.

Telearna tizgini 2002-2008 jyldary Qalybek Atjangha búiyrdy. Búl kezende de kórermen «Ayqarakóz» arqyly tanymyn keneytip, «Altybaqanda» dәstýrdi dәriptep, «Sybaghagha» ie bolyp jatty. «Auyl-aymaq» aishyqty aqparattar úsynatyn habargha ainaldy.

Az bolsa da sazdy dýnie jasay bilgen Esmúhambet Shyntekov te oblystyq telearnagha ózindik bet-beyne qalyptastyra bilgen basshylardyng biri bolatyn. «Biz estimegen bir әn», «Shayhana», «Júldyz bolghym keledi» habarlary elding esinde.

«Anyq-qanyq», «Jansaray», «Syrly súhbat» syndy jana habarlardy qalyptastyrghan Ghalym Omarhanovtyng da telearnadaghy basshylyq etken tórt jyly ózindik qoltanbagha ie bolghan kezeng boldy. Jogharyda aityp ótkenimizdey, telearnany basqarghan azamattardyng qay-qaysysy da kórermenning kókeyinen oryn alatynday teleónimderdi dýniyege әkeluge múryndyq boldy. Osy bir ýrdis telearna basshylyghyna Uәly Qydyr kelgen tústa da óz dәstýrinen janylghan joq.

Tәulikting on tórt saghatynda kórermen jogharyda aityp ótken teleónimderden bólek «Býgingi әngime», «Ghúmyrdariya», «Ghasyrlar syr shertedi», «Aldaspan», «Ózimizding ónim», «Bilim búlaghy», «Atakәsip», «Aqqan júldyz», «Balausa», «Siz bilmeytin bir syr bar», «Shamshyraq», taghy basqa kóptegen habarlarmen qatar janalyqtar jarshysy bolghan «Ontýstik» aqparat» jәne «Apta tynysy» baghdarlamasyn asygha kýtetin bolghan.

«Qazaqstan-Shymkent» telearnasynyng shyndalu mektebinen qanat qaqqan birqatar telejurnalister býginde respublikalyq arnalardyng kórkine ainalghanyn da aita ketken oryndy. «Qazaqstan» últtyq arnasynyng sport kommentatory Indira Bektenova, «Habardyn» tilshisi Núrbek Baybosynov, belgili produser Ashat Sadyrbay, KTK telearnasynyng redaktory Dina Tólepbergen, býgingi teleoperatorlardyng ústazy bolghan Aghabek Qazanbay oblystyq telearnanyng týlekteri.

– Tikeley efirde habar taratugha qolayly bolyp otyrghan 4 kameraly jyljymaly telestudiyamyzdyng sharapaty arqasynda respublikalyq manyzdy is-sharalardy kórermenderimizge der kezinde kórsete alyp otyrmyz. Ózge ónirlerdegi әriptesterimizben salystyrghanda alghashqylardyng biri bolyp, studiyamyzdy animasiyalyq dekorasiyamen jabdyqtap otyrmyz. Týsingenge telearna eng qymbat, kóp qarjyny talap etetin sala. Televiziyalyq bir aqparatty, habardy efirge shygharu ýshin tilshiden ózge operator, montajdaushy, rejisser, taghy basqa mamandar júmyldyrylady. Múndayda tehnikanyng syr bermegeni lәzim. Alda-jalda tehnika isten shyqsa, sonshama adamnyng etken enbegi zaya ketpek. Sony týsingendikten de telearnanyng materialdyq-tehnikalyq bazasyn birtindep janartyp, zamanauy jabdyqtarmen jaraqtap jatyrmyz, – deydi «Qazaqstan» teleradio korporasiyasy Ontýstik Qazaqstan oblysy filialynyng diyrektory Uәly QYDYR.

Búl kýnderi kórermender Tórebek Baytas, Sattar Esimbek, Kenjehan Núrmahan, Maqsút Aytjan syndy telejurnalisterding esimin jaqsy tanidy. Olardyng әrqaysysynyng óz qoltanbasyn aiqyndaytyn avtorlyq baghdarlamalaryna degen kórermen súranysy artqan.

Aqparat kenistiginde óz baghytyn aiqyndap alghan «Qazaqstan–Shymkent» telearnasyndaghy әriptesterimizdi shiyrek ghasyrlyq mereytoylarymen shyn jýrekten qúttyqtay otyryp, kórermenderiniz kóp bolsyn degen tilek bildiremiz!

 

Telearna – maqtanyshym

Jadyra MERGENBAEVA, shef-redaktor:

Men «Qazaqstan–Shymkent» telearnasyna 20 jasymda keldim. Sol kezdegi diyrektordyng orynbasary Abay Balajan men shef-redaktor Qojabek Jaqsybaevtyng mektebinen óttim. Bizge qatal da talapshyl bolyp kórinetin Q.Jaqsybaevtyng osy kýni qarap otyrsam újymnyng mýddesi ýshin, telearna júmysynyng qarqyndy jýrui ýshin talap etken tәrtipteri oryndy eken ghoy degen oy keledi.

Abay Balajan aghamyzdan jurnalistik stilidi qalyptastyrudy ýirendik. Kóp rette telejurnalister sózdik qordyng jútandyghynan aqsap jatady. Biletin belgili bir sózderdi qayta-qayta qoldanu arqyly kórermendi jalyqtyryp alatyn sәtterding bolatyny ras. Mine, osy túrghydan kelgende Abay Balajannyng әrbir mәtindi múqiyat tekserip, izdenuge, sheshendik ónerdi damytuymyzgha әser etkenin atap ótkim keledi.

Áriyne, 25 jyl bizding ghana emes, milliondaghan kórermenderimizding de mereytoyy desem bolady. Jetistigimiz de ortaq. Ortaq mereke qútty bolsyn!

 

Qaharman SÚLTANOV, agha injener:

– Telearnada júmys isteuge qyzyghushy, sonyng ishinde tehnikanyng tilin biletin jas mamandar kóbeyip keledi. Solardyng biri retinde men bizding újymdaghy Erjan Ótelov, Zafar Túrdyniyazov, Salamat Jaldybaev syndy jas mamandardyng esimin maqtanyshpen ataymyn.

Tehnikalyq mýmkindigimizding arqasynda Týrkistan qalasyndaghy meshitting ashylu saltanatynan, eki el basshylarynyng qatysuymen jasaghan tikeley reportajymyzdy Týrkiya telearnalaryna úsynyp jattyq. Osy jyly oblysymyzda әlemdik dengeyde ótken sporttyq is-sharalargha ýlesimizdi qostyq. Atap aitar bolsaq, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna arnalghan MMA (MixedMartialArts –aralas jekpe jek kýresi) «Qazaq batyrlary» turniyrin reseylik «Boes» arnasy bizden alyp, tikeley kórsetti. Qazaqstan, Shotlandiya, Avstriya, Latviya elderi arasyndaghy qyzdar futbolynan Europa chempionatynyng irikteu turyn, futboldan «BIYIK-Qazyghúrt–Barselona» әielder komandalary arasyndaghy oiynyn biz arqyly «Kazsport» jәne Ispaniya telearnalary tikeley kórsetti. Odan bólek ózimizding Ordabasy futbol komandasynyng Shymkent qalasyndaghy oiyndaryn telearnamyzdan ýzbey kórsetip kelemiz.

Taraz qalasynda Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna arnalghan alaman bәige oiyndaryn týsiruge de atsalysyp qayttyq.

Derek-kózi: "Ontýstik Qazaqstan" gazeti

Abai.kz

0 pikir