Jeksenbi, 16 Mausym 2024
Alashorda 9969 2 pikir 1 Shilde, 2015 saghat 09:09

Túrsyn JÚRTBAY: «Ár jazushy tarih turaly jazsa, ruhany yryzdyghymyz artar edi…»

Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn toylau el tarihyndaghy eng eleuli oqigha­lardyng biri bolghaly otyr. Sebebi, tәuelsiz Qazaqstan memleketining óz tarihyn tara­zylap, úlylyghyn úlyqtaytyn kýn tudy. Sondyqtan, biylghy toydyng ótui  halqymyz ýshin asa jauapty sәt bolmaq. Ásirese, qazaq elitasy men tarihshy mamandargha týser jýk je­nil emes. Óitkeni, Qazaq handyghy jәne jalpy Qazaq tarihy turaly tú­shymdy, negizdi oy aityp, qoghamdyq pikirdi qalyptastyrudaghy olardyng yq­paly kýshti. Belgili jazushy, filologiya ghylymdarynyng doktory Túrsyn Júrtbay da Qazaq handyghynyng atauly merekesi turaly útymdy pikiri men toydyng ótuine baylanysty ózindik úsy­nystaryn aitty.

 

– Biylghy Qazaq handyghynyng 550 jyldyq mereytoyynyng elimizdegi әdet­tegi toylanatyn tarihy datalar, merekelerden  qanday ereksheligi bar?

– Barlyq mereytoylardyng jiyntyghy Qazaq handyghynyng 550 jyldyq merekesine tolyghymen syiyp ketedi. Mening oiymsha, Qazaq handyghy qúrylghangha deyingi jәne odan keyingi barlyq oqighalar tәu­elsizdikting arnasyna kelip qúiyp, sol arqyly memlekettin, qoghamnyng sanasyna sinedi. Kez-kelgen tarihy oqigha, úly túlghalardyng qayratkerligi, danalardyn, tipti Abaydyng úly oilary osy Qazaq memlekettigining arnasyna kelip qúyady.Abaydyng әr sózining ózinde osy tәuel­sizdikke, Qazaq memlekettigine degen arman-mýdde, tolghanys, әr óleninde «qa­zaq el bolsa eken» degen úly ansar bar. Son­dyqtan, Qazaq memlekettiligining 550 jyldyq merekesi – úly oqigha. Tәu­elsiz memleket ensesin kóterip, tizesin tik­tep alyp, óz quatyn ózi dәleldeytindey dengeyge jetken kezde búl toylanuy erekshe qúbylys. Onyng úly ózegi – Qazaq halqynyng búryn-sondy bolyp kórmegen birlesui, qayta dәuirleui, keleshekke degen qadamyn  nyq basuymen erekshelenui kerek. Qazaq elining bolashaghy, damu joly  biylghy osy saltanatty qanday dengeyde, qanday sanamen, jauapkershilikpen, maqtanyshpen toylauymyzgha tikeley baylanysty. Búl Kerey men Jәnibekting ghana  qúrghan memleketi emes, kóne zamandardan beri kóshpeliler әlemining túiyqtalyp kelip, ózining kenis­tigin belgilegen, bir armangha úmtylyp, bir maqsatty jýzege asyruynyng dәleli. Son­dyqtan, búl merekeni qazaq halqy  mysy men óresi basym bolyp, joghary dengeyde ótkizui kerek. 

 

– Múnday memlekettik sharalargha ózge elder birneshe jyl búryn dayyndalady. Mәselen, Týrkiya 2023 jyly ótetin Respublikanyng 100 jyldyghy mereytoyyna dayyndyq júmystaryn bý­ginnen bastap ketken. Biz dayyndalyp ýlgeremiz be?

– Uaqyt óte shúghyl. Búl  merekening tú­jyrymdamasy әli jasalyp, jariyalanghan joq. Tipti, ótetin jeri de ókimet tarapynan naqtylanbady. Sondyqtan, búl merekening jan-jaqty ótuine kelgende kónilde kýdik bar. Múnday shara әr qazaqtyng kóni­linen shyghyp, ruhyn oyatyp, tamyryn býlkildetetin dengeyde ótui tiyis. 

