Júma, 24 Mamyr 2024
Alashorda 39706 0 pikir 1 Shilde, 2015 saghat 09:02

TÁUELSIZDIK JOLYNDAGhY 1916 JYLGhY ÚLT-AZATTYQ KÓTERILIS

Qazastannyng Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdik aluy halyqtyng últtyq sanasynyng ósip, ózgeruine, tarih ghylymynyng jana sayasy mәdeniyetti qalyptastyrudaghy rólining kýshengine ýlken dәrejede óz yqpalyn tiygizedi. Qazirgi kezde jana zamannyng qoghamdyq ómirinde bolyp jatqan kýrdeli qúbylystarmen tyghyz baylanysta qaralatyn ótken tarihy shyndyqtardy qalpyna keltiruding ýlken problemalyq manyzy artyp otyr. Qazaq halqynyng patsha ýkimetining otarshyldyq sayasatyna qarsy birinshi dýniye-jýzilik soghys kezindegi kýresi, jergilikti halyqtyng ózderin eriksiz týrde maydannyng qara júmystaryna mobilizasiya jasaugha kórsetken qarsylyghynyng Orta Aziya men Qazaqstandaghy óte kýshti kóteriliske ainaluy jәne de osyghan baylanysty kóptegen mәseleler últtyq memleketting nyghang prosesterimen tike baylanystyra qaraudy qajet etedi.

Tútas alghanda, Qazaqstandanghy 1916 jylghy kóterilisting otarshyldyqqa qarsy jәne feodalizmge qarsy sipaty boldy, onyng negizgi qorghaushy kýshi auyldyng enbekshiler búqarasy bolghan edi.

Reseyding otarshyl patshalyq ýkimetining qarsy qazaq halqynyng 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisining kópshilikke belgisiz, tarihy aqtandaqtardyng biri-patshanyng «25 mausym jarlyghy» boyynsha jasy 19 ben 31 jas aralyghyndaghy «soghys jýrip jatqan jerlerdegi maydannyng qara júmystaryna» barghan qazaq jigitterining taghdyry, olardyng elden tys alysta qanday júmystar istegeni, maydan shebindegi qanday jerlerinde bolghandyghy turaly belgisiz derekter bolyp tabylady.

Resey patshasy II Nikolay Ministirler Sovetining úsynysymen 1916 jyly mausymda búratyna halyqtardyng er adamdaryn bekinis qúrylystaryn jәne baylanys joldaryn salu ýshin maydannyng qara júmysyna alu turaly jarlyq shygharady. Osy jarlyq boyynsha, 19 ben 43 jas aralyghyndaghy búryn әsker mindetin atqarmaghan Astrahani, Sibir, Syrdariya, Oral, Torghay jәne Zakaspiy oblystarynyn, Kavkazdyng Ter jәne Kubani oblystarynyng halyqtary rekvezisiyagha úshyrady.

1916 jylghy últ-azattyq  kóterilis problemalary geografiyalyq jaghynan da óte tar shenberde qarastyrylady: negizinen kóterilisting Jetisu oshaghy men Torghay ortalyghyna basa nazar audaryldy. Qazaqstannyng batys aimaghy boyynsha, ókinishke oray, tolyqqandy zertteulerding osy kýnge deyin joqtyghyn aitugha tura keledi. Torghay oblysyndaghy kóterilis eng búqaralyq, eng úzaqqa sozylghan, eng tabandy jәne úiymdasqan kóterilis boldy. Kóterilis barlyq uezderdi: Torghay, Yrghyz, Aqtóbe jәne Qostanay uezderin qamtydy. Oblysta kóterilis qamtymaghan auyl nemese eldi meken bolmady. Búl kezdeysoq emes edi. Isting mәni múnda júrttyng kóp jeri tartyp alynyp, agrarlyq mәselening shiyelenisui óte kýshti bolghandyghynda edi.

Torghay jәne Oral oblystary boyynsha 1916 jylghy kóterilis zertteu qazirgi Qazaqstannyng Batys aimaqtaryndaghy últ-azattyq qozghalys ereshelikterin úghugha mýmkindik beredi. Patsha jarlyghy boyynsha «soghysyp jatghan armiyalar qatynastar ornatu» jónindegi júmystar ýshin Týrkistan men Dala ólkesinen 500 mynnan astam jigit alu kózdeldi.

