Senbi, 31 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111492. Jazylghandar — 106187. Qaytys bolghandar — 1825
Birtuar 3147 0 pikir 26 Qarasha, 2015 saghat 03:00

ONTÝSTIK OBLYS QARQYNDY DAMYP KELEDI

Jenisbek MÁULENQÚLOV, oblystyq ardagerler kenesining tóraghasy:

– Qazir býkil әlemde ekonomikalyq daghdarys órship túr. Qazaqstan damuynyng da tejelgeni turaly aityluda. Al, Ontýstik Qazaqstan oblysynyng songhy uaqyttardaghy әleumettik-ekonomikalyq damu barysyna qanday bagha berer ediniz?

– Birden aita keteyin, oblystyng damuy turaly aitqanda býgin men keshegi kezendi salystyrugha bolmaydy. Byltyrgha deyin múnay baghasy joghary boldy da, respublikalyq budjetten ónirlerge milliardtaghan qarjy audarylyp otyrdy. Al, qazir budjet qarjysyn ontaylandyru jýrip jatyr. Endi oblys óz mәselelerin óz betinshe sheshui tiyis. Soghan qaramastan oblys әkimi Beybit Atamqúlovtyng qolgha alghan sharalarynyng arqasynda oblys ekonomikasynda aitarlyqtay damu bayqalady. Sózimiz dәleldi boluy ýshin birqatar naqty derekterge kóz jýgirteyik. Aytalyq, ónerkәsip salasynda ótken 10 aida óndirilgen ónim byltyrghymen salystyrghanda 3,8 payyzgha artyp, jalpy kólemi 523 milliard tengeni qúrady. Onyng ishinde songhy 3 aida, yaghny oblys basshylyghyna Beybit Bәkirúly kelgeli beri atalghan salada 182 milliard tengening ónimi óndirilipti. Búl da byltyrghy osy kezendegiden 4 milliard 200 million tengege artqan.

Auyl sharuashylyghy salasynda byltyrghy jylmen salystyrghanda naqty kólem indeksi 100,9 payyzdy qúrady. Jyl basynan beri Ontýstikting diqandary men sharualary 300 milliard tengening ónimin óndirse, sonyng 182 milliard tengesi songhy 3 aidyng enshisinde eken. Songhy 3 aida tamshylatyp suaru әdisi 11100 gektargha engizilse, osy biraz uaqyttyng ishinde 5,7 gektar alqapqa jylyjay salynghan. Osylaysha oblystaghy jylyjaydyng kólemi 1020 gektargha jetti. Búl respublikadaghy barlyq jylyjaydyng 87 payyzy Ontýstik Qazaqstanda degen sóz.

Endi әleumettik mәselelerge toqtalsaq. Bilim beru salasynda jyl basynan beri 60 nysan el iygiligine berilse, sonyng 23-i songhy 3 aidyng enshisinde. Jaqyn keleshekte oblystaghy apatty jәne ýsh auysymda oqytatyn mektepterding mәselesi 100 payyzgha sheshiledi dep kýtilude. Búl janalyq jerlesterimizding kóniline quanysh ornatqany anyq. Al, densaulyq saqtau salasynda songhy bir toqsanda 12 nysan ashylghan. Búl derekterding barlyghyn ne ýshin aityp otyrmyn? Daghdarysqa qaramastan ekonomika salalarynda ilgerileu bar, әleumettik mәseleler de uaqtyly sheshilip jatyr. Bir sózben aitqanda, eki býiirden qysqan ekonomikalyq daghdarysqa qaramastan Ontýstik óniri ornyqty damuyn jalghastyryp jatyr. Múnyng ózi oblys әkimi qyzmetine taghayyndalghanyna 100 kýn tolyp otyrghan Beybit Atamqúlovtyng isker basshy, qyzmetine adal azamat ekenin kórsetedi.

– Kezinde Ontýstik Qazaqstan oblysynyng aty aq maqtasy arqyly alysqa tanylghany belgili. Songhy jyldary osy sala qúldyray bastap edi, oblystyng jana basshylyghy osy olqylyqtyng ornyn toltyrudy qolgha alghanday...

