Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Janalyqtar 2676 0 pikir 28 Mamyr, 2010 saghat 07:11

Túrsyn JÚRTBAY: Jýsipbekting atyluyna shәkirtteri de sebepshi...

1927-1928 jyldary jýrgizilgen «Alashordashylardyng Kenes ókimetin qúlatu maqsatynda qúrylghan astyrtyn úiymy turaly tergeu isinin» barysynda astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiymynyng qastandyq әreketteri ashylmady. Sondyqtan da Dinshe Ádilevting kórsetindisi boyynsha Mirjaqyp Dulatovpen qosa, Jýsipbek Aymauytovtyng «lankestikke, qastandyqqa» tikeley qatysy bar ekenin anyqtay almaghan tergeushiler, endi tergeu tәsilin kýrt ózgertti.

1927-1928 jyldary jýrgizilgen «Alashordashylardyng Kenes ókimetin qúlatu maqsatynda qúrylghan astyrtyn úiymy turaly tergeu isinin» barysynda astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiymynyng qastandyq әreketteri ashylmady. Sondyqtan da Dinshe Ádilevting kórsetindisi boyynsha Mirjaqyp Dulatovpen qosa, Jýsipbek Aymauytovtyng «lankestikke, qastandyqqa» tikeley qatysy bar ekenin anyqtay almaghan tergeushiler, endi tergeu tәsilin kýrt ózgertti.

Arandaudyng eng nәzik әri jýrek shoshytarlyq tәsilin tapty. Olar endi tikeley Goloshekinning ózin «qarauylgha» aldy. Ásireleu emes, naq solay. «Kishi oktyabridin» avtoryn - Goloshekindi qastandyqpen óltirudi oilastyrdy», «qyrda kóterilis úiymdastyrugha әrekettendi» degen aiyp ayaqastynan tabyla ketti. Búl iydeyanyng avtory kim? Eger de, Filip Isaevichting ózi maqúldamasa, tergeushilerding birde-bireui basyn bәigege tigip, tәuekelge bel baylauy mýmkin be? Qaydam. Al Goloshekin búl laqap arqyly ózining bedelining ósetinin bildi. Birinshiden, búl Kenes ókimetine jәne onyng kósemderine búltartpaytyn aighaghy bar ashyq jaulyq. «Ayypkerlerdin» kez kelgen pikiri aighaqqa jarap jatyr. Ekinshiden, «sosializm damyghan sayyn, tap kýresi shiyelenise týsedi», - degen Stalinning pikirin «dәleldeydi». Ýshinshiden, «Goloshekinge qastandyq jasaugha úmtyluy tegin emes. Demek, últshyldardyng janyna tiyetin bir týitkilding bolghany. Endeshe, qalayda «Kishi oktyabridi» jýzege asyru qajet», - dep sheshken. Áriyne, búl jay ghana boljam. Biraq shyndyqtyng da silemi joq emes. Óitkeni Goloshekin әrbir otyrysta: ózine qastandyqtyng jasalatynyn jii eske salyp, mәjilisterde de qaytalaudy únatatynyn basqasha qalay týsinuge bolady? Eng shetin mәsele - Baytúrsynov bastatqan «kontrrevolusionerler» Goloshekinge qarsy qastandyq úiymdastyrdy ma, joq pa? «Úiymdastyrghan» eken. Ony da «aytyp qoyghan» - D. Ádilev bop shyqty. Búl jolghy salmaq, yaghny qorghanu kezegi Jýsipbek Aymauytovqa týsti. 1929 jyly 20 mamyr kýni tútqyngha alynghan Jýsipbek Aymauytovqa: «1927-1928 jyldary Ádilevting bandysymen astyrtyn baylanys jasap, qyrda qaruly kóterilis úiymdastyrmaq bolghan» degen aiyptyng taghyluy soghan dәlel.
