Dýisenbi, 18 Qantar 2021
46 - sóz 4894 0 pikir 30 Mausym, 2015 saghat 17:16

QAZAQPYZ BA, QAZAQSTANDYQPYZ BA?

Shynymen de, kimbiz?

Qanat Núrov degen qazaq bar. «Aspandau» degen aty birtýrli  klubtyng jetekshisi. Osy jerde sayasattanushy Aydos Sarym men bizding medianaryqtyng beldi biznesmeni Armanjan Baytasov «ayqasty».

Sonymen, qazaqpyz ba, qazaqstandyqpyz ba? Sarym men Baytasov búghan qatysty ne dedi? Olar qay ústanymdy qoldady?


5098dda7093d8

Aydos SARYM: BIZ – QAZAQPYZ

– Men әldebireuding «bizdi biriguge, birge bolugha jazghan Euraziyalyq taghdyrymyz ortaq» deytin jalghan konsepsiyasyna senbeymin.

HH ghasyrdaghy qughyn-sýrgin bolmasa Qazaqstanda tabighy týrde qazaq últy, últtyq qazaq burjuaziyasy, últtyq sayasy elita qalyptasar edi.

Bolishevikter qazaq tarihy men qazaq modernizasiyasynyng tabighy tamyryn ýzdi. Qazaq joghala jazdady…

Biraq, KSRO qúlaytyn edi, bәribir. Imperiyanyng qúryluy bar da, qúlauy bar.  Qaytalap aitayyn, eshqanday sәbettik nemese euraziyalyq últ bolghan joq. Bolmaydy.

Euraziyashyldyqty dәripteu, bylaysha aitqanda, neoimperiyalyq úghymdy úlyqtau keri reaksiya tughyzady. 

1991 jyly Qazaqstan Tәuelsiz memleket atandy. Búl, birinshi kezekte qújat. Qújatta – Qazaq últtyq memleketin qúru iydeyasy aitylghan.

Biraq, jýzege asyrylmady. Ol kezde qazaqtyng óz jerindegi ýlesi 40 payyz-tyn. «Jan baghu» kerek boldy.

Alghashqy 10 jylda qazaqtar Tәuelsiz bolghanyna tәube dedi, orystar «sen tiymesen, men tiymege» kónili toldy. Biraq, ómir ózgeredi ghoy.

Qazaq qoghamy biylikting iydeyalaryna aldanbaytyn boldy.

Búl iydeyalardyng 2 kemshiligi bar. Qúndylyghy, morali joq. Búl – bir. Oghan ne qazaqtardyn, ne bolmasa orystardyng kónili tolmauy mýmkin. Búl – eki. 

Biz kimbiz? Qazaqpyz ba, qazaqstandyqpyz ba? 
Meninshe, «qazaqstandyq últ» degenning astarynda «postsovettik-qazaq» últy degen úghym jasyruly. Biz múny qabyldaymyz ba? Joq, әriyne. Sebebi, onyng әuelgi astarynyng ózi qate.

Biz «qazaq últyn» qúruymyz jәne «qazaq últtyq memleketin qalyptastyruymyz» qajet. Tarihi, tipti zandyq túrghydan (Memlekettik egemendik turaly Deklarasiya jәne memlekettik Tәuelsizdik turaly zan) búl – dúrys.

«Qazaq últy» degenimizding ózi ne? Búl qazaqtan ózge últtar sanatqa alynbaydy degen sóz be? Joq.

Bizdi aiyptaytyndar bar. «Sender etnokrattyq memleket qúrmaqsyndar» deydi.

Nege? Biz әli de bolsa dekolonizasiya, detotalitarizasiya prosesinen ótken joqpyz.

 Kerek deseniz, «qazaq», jalpy «qazaqiy» degen úghymnyng ózi qoghamdaghy keybir toptardyng ashu-yzasyn, allergiyasyn tughyzatyn siyaqty.

Keybireuler KSRO-nyng qúlaghanyna, imperiyanyng orystargha bergen joghary әleumettik statusynan aiyrylghanyna kóndige almay jýr. Álige deyin… Olardyng bizdi «etnokrat», «últshyl» dep aiyptauy sodan. Búl aiyptaudyng astarynda kenestik saryn bar.0_5721b_37164289_XL

Olar eski terminderdi qoldanady. Kenestik dәuirde «últshyl» degen – imperiyagha qarsy, últ-azattyq qozghalystyng mýshesi degen maghynany bildiretin. «Últshyldardy» ksenofob, shovinist deytin. Alayda shovinizm men ksenofobiyany Kenes biyligining ózinen taraghanyn biz jaqsy bilemiz. 