Qazaq handyghynyng 550 jyldyghynyng  eske alynyp, halyqqa jariyalanuy ýlken oqigha ekeni ras. Biraq, bizding tarihshylar nege búghan der kezinde dayyndalmady? Ziya­ly qauym, naqtyraq aitqanda tarihshylar, Qazaq handyghyn tikeley zerttep jýrgen ghalymdar  nege  búl mәseleni erterek kótermedi? Memleket nege osyghan deyin búl sharany iske asyrugha tiyisti iydeyalyq baghyt-baghdar berip, qarjylyq qoldau jasamady?Álde ol ýshin Preziy­dentting jarlyghy shyghuy qajet pe? Bizding alasapyrangha tap kelgende ghana qimyldaytyn әdetimiz bar. Bizding keyde oqigha ótip ketken son, «әttegen-ay» dep san soghyp jýretinimiz bar. Búl bizding últtyq qapersizdigimizding bir belgisi, kónil-kýiimizge, últtyq oilau jýiemizge dendep sinip, minezimizge ainalyp ketken siyaqty.Kezinde múnday oqighalargha Qazaqstan Jazushylar odaghy men QR Últ­tyq  Ghylym akademiyasy múryndyq bolyp, memleketke oy salyp, úsynystaryn jariyalap, tújyrymdaryn anyqtap, qauly qabyldauyna yqpal etetin. Mysaly, Abaydyng 150 jyldyq toyynyng ótuine 7-8 jyl búryn dayyndaldyq. Al, búl joly bizding ziyaly qauymdy ne qara basty? Osy oqighamen qosa, kelesi jyly Últ-azattyq kóterilisting ótkenine 100 jyl tolady. Ol turaly eshkim әli auyz ashpady. Al, oqigha ótip ketkennen keyin joqtau aitqanday, ókinish maghynasyndaghy saryn kóbeyeri anyq. Dәl qazir baspasóz qúraldary osy mәseleni qolgha alyp, túraqty aidar ashyp, kózqarastar birligin jasap, tú­jyrymdamasyn jasaugha atsalysuy kerek. 

 

– BAQ osy merekeni ótkizuine atsalysuy kerek dep aityp qaldynyz ghoy. Rasynda, 550 jyldyq qarsanynda ýlken jauapkershilik BAQ-qa týsetin sekildi. BAQ ókilderi Qazaq handyghyn qalay, qay qyrynan nasihattaghany dúrys? Qanday mәseleler kóterilui kerek?

– Mening oiymsha, búl memlekettik merekening qanday dengeyde ótuine BAQ-tyng tikeley yqpaly bar. Qay qoghamda bolmasyn, últty oyatatyn, nazaryn audaratyn, kókeyine ýmit tamshysyn qúyatyn qúral – baspasóz. Baspasóz búl toydyng aibyny men mysynyng biyik boluyna tikeley jauapty. Búl meyram qazaq baspasózderining ústanymyn, qazaq memlekettiligine degen qoghamnyng kózqarasyn,  Qazaq handyghynyng iydeologiyasynyng pәrmendiligin anyqtap beredi. Búl eki qayyrly aitatyn sóz emes. Óitkeni, baspasóz – últtyq oidyng ta­myzdyghy. Ol byqsymay, ashyq ústa­nymmen, nyq senimmen júrttyng na­zaryn audaruy kerek. Ár baspasóz óz ústanymy men baghytyna qaray, taqyrypty oilastyrsa jón bolar edi.  Al, búl rette baspasóz janrynyng qay týrin, pishinin qoldanu óz erkinde. Eger, jedeldete kórkem shygharmalar jazylyp jatsa, – ýlken  jetistik bolar edi. Jazushylardyng oiyna tamyzdyq  berip, bir silkindiretin osynday meyramdar. Kórkem shygharmalargha, onyng ishinde  qara sózge, ghylymy maqalalargha, publisistikalyq jariyalanymdargha, mem­le­kettik bayqaulardyng ótui jaqsy nәtiyje berer edi. Ádette, biz jenil joldy tandap alamyz. Ýnemi poeziya bayqauy ótedi. Áriyne, poeziya da qasiyetti, «Óleng – sózding patshasy». Biraq, adamdy oilandyratyn, ishki sezimin tәrbiyeleytin,  ýlken ruh beretin – proza. Eger, biyl әr jazushy bir túlgha, әr tarihy oqigha turaly shygharma jazsa, bizding ruhany yryzdyghymyz artar edi dep oilaymyn. 