D.Ádilevting bergen kórsetindisin J.Aymauytovtyng ózi moyyndaghan. Ol oqighanyng úzyn-yrghasy mynaday:
Jogharghy sottyng aiqyndamasynan: «Aymauytov, 1928 jyly kóktemde Shymkent qalasynda Ádilevpen kezdeskenin moyyndady. Ol (D.Ádilev) búghan (J.Aymauytovqa) ózining shetelge ketip qaludy oilastyryp jýrgenin aitady jәne Qojanov arqyly retin tauyp sheteldik pasport alyp beruin ótinedi. Sodan keyin ózining (Ádilev) Goloshekindi óltirudi oilap jýrgeni jóninde aita bastaydy, biraq Aymauytov oghan búlay istemeu turaly kenes beredi». Jýsipbekke taghylghan aiyptyng bar-joghy osy. Onyng tipti «kontrrevolusiyalyq astyrtyn úiymgha» da, «qaruly kóteriliske» de qatysy joq. Qayta Ádilevti betinen qayyrghany ýshin alghys aitu kerek edi. Ol kezde Jýsipbek - Shymkenttegi Pedagogika tehnikumynyng oqytushysy bolatyn.
Adaldyq pen әdildikti «ar isine baghalaghan» (Abay) ataqty jazushy búl joly da aqiqattyng jolyn kespegen. Zady, D.Ádilevting Goloshekinge qastandyq jasau niyeti bolghangha úqsaydy. Búl ózi Álihan Bókeyhanov: «Qazaqta terror jasaytyn erjýrek jigit joq», - dep aitty-mys degen sózge namystanghan ójet jigitting jauap әreketi me? Álde Qara - Noghay ýshin týbinde bir týrmege týsetinin bilip, nede bolsa tәuekelge bel bughany ma? Álde qyzba jigitting et pen terining arasyndaghy jeligi me? Ol ózin teatrdyng diyrektorlyghyn ótkizip bergennen keyingi ash-ýreyden tughan, jay ghana aita salghan sóz be, әlde naqty is-әreket pe, ony anyqtau endi mýmkin emes. Jiyrma jeti jasar jas jigitting aptyghyn basu ýshin aitylghan basu sózi ýshin, ózining atu jazasyna búiyrylatynyn Jýsipbek bilgen joq. Bilse, Ádilevke aitqan aghalyq aqylynan bas tartyp, moyyndamas pa edi, kim bilsin.
«Alash isinin» bastaluyna sebepker bolghan kuәlardyng ishindegi eng «túlghasy» da Dinshe Ádilev bolghandyqtan da búl túzaqtan Jýsipbekting jazasyz qútyluy mýmkin emes edi. Eger de jeke túrghanda onyng arnauly keshirimge iligip, taghy da jeti-segiz jyl ómir sýruine mýmkindik tuatyn edi. Jýsipbek Aymauytovqa taghylghan «basty qylmys» mynau:
«Dinmúhamed Ádilevting jauabynyng hattamasy. 3 aqpan. 1929 jyl. (Jauaptyng basynda terror turaly úzaq-úzaq tolghaular aitady. Ózin kekshil - terrorshy retinde kórsetedi - avt.). ... Aytpaqshy, Esbolovtyng ýiinde Goloshekin turaly әngime boldy. Onda Goloshekinning ómirine tikeley qauip tóndiru jóninde mәsele qozghalghan joq. Tek Goloshekin qaqynda ghana boldy. Onda qatysyp otyrghandardyng barlyghy da: eger de reti kelse oghan qastandyq jasaghan artyq bolmas edi. Biraq ta búl óte qiyn dýniye, búl birinshiden, halyqqa qatty kýizelis әkeledi degen qorytyndygha keldi. Sóitip, biz ýsheumiz osy taqyryp tónireginde әngimelestik, alayda búl mәjiliste naqty sheshim qabyldaghanymyz joq. Mening aghayym tútqyndalghannan keyin (onyng «Alash isine» eshqanday qatysy joq - avt.) Qyzylordagha ekinshi ret kelgenimde ol әngimege qaytyp oralghamyz joq. 1928 jyly jaz aiynda men Shymkent qalasyna kelip Aymauytovpen jolyqtym. Ángime arasynda Goloshekin jóninde sóz qozghaldy. Oghan deyin men odan: Shymkent guberniyalyq atqaru komiytetining tóraghasy kim dep súraghanymda Aymauytov: «Makiyn. Ol jerge onbaghan bir búzyqty qoydy», - dep jauap berdi. Sodan keyin: Jetisu guberniyalyq atqaru komiytetining tóraghasy kim - dep súradym, búryn ol orynda Álibekovting otyrghanyn biletinmin. «Oghan da bir búzyqty qoydy», - dedi Aymauytov. Tashkentke