Júma, 27 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 128400. Jazylghandar — 114821. Qaytys bolghandar — 1990
Qogham 6456 0 pikir 4 Qarasha, 2015 saghat 13:34

"ORALMAN" SÓZINING ORNYNA QANDAY TERMIN QOLDANAMYZ?

Oralman» termiyninen bas tartu kerek. Senator Ikram Adyrbekovting búl pikiri eldi eleng etkizdi.

«Eger bizde bir úghym, qanday da termin payda bolsa, soghan ayaghyna deyin baylanyp qalamyz. Qazirgi kýni bizde «oralman» termiynining ózi birshama keri týsinik tudyryp jýr. Azamattyq alghandar ózderining mәrtebesin auystyryp, «oralman» mәrtebesinen aiyrylady dep jatyr. Men búghan kelispeymin. Óitkeni, basynan bastap oghan «oralman» degendikten ol auyldastary ýshin de, sol ónir ýshin de oralman bolyp qala beredi», –  deydi senator.  

Búl pikirge qatysty qogham ókilderi, sayasatkerler, ziyaly qauym ne deydi eken?. Abai.kz qysqasha saualnama jýrgizgen edi.  


Auyt Múqiybek, aqyn:

Senator Ikram Adyrbekov aghamyzdyng búl úsynysyn estip, kәdimgidey elendep, quanyp qaldym. «Oralman» degen sózding qúlaqqa týrpidey tiyetini ras. Negizi búl ataudy Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Ábishúly da jek kóredi. Anau bir jyly tórt-bes jurnalistti arnayy qabyldaghan súhbatynda «Osy atau maghan únamaydy! Ózgertu kerek!» degenin býkil dýniyejýzi estidi. Elbasy sózining nege atqarylmaghanyn bilmeymin. Memleket basshysynyng ózi de tayau jyldardan beri «Oralman» degen sózdi qoldanyp jýrgen joq, ylghy da «Qandas», «Qandastar», «Qandastarym» dep jýr... Onyng ýstine, mine, «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng kóshi-qony jәne júmyspen qamtyluy mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zang jobasy Mәjilisten ótip, Senattyng qarauyna bardy. Búl kóshi-qon zanynyng tiyimdi tústary óte kóp. Qazaq kóshining ekinshi kezeni bastalayyn dep túr. Osynday betbúrys kezende «Oralman» atauyn ózgertip, alystan kelgen aghayyndarymyzgha Elbasy aitatyn «Qandastar» degen termin qoldanghanymyz óte dúrys bolar edi.

Ázimbay Ghali, sayasattanushy:

Jalpy, shet elden kelip jatqan qandastardyng statusyn bildiretin sayasy termin bolghany dúrys. Eger de oralman degen sóz únamay jatsa, onyng ornyna basqa sayasy termin engizu qajet. Mysaly, dýniyejýzinde «repatriant» degen termin bar. Álem elderi tarihy otanynan oralghan azamattardy «repatriant» dep ataydy. Men óz basym osy halyqaralyq termindi paydalanghan dúrys bolar dep oilaymyn.  


Núrlan Seydin, sayasattanushy:

– Shyndyghynda da, oralman atauyn ózgertetin uaqyt jetti. Óitkeni, búl sóz shetten kelgen qazaqty bólektep túrady. Múnyng syrtynda qazir týrli jaghdaylar sebebinen, búl ataugha qatysty negativti kózqaras qalyptasyp ýlgerdi. Ghylymy tilde «repatriant» degen termin bar. Biz sol sekildi eshkimning kóniline tiymeytin atau tapqanymyz jón. Qazaqstan tәuelsizdik alghaly 1 mln. qandasymyz elimizge kóship keldi. Sol million azamattyng talabyn eskerip, «qandastar» degen sekildi últty biriktiretin atau qoyghanymyz jón. Qoyylatyn ol ataudy ghalymdar, sayasatkerler, qandastar, jalpy qazaq bolyp talqygha salyp, sheshim shygharghan dúrys. Óitkeni, qazir oralman degen sóz ózgelerdi bylay qoyyp, óz qazaghymyzdyng arasyn ekige bólip otyr. Auylgha barsanyz, qarapayym halyqtyng ózi «oy, olar oralmandar ghoy» dep syrtqa tebedi. Biz qazaqtyng bir-birin bauyrlastyratyn iydeologiya jýrgizuimiz qajet. Áytpese, әleumettik problemalargha jol berip qoyymyz yqtimal.


Sayyn Borbasov, sayasattanushy:

– Meninshe, «oralman» degen jaman sóz emes. Búl atau bastapqyda әleumettik status beru ýshin qoldanyla bastaghan bolatyn. Múny kemsituding qúraly dep oilaugha bolmaydy. Biraq, shetten kelgen aghayyngha búl atau únamaydy eken. Olar búl statusty tómendetu, bólu dep qabyldaydy. Atauda túrghan eshtene joq. Eger de solay deytinder bolsa, «shetten kelgen aghayyndar» dep atayyq. Yaki, eshqanday anyqtauyshsyz-aq «aghayyndar» dep atap, búl sózdi әleumettik status retinde bekiteyik.


Dәuren Babamúrat, sayasattanushy:

– Oralman atauyn ózgertudi qoldaymyn. Sebebi, songhy kezde osy bir ataugha qatysty ishki kýshter týrli negativti pikirler qalyptastyryp jiberdi. Qazaq qayda bolsa da, qazaq. Bir-birinen anau aitqanday aiyrma joq. Olardy jerge, memleketke qarap, bólshekteuge, olardy shymkenttik, almatylyq, qytaylyq, mongholiyalyq dep bóluge qúqyghymyz joq. Shetten kelip jatqan aghayyn – bizding bauyrlarymyz. Sol bauyrlarymyzdyng kóshi sayabyrsyp qalyp edi. Memleket qazir zandy qayta qarap, azamattyq aludyng joldaryn jenildetip jatyr. Osynday kezende qandastarymyz elge kóptep aghylu ýshin «oralman» sózin qoldanystan alyp tastaghan jón.

Dayyndaghan Shәriphan Qaysar

0 pikir