 

– Búl toydyng tarihnamagha qalay әser etui mýmkin? 1465 jyly Qazaq handyghy qúrylghangha deyingi el territoriyasynda biylik qúrghan memleketter basqa últtardyng talas-tartysyna týsip ketpey me? Tamyry tereng tarihymyz 550 jyldyng shenberimen shektelip qalmay ma?

– Qazaq memlekettigining tarihy – kósh­peli Týrki qaghanattarynyng tarihy. Odan ózin eshkim de bólshektep әkete almaydy. Biz, osy toy arqyly keshegi úly qagha­nat­tardyn, Týrki qaghanattarynyn, Shyn­ghys han úlystarynyn,  odan bólinip shyq­qan Joshy úlysynyn, sol aumaqta qúrylghan Altyn Ordanyng ornyndaghy birden-bir tәuelsiz memleket ekendigimizdi osy joly әlemge taratuymyz kerek. Biyl­ghy Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn qaperge alghan sәtten bastap, Reseyde BAQ-ry bizge qarsy nasihat jýrgizip ýlgerdi. Oghan bizding tarihshylar, BAQ onsha mәn bere qoyghan joq.  Resey tarapy Ashyqtan-ashyq Altyn Orda úlysynyng astanasy Reseyding jerinde ekenin algha tartyp, Altyn Orda handyghyn Reseyding negizi etip kórsetkisi keledi. Múnyng týpki maqsaty kezinde Altyn Ordagha qaraghan úlystar, odan bólinip shyqqan qazirgi últtar: qyrymshaqtar, noghaylar, tatarlar, bashqúrttar, qazaqtar, әzirbayjandar, armyan, ózbekter, týrikmen, tәjikterding jeri Reseyding zandy jeri ekenin dәleldep baghuda. Búl, Kedendik odaq, EAEO-ty sayasy túrghyda bekitip, qazirgi  Reseyding basty belsendi baghyty bolyp otyrghan, Kenes Odaghyn qayta qalpyna keltiruding amaly. Búl mәselege bey-jay qaramay, erekshe den qoy kerek. 

 

– Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn toylaghannan keyin, tól tarihty býge-shigesine deyin tarazylap, últtyq tanym túrghysynan zerdeleu kerek pe? Qazaq handyghynyng Reseyge qosyluy, orys imperialisterining yqpaly, ishki arazdyqtar sekildi týitkildi mәselelerdi qoghamgha qalay jetkizuimiz kerek? 

– Qazaq handyghy syrtqy kýshterding әse­rinen Resey imperiyasyna Odaqtyng keli­simshartpen arqa sýiedi. Ol kelisim­shartqa sәikes, qazaqtyng jeri ekonomikasy, dini, ómir sýru formasy, ózindik qauipsizdigi ózinde boluy kerek edi. Reseyge tek syrttay odaqtastyq retinde qúqyq berilgen. Biraq, Re­sey jymysqy sayasat jýrgizip, qazaq jerin bir­te-birte anneksiyalady, yaghny erkinen tys jaulap aldy. Sóitip,  HIH ghasyrda qazaq jeri patshanyng menshigi dep jariyalandy. Yaghni, Qazaq handyghy syrtqy kýshting әserinen joyyldy. Soghan qaramastan, Jolaman biydin, Qasymnyn, Kenesarynyng kóterilisteri últ-azattyq qozghalys retinde qaytadan bas kóterdi. Kene­sarynyng shartynda jazylghanday, jerin, elin, ishki ekonomikasyn, dini men tilin qazaqqa qaytarghysy keldi. Al, baqtalastyq, arandatu sekildi úsaq-týiek oqighalar kóp ekeni ras. Búl әr memlekettin, әr biyleushining basynan ótken jәne ótetin tabighy zandylyqtar. Erekshe toqtalyp, mәn beruding qajeti joq. 