baru, barmauym turaly Aymauytovpen aqyldasqanym turaly búryn da aitqanmyn. Ol sol joly qatty mazasyzdanyp: «Áyteuir bir qara týnek tónip keledi, dýniyening astan-kesteni shyghyp, asty-ýstine tónkerilip barady. Aynalang tolghan tynshylar men «ýndemester», tynysyndy taryltyp, algha bastyrmaydy, barlyq jerde de tynyshtyq ketken, qayda barsang da andudan qútylmaysyn. Qazaqstandy shynyraugha tastap, qatty kýizeltti, sonyng barlyghyna Goloshekin kinәli. Sol kelgennen bastap dýnie asty-ýstine tónkerildi», - dep múnyn shaqty.Sóitip, bizding әngimemiz Goloshekin jóninde boldy. Ángime arasynda ne ol ekeni, ne men ekenim esimde joq, әiteuir bireuimiz oghan qastandyq jasaugha bolmas pa eken dedik, Aymauytov ózining múny - qastandyqty qoldamaytynyn bildirdi. Ol maghan: «Ol qoldan kele me, joq pa bilmeymin. Sen ózinning auylyna qayta ber, men jolay Tashkentke soghamyn, odan Qyzylordagha baramyn, sonda Qojanovpen, Dulatovpen aqyldasamyn, sen ózinning adamyndy jiber, barlyq súraghyna jauapty sol arqyly beremin», - dedi». Mine, Dinmúhamed Ádilevting osy sózi Jýsipbekti «sayasy qastandyq jasady» degen aiyppen kinәlaugha sebepker boldy. Dinmúhamed (Dinshe) Ádilev óte kýrdeli ómirbayannyng iyesi. 1928 jyly jeltoqsan aiynyng 28 kýni ústalady. Ol ózin birden últtyng joqshysy retinde jariyalap: «Alashordanyn» tapsyrmasyn oryndadym», - dep mәlimdeydi de býkil ómirbayanyn hatqa týsirip, «Alash» ókimetining barlyq kósemderining qayratkerlik әreketterin ózinshe bayandap beredi. Sóitip, әueli Mirjaqyp Dulatov pen Jýsipbek Aymauytov, sodan keyin Ahmet Baytúrsynov týrmege qamalyp, tergeuge alynady. Sonyng nәtiyjesinde aldynghy topta 42, keyingi topta 30 adam jazagha tartylady. Tergeu barysynda Jýsipbek Aymauytov ózine Dinmúhamed Ádilevting bir ret jasyrynyp kelgenin, Goloshekinge qastandyq jasaymyn dep qoqilanghanyn, biraq ta oghan: «Tentektikpen is bitpeydi, qastandyq jasaymyn degendi úmyt. Halyqqa kesiring tiyedi», - dep shygharyp salghanyn aitady.

<!--pagebreak-->
Sonday-aq Jýsipbekting ýstinen ózining shәkirtterining de aryzdary jinalypty. Shymkent pedagogikalyq tehnikumynyng studenti Qalabay Bekdullaev bastatqan ýsh shәkirtten jauap alynypty. Onyng ishinde keyinnen aty qazaqqa tanymal bolghan bir adamnyng aty da úshyrasady. Onyng barlyghyn tәptishtep aitudyng pәlendey qajeti shamaly. Goloshekin men «Ýndeu» turaly derek dәleldenbese de Jýsipbekting moynyna aiyp retinde taghyldy. Negizgi sebep osy ghana... Jauapqa tartylushylardyng týbine jetken songhy sózding mәnisi tergeude qaytalana tәptishtelip, naqtylana týsedi. Tergeuding qayyrmasy siyaqty qaytalana beretin búl oqighagha jauap retinde Jogharghy sot anyqtamasynyn: «VKP(b) Qazaq Ólkelik komiytetining sekretary Goloshekinge qarsy terrorlyq qastandyqty úiymdastyrghany jónindegi aiyptau da qyzyl sózge qúrylghan. Tergeuding osy saladaghy qorytyndylarynda Ádilevting ózining oiyn jýzege asyrugha tyrysqan is-әreketin jәne oghan Aymauytovtyng qatysqandyghyn dәleldeytin aighaqtar joq», - degen qorytyndysyn nazargha úsynumen shektelemiz. Búdan keyin tergeushiler Jýsipbek Aymauytovqa astyrtyn úiymnyng mýshesi retinde aiyp taghu jәne onyng isin ózge alashordashylarmen, Sozaq kóterilisimen baylanystyru maqsatynda kuәlarding auqymyn keneytuge úmtylghan. Tergeuding ýshinshi tomyna Jýsipbek Aymauytovtyng ýstinen ózining shәkirti Q.Bekdullaevtyn: «Jýsipbek Aymauytov shәkirtterdi kóteriliske shyghugha shaqyryp ýndeu jazghan», - degen maghynadaghy kórsetindisi tigilgen. Onda Kenes ókimetining «bolashaq ústazy» ózining ústazy Jýsipbek Aymauytovty «halyq jauy» retinde әshkerelegen. Ol ózining kórsetindisinde qyza-qyza kele Abaydy da «halyq jauynyn» qataryna qosyp jiberipti. Soghan qaraghanda Q.Bekdullaevtyng kәdimgi kóp mojantopaydyng biri ekeni bayqalady. «Aymauytov Jýsipbekti 1921 jyldan (-?