Sonyng ishinde Týrkistan boyynsha: Syrdariya oblysy-87 myng adam, Jetisu oblysy-60myng adam, Ferghana oblysy-50 myn, Samarqand oblysy-38 myng adam, Zakaspiy oblysy-15 myn.      Aqmola oblysy-48316 adam, Semey oblysy-85479 adam, Oral oblysy-50270 adam, Torghay oblysy-49489 adam. [1]

Patsha jarlyghyn jýzege asyru ýshin Qazaqstannyng batys aimaqtarynda da shúghyl týrde әskeriy-әkimshilik sharalar qolgha alyndy. 1916 jylghy 25 mausym jarlyghy Torghay, Oral oblystaryna 28-29 mausym kýnderi telegraf arqyly jetkizedi. Resey ishki ister ministrligining 1916 jylghy 8 jeltoqsandaghy mәlimeti boyynsha, Oral oblysynan 50270 adam, Torghay oblysynan — 49489 adam maydanynyng qara júmystaryna alynugha tiyis boldy.    Sóitip, Qazaqstannyng batys aimaghynan 1916 jylghy jarlyq boyynsha, shamamen 90 mynday adam  júmysqa alynuy tiyis boldy. Onyng ishinde Aqtóbe uezinen 12895, Yrghyz uezinen 12510, Oral oblysynyng 4 uezinen 50270, Manghystau uezinen 3 myng adam tizimge ilindi.   Maydangha alynghan qazaq jigitteri, negizinen Soltýstik, Batys, Ontýstik-Batys jәne Kavkaz maydandarynda, yaghny Resey, Pribaltika, Ukraina, Belorussiya jәne Kavkaz territoriyasynda maydannyng azapty qara júmystaryn atqarghan. Temir jol, ishki ister ministirligi t.b. vedomstvolarynyng qaramaghyna bólingen qazaq jigitteri Reseyding irili-uaqty stansiyalary men bekinisterine jiberilgen. Qyzylordadan júmysqa alynghan 1088 qazaq Novosibirsk jәne Tomsk guberniyasynda temir uezinen júmysqa alynghan 900 qazaq jigitteri. Depo stansiyasynda, 160 qazaq Valday stansiyasynda vagondardan jýk týsiru júmystaryn atqarghan, Bókey Ordasynan 1500 qazaq – Ryazani guberniyasynda aghash dayyndau isterimen ainalysqan.

Keyingi tarihy oqighalar Alash qozghalysy liyderining patsha jarlyghyna qarsylyqsyz kónui turaly pikirining dúrystyghyn dәleldedi. Qazaqstannyng barlyq territoryasynda, sonyng ishinde Batys Qazaqstanda bolghan kóterilis pen tolqular kóterilisshilerge oidaghyday tolyq nәtiyje bergen joq. Patsha ýkimeti aldyn-ala oilastyryp, qazaqtardy qarudyng kýshimen belgili bir mólsherde tyl júmystaryna barugha kóndirdi. Mobilizasiyagha úshyraghan jigitterdi sauatty azamattar bastap, olardyng jaghdayyn septigin tiygizdi. Kóptegen júmysshylar maydan dalasynda soldattarmen aralasyp, jalry birinshi dýnie jýzilik soghys, patshalyq Reseyding әleumettik sayasi-ekonomikalyq jaghdayy turaly kóp týsinik aldy. Solardyng kópshiligi Qazaqstannyng batys bóligining jigitteri edi. 1916 jylghy kóterilis mәselelerining terenirek týsinu ýshin, kenes ýkimetining totalitarlyq  rejiymining qatang senzurasyna baylanysty osy uaqytqa deyin kópshilikke belgisiz bolyp kelgen M.Shoqay, B.Hayt siyaqty últ ziyalylarynyng enbekterining manyzyn bólip aitqan oryndy. [2]

Búl enbekterde naqtyly derekter arqyly 1916 jylghy kóterilis Reseyding ýstemdigine      qarsy bolghan búqaralyq kóterilis dep baghalanyp, onyng negizgi shyghu sebebi elding otarlyq qanaugha úshyrauyna baylanysty dep atap kórsetiledi. Qazaqstan Respublikasynyng óz tәuelsizdigining aluy 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisting kóptegen dauly mәseleleri men «aqtandaqtar betterin» tarih shyndyghy túrghysynan zerttep bayandaugha mýmkindik tughyzdy. Osyghan baylanysty qazaq auylynyng kóterilis aldyndaghy erekshelikteri, Qazaq inttelliygensyyasynyng kóteriliske degen kózqarasy, patsha jarlyghy jariyalanghannan keyingi әrtýrli әleumettik toptardyng birigu dәrejesi, kóterilisshi sarbazdar men olardyng otbasylarynyng Qazaqstannan tys jerlerge ketip qalu jaghdaylary jәne onyng sebepteri, maydannyng qara júmysyna alynghan jigitterding taghdyry t.b. kóptegen mәseleler qazaq halqynyng tarihyna jana kózqaras túrghysynan jazyla bastady. K.Nýrpeyisov «Azattyq ýshin arpalys» degen maqalasynda kóterilisting Torghay jәne Qazaqstannyng basqa aimaqtaryndaghy oqighalardy sipattay kelip: «Últtyq jәne әleumettik ezgining kýshengi, soghys tudyrghan qiynshylyqtargha baylanysty halyq búqarasynyng qayyrshylanuy, qymbatshylyq pen ash-jalanashtylyqtyng óris aluy, mine, osynyng bәri enbekshi búqara tarapynan jappay narazylyq tudyrady.