Múnyng bәri qazaq últyn qalyptastyrugha kedergi. Sebebi, kýsh ketedi.

Dәl qazir eki Qazaqstan bar. Biri – damyp, ósip kele jatqan qazaqtildi Qazaqstan. Biri – tabighy sebepterge baylanysty órisi tarylyp kele jatqan orystildi Qazaqstan.

Orystar qazaq tilin nege ýirenbeydi? Sebebi, olar Qazaqstannyng memleket retindegi bolashaghyna senbeydi. «Tәuelsiz Qazaqstan memleketi – úzaq әri mәngilik jasaydy, bizge múnymen sanasugha turaly keledi» degen týsinik joq.

Biylik tarihy kenistikti 20 jylmen shekteuge tyrysady. Múnyng ózi qazaqy ortanyng renishin tughyzady. Tughyzyp ta otyr. Biraq, terenge ýnilsek «tereng dýniyelerge» tap bolamyz. Qazirgi «últaralyq kelisimge» tirek bolatyn sebepterding azdyghyn kóremiz.

Qazaqstan – qazaqtyng ýii. Endeshe qazaqtyng adami, etnikalyq, mәdeni, tildik qúqyghyn qorghaugha mindetti.

Orystildiler she? Orys tilining taghdyry ne bolmaq múndayda? Olargha týpting týbinde tandau jasaugha tura keledi…

Qazaq pen orystyng qarym-qatynasynda saual kóp, jalpy. Bauyrlas orys pen ukrain soghysyp jatyr.

Erteng minezi, bolmysy, tili, qany, dini bólek qazaq pen orystyng arasynda dәl múnday jaghday qaytalanbaydy dep kim kepildik ete alady?

 Meninshe, Qazaqstandaghy orystar imperiyalyq oidan, óktemshil әdetinen aryluy kerek. 

Mysalgha, memlekettik til. Jýzdegen, myndaghan sheteldikter qazaq tilin mengerip alghan. Endeshe, til ýirenuding әdistemesi, kitaby joq deytinderding sózi ótirik. Biz orystardyng qazaq tilin mengeruge lingvistikalyq qabileti joq degenge senbeymiz.

Orystar qazaq tilin nege ýirenbeydi? Sebebi, olar Qazaqstannyng memleket retindegi bolashaghyna senbeydi. «Tәuelsiz Qazaqstan memleketi – úzaq әri mәngilik jasaydy, bizge múnymen sanasugha turaly keledi» degen týsinik joq.

Ekinshi jaghynan, olar qazaqtardy otandastary retinde syilamaytynyn da joqqa shygharmaymyn. Aynalyp kelgende, memlekettik tilge degen kózqaras – memleketke degen kózqarastyng belgisi.

Qazaq pa, qazaqstandyq pa degende mynany qoldanu kerek – tegi kәris qazaq, tegi orys qazaq. Olardy da, yaghny qazaqstandyq ózge últ ókilderin de qazaq dep týsinuimiz kerek.


 

 A5129

Armanjan BAYTASOVBIZ – QAZAQSTANDYQPYZ

– Aydostyng aitqanymen 80-90 payyzgha kelisemin, negizi. Kózqarasy dúrys-aq. Degenmen, qazaqpyz ba, joq, әlde, qazaqstandyqpyz ba degende, búl úghymdy anyqtaudy múnday bir ghana otyryspen shekteuge bolmaydy.

Ashyq pikirtalasta dәleldi, dәiekti dýniyeler aitylatyn jiyn ótkizu kerek. Dóngelek ýstelge qazaqty da, orysty da, jalpy osy elde ómir sýretin ózge últtyng ókilderin shaqyryp, pikirlerin tyndaghan artyq etpeydi. Múndaghy maqsat, әriyne, eldegi qauipsizdikti, túraqtylyqty saqtau.

Qazaqstan kez kelgen azamattyng últtyq ereksheligine qaramay ómir sýruine ynghayly, balalaryn ósiruge qoryqpaytyn, biznespen ainalysugha mýmkindik beretin elge ainaluy tiyis.

Sondyqtan mening azamattyq pozisiyam – qazaqstandyq degen dúrys.