- mýmkin 1927 jyldan shyghar, jazu bederi óshinkirep qalghan - T.J.) bilemin, ózining aituy boyynsha onyng әkesi Aqmola (-?. Semey guberniyasy, Pavlodar uezi boluy kerek - T.J.) guberniyasyndaghy asa ýlken dinshil-molla eken. Ol 1926 jyl men 28 jyldyng aralyghynda Shymkenttegi pedagogikalyq tehnikumnyng oqytushysy boldy. Atalghan oqu ornynda sabaq bergen kezinde ol ózin baryp túrghan últshyl-alashordashy retinde kórsetti, barlyq jerde jәne ýnemi studentterding miyna últshyldyq sanany eguge tyrysty. Mysaly, arnayy әdeby baqylau oryndary (senzura - T.J.) basyp-shygharugha rúqsat bermey qaytaryp jibergen әdeby shygharmalaryn, kitaptaryn shәkirtterge oqugha berdi. Ásirese, joghary klass oqushylaryna oqu ýshin taratyp bergen kitaptarynyng ishinde «Ýrbek» («Aqbilek» - ? - T.J.) atty shygharmasy erekshe kózge týsetin. Búl kitap «alashordashylardyn» ruhynda jazylghan, onda eski qazaq ziyalylaryn biriguge shaqyrghan. «Kenes ókimetining olarmen kýresuge shamasy kelmeydi», - delingen. Sonday-aq ol studentterge «Aq jol» gazetining eski tigindisin (1923-jylghy ghoy deymin) әkelip, ondaghy ózining «Qily, qily zaman boldy, qaraghay basyn shortan shaldy» - degen maqalasyn oqytty. Ol búl maqalasynda qazirgi qoghamgha degen ókpesi men senimsizdigin bildirgen. Pedtehnikumda әdebiyet pәninen sabaq berip jýrgen kezinde sol pәnning múghalimi retinde studentterding nazaryn әrtýrli qajetsiz nәrselerge audaryp, týkke de paydasy joq Maghjan Júmabaev pen Abaydyng ólenderi men poeziyasynan mysal keltirip, ýzindi oqityn. Jalpy alghanda, onyng oqyghan dәrisinen studentter eshqanday da payda aldy dep aita almaymyn». Deydi sabazyn! Búdan keyin Qalabay myrzagha kinә taghugha da bolmas. Ózining ústazy jónindegi Qalabaydyng jinaghan maghlúmattarynyng tiyanaqtylyghyna qarap, sol oqyp jýrgen kezining ózinde: «Ýndemesting tynshysy bolmady ma eken?», - degen kýdik úyalaydy. «Aymauytov, әsirese, qazaqtyng últtyq teatrynyng artisterimen tyghyz baylanysta boldy jәne olardyng arasynda bedeli zor edi, onyng ishinde memlekettik últtyq teatrdyng diyrektory Shaninmen, Jandarbekov Qúrmanbekpen (Aymauytov kezinde sabaq bergen Tashkenttegi Qazaq institutynyng búrynghy studenti), Bayzaqov Isamen jәne Ámiremen (ekeui de últtyq aqyndar) erekshe jaqyn edi. Búl artister jaqyn dostary retinde Shymkent qalasyna kelgen bette-aq Aymauytovtyng ýiining tórin bermeytin». Teatrdyng dramaturgsiz óli úghym ekeninen habarsyz degenge senu de, myna sózine qarap, senbeu de qiyn. J.Aymauytovtyng teatrgha auysuy turaly D.Ádilevpen aradaghy hattary aldynghy bólimde jariyalanghan bolatyn, al Isa men Ámire, Júmat - Jýsipbekting bozbala kezinen beri kele jatqan dostary. Onyng ýstine ózi de әnshi, seri adam. Ústazy jasaghan skripka men dombyranyng ýnin, ol shertken kýidi «shәkirti» estimedi deysiz be? Sol kezde Shymkentte bastauysh baspaldaqta oqyghan Bauyrjan Momyshúly marqúm múny bizge sonau kezding ózinde erekshe iltipatpen aitqan edi.