1916 jylghy kóteris keng baytaq ólkening barlyq aimyqtaryn qamtyp, býkil qazaqstandyq sipat aldy. Kóterilis otarlaugha jәne imperialistik halyq jat sayasatqa qarsy baghytta órbidi», — dep tújyrym jasaydy.[3]         Qazaqstandaghy 1916 jylghy kóterilis qazaq halqynyng azattyq qozghalystaryn shejiresindegi eng bir jarqyn beles bolyp tabylady. Kóterilis dýniyejýzilik imperialistik soghystyng qyzyp túrghan kezinde, Reseydegi júmysshy jәne sharua qozghalysynyng myqtap órleu jaghdayynda ótti. Búl jerlerining imperializmning jalpy reseylik sistemasyna myqtap soqqy bolyp tiydi. Kóterilisting birynghay basshylyghy jәne úiymdastyrushy ortalyghy bolmasa da, Qazaqstanda bolyp jatqan oqighalar basqa aimaqtargha yqpal jasap, ózara baylanysty bolyp otyrdy. Kóptegen audandarda kóterilis antiyfeodaldyq sipat aldy. Alayda, kóterilis stihiyaly  týrde damyp, onda túraqty, jetkilikti birikken basshylyqtyng bolmaghandyghynyng saldary aiqyn kórindi. 1916 jylghy kóterilis qazaq enbekshi búqasynyn  taptyq sana-sezimin arttyruda zorról atqardy. Kóterilis negizgi qorghaushy kýshi últtyq sharualardyng qalyng toptary, sonday-aq janadan tuyndap kele jatqan júmysshy tabynyng ókilderi, qolónershiler edi. Oghan qazaq halqynyng ózge toptarynyn, sonymen birge demokratiyalyq intteliygensiyanyng ókilderi de qatysty. Jalpy alghanda Qazaqstandaghy 1916 jylghy últ-azattyq kóterilis qazaqtarmen qatar úighyrlar, ózbekter, dúnghanadar jәne keybir ózge halyqtardyng ókilderi qatysqan tútas bir últtyq sipatqa ie boldy.

Alayda 1916 jylghy kóterilisi jeniliske úshyrady. Sebebi ol aldyn-ala josparlanghan bas kóteru emes edi, kóterilisting jenilui zandy qúbylys edi. Onyng negizgi sebebi, kóterilistin-elding eng sapaly qúbylysy edi. Bastauysh toby últ ziyalylarynyng qoldauyna ie bolmady. Qazaq intelliygenyiyasy orys imperiyasynyng ózining otarshyldyq sayasatyn jýzege jolynda halyqty qaru kýshimen ayausyz basyp-janshu әreketi qoldanatynyn týsinip, eldi býlikshilikten saqtandyrdy, kóterilisten bas tartugha shaqyrdy. Búl kezde eldi tәuelsizdikke bastap egemendik maqsat-múratqa jetkizetin sayasy kýsh әli de tolyq qalyptaspady. Sondyqtan kóterilisshiler tarihy dәstýrmen handyqtar men handardy qayta qúru әdisimen otarshyldyqqa qarsy kýresti. Biraq búl әdis tarihtyng jana maqsattary men múrattaryn iske asyrmady.

Kóterilis jazalaushy otryadtardyng kýshimen basyldy. Jigitter eriksiz maydan júmystaryna alyndy.1916 jylghy kóterilis sol tústa qazaq qoghamynda feodaldyq-piatriarhaldyq qatynastardyng әli de bolsa kýshtiligin anghardy.

Degenmen, 1916 jylghy kóterilis nәtiyjesinde patsha jarlyghy jartylay ghana jýzege asty, imperiyalyq sayasattyng negizine eleuli soqqy berildi. Qazaqtyng últ-azattyq qazghalysy 1916 jylghy oqighalar nәtiyjesinde memlekettik qúrylystyng jana zamangha sәikes týrin kelesi 1917 jylgha maqsat etip qoydy, sótip 1916 jylghy kóterilis últ-azattyq kýresting jolayyryq kezenine ainaldy.Qazaq halqynyng 1916 jylghy últ-azattyq qozghalysy Resey imperializmi daghdarysynyng bir kórinisi edi. Búl qozghalys Reseydegi azattyq kýresting jalpy tasqynyna úlasty.

 

Jurkabaeva R. K.
Q.IY.Sәtbaev atyndaghy Qazaq Tehnikalyq
 Uniyversiytet Qazaqstan tarihy jәne әleumettik
 gumanitarlyq pәnder kafedrasynyng oqytushysy

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2300
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2649
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2739
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1740