Jalpy últ, últshyldyq degen úghymdardyng ózi bertinde kapitalizmmen birge qalyptasqan. Biraq, búl jerde bir nuans bar, Qazaqstanda burjuaziya bar, biraq ol negizinen orys tilinde sóileydi.

Sosyn dәl qazirgi uaqytta taza qazaq jәne shala qazaq dep bólingen dúrys emes. Biz shala qazaqqa, rugha, jýzge bólinetindey sonshalyqty ýlken últ emespiz.

IYә, Ukrainadaghy oqighalar últty oyatty. Biraq, solay eken dep «shalaqazaqtardy» negizsiz aiyptaugha bolmaydy. Eshqanday emosiyasyz aitayyn, oryssha tәrbiyelengen qazaqtar bar, sol siyaqty qazaqsha sóileytin qazaqtar bar. Búl ýshin alghashqy topty shalaqazaqtar dep ataghan qisynsyz.

Qaytalap aitayyn, men bizderding «qazaqstandyq» dep ataluymyzdy qoldaymyn.

Sayyp kelgende, búl jay ghana sóz jәne búdan eshtene ózgermeydi. Solay emes pe? «Qazaqsyng ba?» nemese «qazaqstandyqsyng ba?», qanday aiyrmashylyq bar? Eger adam erkin, jayly, әdemi Qazaqstanda ómir sýrgisi kelse, ony qalay ataytynymyz manyzdy ma osy?

 Yaghni, qazaqpyz ba, qazaqstandyqpyz ba degende, Aydospen esh kelispeymin. Aydos aityp otyrghan «tegi kәris qazaq» degen sózding ózi birtýrli estiledi. Adam qabylday almaydy múny.

Sayyp kelgende, búl jay ghana sóz jәne búdan eshtene ózgermeydi. Solay emes pe? «Qazaqsyng ba?» nemese «qazaqstandyqsyng ba?», qanday aiyrmashylyq bar? Eger adam erkin, jayly, әdemi Qazaqstanda ómir sýrgisi kelse, ony qalay ataytynymyz manyzdy ma osy?

Basty maqsat – korrupsiyadan, basqa da keselderden ada memleket qúru. Endeshe, terminologiyagha bola jagha jyrtysyp ne qajeti bar?

Shynymdy aitayyn, eger biz «qazaq» degen sózge basymdyq berer bolsaq, endeshe Qazaqstanda túratyn halyqtyng 40 payyzy múny jaqtyrmay qabyldaydy. Men bilem. Óskemen, Qostanayda ózin «tegi orys qazaq» dep ataghysy kelmeytin adam kóp. Aytalyq, Resey kópúltty el, sondyqtan olar ózderin reseyliktermiz dep aitady.

Qazirgi maqsat – tәuelsiz elding irgesin bekite týsu. Jalpy kim qanday últ degen pikirtalastar tumauy tiyis. Kez-kelgen qarqyndy damyghysy kelgen qogham osyny úghynghany jón.

Qazaqstandyq últ bar ma? Mening oiymsha, bar, búl – myna bizbiz, barmyz jәne ómir sýrip jatyrmyz.

Kez-kelgen memlekettin, etnostyng últtyng damu satylary bolady. Býgingi kýni biz damu ýstindemiz, algha jyljudamyz.

IYә, Aydos dúrys aitady. Jiyrmasynshy ghasyrda biz kórmegendi kórdik, auyr synaqtan óttik. Halqymyzdyng jartysynan astamy qyrylyp qaldy, intelliygensiyanyng 70 payyzy qughyn-sýrginge úshyrady.

Biraq, bastysy, biz osy synaqtan óttik ghoy? Tәuelsizdikke qol jetkizdik, óz elimiz bar. Endi osy elding qabyrghasyn qalau qajet. Teatr, teledidar, kino salasy, әdebiyetke qarjy baghyttau kerek. Intelliygensiyany qayta tiriltetin, búrynghydan da bilimdi әri mәdeniyetti bolatyn mýmkindigimiz bar.

Týsinesizder me, biz osy Jer-әlemning bir bólshegimiz ghoy. Osy әlemge ketigin tauyp qalansaq, oghan jaqsy, jarqyn dýnie syilasaq útylmaymyz. Mine, aldygha osynday maqsat qoy kerek.

ÁzirlegenDuman BYQAY

"Dala men Qala" gazeti

 

0 pikir