1977 jyly qarasha aiynda qyzyl әskerding qúrylghanyna alpys jyl toluyna oray redaksiya tapsyrmasymen Baukenning ýiining tabaldyryghyn tanghy saghat onda attadym. Ár sózin aityp otyryp qaghazgha týsirtti, sonynan Maghjan Júmabaev pen Jýsipbek Aymauytov turaly súradym. Búl derekti ózi jaqsy erkeletetin qalamger Mamytbek Qaldybaydan estigenimdi, al ózim segiz jyldan beri ústazym, professor Qayyrjan Bekhojinning tapsyrmasymen alash tarihyna qatysty jartylay jabyq zertteu jýrgizip jýrgenimdi aittym. Sonda úzaq oilanyp otyryp: «Múny jazba. Maghan emes, ózine sóz keledi. Alash kósemderining bәrine de aiyp taghugha bolady. Óitkeni olardyng Kenes ókimetin moyyndamaghany shyndyq. Onday kendik demokratiyalyq elde ghana keshirimdi. Al bizde proletariat diktaturasy. Týsinding be, diktatura, proletariat diktaturasy. Al kez kelgen diktatura eshqashan ózining dúshpanyn keshirmeydi. Solardyng ishinde diktaturanyng ózi de kinә tagha almaytyn adamnyng biri - Jýsipbek Aymauytov. Mening úly ústazym. Men ol kisining aqtyghyna ant bere alamyn. 1927-1928 jyldary Shymkenttegi tehnikumda bizge qazaq әdebiyetinen sabaq berdi. Kәdimgi qarapayym qara shapan kiygen oshaqtan shyqqan. Onday adamdardy qazaq: «Segiz qyrly, bir syrly» dep ataydy. Qoly bos kezde, keshke jaqyn shәkirtterding arasyna kelip әdebiyet turaly әngime aitatyn, әndi sonday naqyshyna keltirip oryndaytyn. «Eki jiyren» әnin Torghaygha atpen bara jatqanda shyghardym dep aitqany esimde. Muzykalyq aspaptarda, әsirese, mandolindi óte sheber oryndaytyn. Dombyrany ózi jasaytyn. Etikshiligi de keremet edi: «Jigitke jeti óner de kóptik etpeydi. Paydasy tiyedi», - dep otyratyn. Qazirgi qazaqqa belgili adamdardyng ishinde Ábdildә Tәjibaev, Qúrmanbek Saghyndyqov ýsheumiz dәris aldyq», - dep maghlúmat berip edi Bauken. Tergeu isi boyynsha Tәjibaev degen student te kuәgha tartylghan. Alayda onyng kórsetindilerining «izi óshken» yaghny keyin joyylghan. Aybaq-saybaq jazuynyng taby isqaghazdan bayqalyp qalady: «Sonymen qatar Aymauytov Qyzylorda qalasynda túratyn belgili últshyldar Baytúrsynovpen, Dulatovpen jәne basqa da ólkelik oqu oryndarynyng oqytushylarymen tyghyz baylanys jasap, sol qalagha baryp túratyn. 1926-1927 jyldardyng arasynda Shymkentte túrghan kezinde ol 4 ret Qyzylordagha baryp keldi», - degen maghlúmat tynshynyng tiyanaqtylyghyn bildiredi. Áytpese oqytushysynyng basqan izin sanap jýretin zerektik kez kelgen shәkirtke tәn emes bolsa kerek. Múhtar Áuezov turaly siyrek te qúpiya derekterdi jariyalay bastaghan kezim, yaghny 1987 jyldyng kýzi men 1988 jyldyng kóktemining biri edi. Kýndeligimiz sol tústa qoldy bolyp ketkendikten de naqty merzimin anyqtay almadym. Áyteuir «qayta qúrudyn» ekpinimen Qauipsizdik komiyteti men Memlekettik arhivting sórelerindegi osynday shetin qújattardyng birine keshki beste jolyghyp, erteng qaraugha ysyryp qoyghan týni tanghy saghat jetide Ábdilda Tәjibaev telefon shalyp, tura saghat segizde kýtetinin búiyra aitty. Kýdigimizding ýstinen týskenin ishimiz sezdi, biraq sekemge qimadym. Salqyn qarsy alyp, shahmat taqtasyn núsqap, oiyngha shaqyrdy. Birinshi kezekte jenuge mýmkindigimiz bola túra jenildik. Ekinshisinde qapy qaldyrdy. Qarqyldap úzaq әri rahattana kýldi de: «Múnyng barlyghyn nege sýienip, kimge senip jinap jýrsin?», - dedi. Kimge