– IYә, maqta – Ontýstik Qazaqstan oblysy ýshin strategiyalyq manyzgha ie tehnikalyq daqyl týri. Ótken ghasyrda ónirimizde maqta ósiruding ózindik mәdeniyeti qalyptasyp, sharuashylyqtyng búl týri birqatar audandardyng túrghyndary ýshin atakәsipke ainaldy. Al, elimiz tәuelsizdik alghaly beri Ózbekstan tarapy aghyn sugha baylanysty birshama qiyndyqtar tuyndatyp, maqtalyq alqaptardy suaru qiyndady. Sondyqtan Elbasynyng qoldauymen Maqtaaral audanynda Syrdariyadan su tartatyn kanal salynyp, aghyn su tapshylyghy birshama azaydy. Soghan qaramastan songhy jyldary maqtalyq alqaptyng kólemin qysqartugha jergilikti biylik biraz yqpal etti. Olar maqtanyng ornyn kókónis jәne bau-baqsha ónimderimen almastyramyz dep oilady. Biraq kókónis keybir jyldary shamadan tys kóp ósiriledi de, súranys tómendep ketedi. Onyng ýstine ony saqtau men tasymaldaudyng mashaqaty kóp. Mәselen, biyl keybir diqandar kókónis ósiremiz dep shyghyngha batty. Al, maqtagha halyqaralyq naryqta da, óz elimizde de súranys túraqty. Óitkeni, búl ónim jenil ónerkәsipting negizi. Sondyqtan oblys әkimi Beybit Atamqúlovtyng maqtalyqtyng kólemin qayta kóbeytip, búl sharuashylyqqa barynsha qoldau kórsetu jónindegi ústanymyn tolyq qoldaymyn. Búl is az jyldarda nәtiyjesin berip, ónirimizdegi maqta-toqyma klasteri de ayaqtan túryp keterine senimdimin.

– Býginde el arasynda «oblys әkimi tek ekonomika men sharuashylyqty damytyp, basqarushy ghana emes, halyqtyng ruhany mәselelerine de nazar audaryp otyratyn eljandy basqarushy retinde tanyluda» degen pikir bar. Búghan qalay qaraysyz?

– Beybit Bәkirúly oblys әkimi qyzmetine biylghy 8 tamyzda taghayyndaldy. Aynalasy eki aidyng ishinde oblystyng barlyq audan, qalalaryn, shalghay auyldardy aralap, el-júrtpen kezdesti. Túrghyndardyng jaghdayymen, aimaqtardyng damu dengeyimen, sheshimin kýtken problemalarmen etene tanysty. Búl kez kelgen basshy ýshin óte manyzdy qadam. Biz de songhy eki-ýsh aidan barlyq audandardy aralap, ardagerlermen, jastarmen, qoghamdyq úiymdardyng ókilderimen jәne taghy basqalarmen kezdesip shyqtyq. Aytayyn degenim, sol kezdesulerde oblys әkimi turaly jyly pikirlerdi kóp estidik. Bәri de B.Atamqúlovtyng óte mәdeniyetti, kishipeyil azamat ekenin aituda. Ár basshynyng ózindik stiyli bolady ghoy. Beybit Bәkirúly asyghyp-aptyqpay-aq, qol astyndaghylargha úrysyp, jekimey-aq, sabyrly, saliqaly qalyppen isting kózin tabugha bolatynyn kórsetti. Ol kisi óte mәdeniyetti týrde sóilesip otyryp ta adamdardy nәtiyjeli júmys istetip jatyr.

IYә, qazirgidey daghdarys kezinde ekonomikanyng damu dengeyin saqtap qalu óte manyzdy. Ýsh milliongha juyq halqy bar ónirding әleumettik problemalary da qashanda ózekti bolyp qala bermek. Onyng ýstine jana basshy taghayyndalghanda halyq bir ózgeris, jaqsylyq bolarynan ýmittenedi. Biz oblys basshysynyng halyqtyng senimin aqtap, búl isterdi úrshyqtay iyirip әketerine senemiz. Onymen de shektelip qalmay, halyqtyng ruhany mәselelerine de terennen nazar audaruda. 1 qazan – halyqaralyq qarttar kýnine oray oblystyq ardagerler kenesining ókilderimen arnayy kezdesu ótkizgen kezde biz osyny bayqadyq.