senemin dersin? Tek Qayym Múhamedhanovtyng atyn atap, ózining Múhtar Áuezovpen birigip jazghan «Aqqayyn» piesasyn, «kómilgen mysyq» tarihyn emeuirin etkenimde ornynan atyp túryp, sózding bitkenin bildirip maghan jon arqasyn berdi. Qapymdy shahmattan emes, arhivten qaldyrypty. Keshegi qújattar qaytyp mening qolyma týspey ketti. Demek, keshki saghat bes pen tanghy saghat altynyng aralyghynda «abyz aqynymyz» tynysh jatpay, «ólilerding arhiyvin» әldekimning qolymen aqtarghan bolyp shyqty ghoy! Qara jer habar bermesin, «Besigindi týze!..» atty roman-essemizding jalghasy (1988) jariyalanghanda tura osy mazmúndas pikirimizdi bildirip, qarsy habar kýtip edik. Dauysy estilmedi. Sodan keyin de biraz jyl ómir sýrdi. Maghjannyng әieli Zeyneppen sottasqanday bolyp aitysyp, shygharmalarynyng alghy sózin jazdy. Sonda da kónili tynysh taba qoydy ma eken. Qaydam. Al Jýsipbek Aymauytovtyng ózgelerden búryn atylyp ketuine sebepshi bolghan Qalabaydyng kórsetindisi mynaday: «1928 jyly Shymkent qalasynyng kóshelerine ilingen ýndeu turaly pedtehnikumnyng studentterine eshkimge aitpau turaly eskertilgen bolatyn, sonda da olardyng arasynda birer auyz әngime aitylyp qalyp jýrdi, ol ýndeuding avtory kim ekeni maghan belgisiz, alayda jazu ýlgisine qarap múny jazghan Aymauytovtyng jaqyn aralasatyn adamdary - Syrdariya Guberniyalyq sotynyng qyzmetkeri Dosov pen student Ernazarov Álimbek degen toqtam jasady». Búl ýndeudi tabugha úmtylyp, barynsha zer salsaq ta, tergeu isinen ony kezdestire almadyq. Al tehnikum studentterining astyrtyn úiymy turaly maghlúmat qazir de tym mardymsyz.

<!--pagebreak-->
Múnday ýndeudi Jýsipbek Aymauytovtyng jazuy mýmkin be? Goloshekin qara biyshigin susyldatyp «últshyldardyn» basyna ýiirip túrghan kezde Jýsipbekting onday arandatugha bara qoyy ekitalay. Bauyrjan Momyshúly: «Ol týsinispestik jaghdaydaghy jalamen ústaldy. Búl pikirimdi Qonaevqa da aitqanmyn. Jazuy óte әdemi bolatyn. Myna Ghabit Mýsirepov jazushylyqta sonyng jolyn ústanady. Aqtaugha úmtylyp jýrgen de sol. «Sozaqtaghy kóteriliske shaqyryp ýndeu jazypty. Hatty men óz kózimmen oqydym. Sondyqtan aqtaluy qiyn», - depti Diymeken. Ghabit te alyp kórip: «Úqsaydy. Biraq ol emes. Men de sol kisining jazu ýlgisimen jazamyn. Sonda da aiyrmasy bar. Myna jazu ýlgisi onyki emes. Soghan eliktegen shәkirtterining biriniki boluy mýmkin» depti. Al oghan kimdi sendiresin? Týbinde qayyrylyp bir oralatyn kez tuady. Sondyqtan da sening olardyng múralaryn jinaqtap, derek terip jýrgening dúrys ta shyghar. Jýsipbek múghalim turaly aitarym osy, qaraghym. Al Maghjandy men kórdim...» dep әngimesin odan әri jalghastyryp edi. Ol estelik Maghjan turaly derbes әngimede bayandalatyndyqtan da keyinge qaldyra túramyz. Endi J.Aymauytovqa «Kontrrevolusiyalyq ýgit-nasihatty taratyp, iydeologiyalyq sabotaj jasaytyn «Alqa» astyrtyn úiymyna qatysqandyghy әshkerelendi» degen ýshinshi aiyp taghyldy. IYә, búl jauaptargha ne aitugha jәne ony qalay taldaugha bolady? Jýsipbek Aymauytovtyng auyzynan tergeushining súraghyna oray qaytalanyp aitylghan sózder men moyyndaudan bas tartqan oqighalardyng barlyghy oghan qylmys retinde tanylyp:
1. Kenes ókimetin qúlatu ýshin 1921-1922 jyldary Orynbor men Tashkentte astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiym qúrghan.
2. Orta Aziyadaghy basmashylardyng qozghalysyna qatysqan, әskery jasaq qúrugha úmtylghan, sóitip, qaruly kóterilis arqyly Qazaqstandy Reseyding qúramynan bólip әketpek bolghan.
3. Ashtargha kómek komissiyasyn Kenes ókimetin qúlatu turaly ýgit jýrgizuge paydalanghan.
4. Baylardy tәrkileuge qarsy ýgit jýrgizip, olardy qaruly kóterilis jasaugha baghyttaghan.
5. Angliyamen astyrtyn baylanysyp, aghylshyn әskeri Qazaqstangha basyp kire qalghan jaghdayda, qyrda kóterilis úiymdastyrudy josparlaghan.
6. Qazaq Ólkelik komiytetining hatshysy Goloshekin joldasqa qastandyq jasap, atyp óltirmek bolghan - degen aiyp taghyldy.
1929 jyly 29 shilde kýni segiz adamnyng aldyn ala jýrgizilgen tergeui ayaqtalyp, Mәskeuge aidauylmen jóneltildi. Ol turaly OGPU-ding әskery kýzet bóliminin:
«17/VII - 29 j. № 1675 Butyrka týrmesining bastyghyna. Tómendegi 8 tútqyn aidauylmen jiberilip otyr. 1. Tashekenov Qaby Kentaevich. 2. Baytúrsynov Ahmet Baytúrsynovich. 3. Dulatov Mirjaqyp Dulatovich. 4. Aymauytov Jýsipbek Aymauytovich. 5.Ispolov Myrzaghazy Ispolovich. 6.Birimjanov Ghazymbek Qorghanbekovich. 7.Bolghanbaev Hayretdin Ábdirahmanovich. 8.Ghabbasov Halel Ahmetjanovich. Búlar aidauylmen aparylsyn jәne bir-birinen onasha ústalsyn. OGPU-ding әskery bólimi», - degen ilespe haty saqtalghan.
Últtyng ruhany ómirin tizerletip ketken búl zaualdyng betin qayyru mýmkin emes-tin. Degenmen de adamnyng ýmiti ýzilgen be? On tomnan asatyn tergeu hattamalarynyng ishinen júbayyna arasha týsip, ony aqtap alugha tyrysqan jalghyz-aq әielding haty shyqty. Ol Jýsipbek Aymauytovtyng qosaghy - Evgeniya Aymauytova edi. Ózining aryz-armanyn Goloshekinge joldap, odan qayyrymdylyq pen adamgershilik tanytudy ótinipti. Qarapayym adamnyn, onyng ishinde erin ayalaghan әielding ýmiti men seniminen asqan qymbat eshtene joq. Evgeniya Aymauytovanyng da sezimi sonday qasiyetti mahabbattan tuyp edi. Týrmening tar terezesinen bir nәzik sәule bop týsip, Jýsipbekting jýregine jaryq qúighysy keldi. Búl úyasyna tandayynyng astyna tamshy túndyryp, su tasyghan ana qarlyghashtyng meyirimimen para-par edi. Biraq oghan «kómek kórsete alatyn birden-bir», «Qazaqstandaghy eng yqpaldy adam» - «ózge adamnyng qayghysyn týsine bilmeytin», týsingisi de kelmeytin. Ol - «kishipeyil de emes, qayyrymdy da emes», Jýsipbekke ghana emes, býkil qazaq últyna «qasiret әkelgen ýlken qatelikti» tudyryp otyrghan, «kishi oktyabri ýshin» býkil eldi jappay qúrbandyqqa shalyp otyrghan naghyz qatygez, qara jýrektining ózi sol - Goloshekin edi. Múny Evgeniya Kirillovna biletin. Biraq ózge amaly da qalmap edi. Ekinshiden, birden Goloshekinge arnap hat jazuynyng