Kezdesude oblys әkimi bilim beru men jas úrpaaqtyng tәrbiyesine erekshe nazar audardy. Úrpaghymyz zamangha say bilimdi, kózi ashyq bolmasa, elimizding bolashaghy jarqyn bolady dep aitu qiyn. Sondyqtan eng aldymen múghalimderding biliktiligin arttyru mәselesine basymdyq beru kerektigin tilge tiyek etti. Oghan qosa bilim salasynda myqty kadrlardy tandau jóninde úsynys berudi súrady. Qazir, ókinishke qaray, jasóspirimder arasynda qúqyqbúzushylyq kóbeyip túr. Oblys basshysy búl mәselede mektep pen ata-analar arasyndaghy baylanysty nyghaytu kerektigine toqtaldy. «Bala tәrbiyesindegi birinshi jauapty túlgha – ata-ana. Sondyqtan әrkim óz balasynyng tәrbiyesine jauapkershilikpen qarauy kerek. Osyny kópshilikke týsindirinizder» dedi.

Keleli basqosuda auyl sharuashylyghyn qúldyratpay ústap túru, qúrylystyng sapasy, densaulyq saqtau mәseleleri jóninde kenestik. Býgingi belsendi ardagerler keshegi әr salanyng tәjiriybeli mamandary ghoy. Olardyng tereng bilimi men ómirlik bay tәjiriybeleri bar. Oblys әkimining agha buyn ókilderimen aqyldasyp, kenesip otyrghany óte oryndy. Múnan ol kisining útary kóp.

Densaulyq saqtau degennen shyghady, biz Úly Otan soghysy men tyl ardagerlerine auruhanalardan arnayy palata bóludi súraghan edik. Ónir basshysy búl mәseleni de tez arada sheship berdi. Búl ýshin ardagerlerding alghysy sheksiz. Oghan qosa oblys basshysy úrpaqtar sabaqtastyghyna da mәn berude. Onyng dәleli retinde oblystan shyqqan Sosialistik Enbek Erleri men Qazaqstannyng Enbek Erlerine arnap arnayy alleya salghyzudy qolgha alghany der edim. Múnyng astarynda býgingi jastar ónirimizding damuyna ólsheusiz ýles qosqan sol azamattardan ýlgi alyp, solargha qarap boy týzese degen oy jatqany belgili.

– Tәlim-tәrbie mәselesinde taghy qanday mәselelerge nazar audaru kerek?

– Ontýstik Qazaqstan oblysy últtyq salt-dәstýrimiz jaqsy saqtalghan ónir ghoy. Biraq jónge salynbay kele jatqan bir mәsele toy ótkizu mәdeniyetimiz der edim. Qazir toylar ýlken saltanatpen zәulim saraylarda ótedi. Dastarqan mәdeniyeti de jaqsy. Án men by de týzelgen. Biraq toylar ýnemi keshigip bastalady. Odan qalsa, toy úiymdastyruda ózara baqtalastyq, bәsekelestik bar. «Mening toyym pәlenshening toyynan myqty bolsyn» dep neshe týrli ysyrapshyldyq, danghazalyq pen daraqylyqqa baryp jatqandar jeterlik. Oblys basshysy osy mәselege de nazar audaruymyz kerektigin eskertti. Árbir aqsaqal jýrgen jerinde ebin tauyp osy mәselelerdi jastargha eskertip, toygha keshigip kelgenderding atyn atap, úyaltyp otyruymyz kerektigin aitty. Qyzmetke kiriskenine endi jýz kýn tolyp otyrghan Beybit Bәkirúly osynday mәselelerding barlyghyna nazar audaryp, sheshu joldaryn úsynuda. Búl dúrys qadam der edim. Óitkeni, el basqaru isinde úsaq-týiek degen nәrse bolmaydy.

– Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan Aydar QÚLJANOV.

Abai.kz

0 pikir