sebebi, Jýsipbekke taghylghan aiyptyng biri - Goloshekinge qastandyq jasaudy josparlady degen jala. Múnly mahabbat iyesi tikeley Goloshekinning ózine habarlasu arqyly onyng jýregindegi qatqan berishti erituge tyrysqan. Ólkelik basshynyng keshirimin alugha úmtylghan. Ókinishke karay, «úly qúrbandyqqa» degen tәbeti endi ashylyp kele jatqan Qujaq búl hatty tergeushilerge joldap, qosymsha aighaq retinde iske tirkettirdi. Sóitip: «OGPU kollegiyasynyng 1930 jylghy 4 kókek kýngi kenesining sheshimi boyynsha №78754-is boyynsha aiyptalghan Ahmet Baytúrsynov pen Mirjaqyp Dulatovty qylmysty ister kodeksining 58/2, 58/4, 58/11, 58/10 - baptary boyynsha, Esbolov Myrzaghazyny 58/2, 58/10 baptary boyynsha, Ghabbasov Haleldi 58/2 baby boyynsha, Ádilev Dinmúhamed pen Aymauytov Jýsipbekti 58/2, 58/8, 58/11 jәne 58/10 baptary...» boyynsha aiyp taghyp, atu jazasyna búiyrdy. IYә, ózi ólse de Jýsipbekting sózi ólgen joq. Sózimen qosa múqym qazaqtyng jan dýniyesin egiltetin «Eki jiyren» әni qaldy. Ony Jýsipbekting asa sheber muzykant bolghanyn, alty-jeti әni bar ekenin Baukenning - Bauyrjan Momyshúlynyng esteligi de, Bektúr Jýsipbekúlynyng bizge bergen maghlúmaty da, Semeydegi kózkórgenderding kuәligi de rastaydy. Oghan 1914 jyly Abaydy eske alu keshinde Jýsipbekting «Birjan men Saranyn» aitysyndaghy Birjan beynesinde sahnada óner kórsetui soghan dәlel. Sonday-aq Jýsipbek Elebekov marqúm da «Eki jiyrendi» aitqanda, onyng ekinshi núsqasyn ýirengen auyl әnshisi Tolybaydyng taghdyryn sóz etkende, Jýsipbekting әn shygharu qabiletin eske ala otyratyn. Sonyng ishinde dәleli, anyghy «Eki jiyrennin»:
Kóshkende jylqy aidaymyn, ahau, dalamenen,

Saghynyp, sarghayamyn-au, sanamenen, - dep bastalatyn núsqasy.
Búl әndi Jýsipbek Aymauytov Torghaygha mal aidap bara jatyp, Terisaqqan ózenining boyynda tabyndy jusatyp jatqanda jolyqqan bir kelinshekke arnap shygharghany turaly estelikti bizge Baukeng - Bauyrjan Momyshúly ghana emes, jetpisinshi jyldardyng ayaghynda Qaliybek Quanyshbaev turaly kitap jazu barysynda әngimelesken Serke Qojamqúlov marqúm da aityp edi. Búl derekti júmbaq jymiysymen Ghabit Mýsirepov degdar da maqúldaghan bolatyn. Búdan ózge de onshaqty әni, sonyng ishinde osy tergeu isinde aty kezdesetin әiel zaty - Shәkitaygha (Shyn aty - Shәmshiy-Hamar), arnalghan «Shәmshiy-Hamar» (arabsha Kýn men Ay, yaghny Kýnsúlu degen sóz) әni de halyq әnining qatarynda jýr. Áriyne, búl serilikting hikayasy derbes әngime. Degenmen de endi qaytyp jaryq dýniyeni kórmeytin sapargha attanghan óner iyesining tirshiliktegi serilik qasiyetterin eske sala ketkimiz keldi.

 

«Ayqyn», 28.05.10.

 

0 pikir