 

– Osy tústa Alash qayratkerlerine erekshe toqtala ketseniz…

– Alash kósemi Álihan Bókeyhanovtyng aldyna qoyghan maqsatynyng eng úlysy Qazaq handyghynyng shekarasyn qalpyna keltiru, ózining tәuelsiz memleketin qúru, ekonomikasyn, ruhany dýniyesin zanyn, dәstýrin tәuelsiz túrghyda damytu. Últ­tyq demokratiyalyq memleket qúru. Onyng basty sharty qazaqtyng jerin saqtap, territoriyasyn bekitu. Óitkeni, jer – Otan, memleket, kýnkóris, azattyq. Qazaq úl­tynyng ózin-ózi retteytin, damityn qasiyetti kenistigi, barlyq últtyng menshigi. Býgingidey Han tәnirining basyna erkin shygha almasaq, onyng әr bir sayy bireuding jeke menshiginde bolsa, onda Han tәnirining biyiktiginen qazaq halqyna ne payda? Sondyqtan, ortaq namys, sezim, qasiyet bolu ýshin jer últtyq menshik boluy kerek. Búl Qazaq memleketining menshigi. Osy maqsat jolynda, qazaq últynyng әlem halyqtarymen iyghyn teng ústap túruy ýshin últtyq, demokratiyalyq memleket kerek. Búl Ghún dәuirindegi Qaghanattarmen, týrik qaghanattary, Shynghys han úlystary, Aq Orda, qazaq handyghyndaghy basty talap edi. Alash qayratkerleri osy iydeyany ústandy. Jәne Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn toylau Alash iydeyasynyng saltanat qúruy dep esepteymin.

 

– 550 jyldyqty toylaugha baylanys­ty týrli úsynystar jasalyp jatyr. Úly toydy Shu men Talas ózenderining alqabynda toylau, serial týsiru t.b. Sizding úsynysynyz qanday?

– El qamyn jegen Edige siyaqty úly túlghalarymyzdyng әr qaysysynyng is әreketi, sayasaty, maqsat-múrattary osy tústa ke­ninen talqylanuy tiyis. Jәne búl toyda dýniyejýzining auqymynda nazar audaryp, Qazaq halqynyng tarihyn moyyndaytynday dengeyde boluy kerek. Ishki oiy qazaqqa jat, syrtymen ghana dos bolghan kez kelgen kórshi elderding nazaryn audartu kerek. Osy toydyng ekpini Kulikovo shayqasy, Qalqa shayqasy  siyaqty jalghan tarihy negizderi bar, búrmalanghan oqighalardyng mysyn basyp, tarihtyng aqtandaq bet­terdegi «shandy» óshirui kerek. Sonda ghana biz últtyq merekemiz qalyptasqan últ, býgingishe aitsaq, bәsekege qabiletti memleket retinde moyyndata alamyz. Eger, Qazaq handyghyna Kerey men Jәnibek ýlken kýsh saldy nemese Qasym ýles qosty, Qazaq handyghy Úlytaudyng bauyrynda qúryldy nemese Shudyng boyynda negizi qalandy, Ólkeayaqta jasaqtaldy, Syghanaqta qúryldy degen sekildi derekterdi algha tartyp, әr búlaqtyng basyna tartsaq, búl toydan bereke ketedi. Múnday ala pighyldy oilar bolmauy kerek. Mening oiymsha, toydyng tóri – Úlytau, sonyng biyigine biz ózge halyqtardyng aldynda býkil kóshpelilerding ómirin elestetip, solardyng úly oqighalaryn eske  týsirip, ózgelerge iyghymyzdy tik ústap qarauymyz kerek. Keshegi Aleksandr Makedonskiydin, Dariydin, Kirding shapqynshylyq joryq­taryna qasqayyp qarsy túrghan Shyraq, Tomiriys, Zarina siyaqty túlghalargha qal­qan bolghan qazaq dalasynyng kindigi – Úlytau mekeni.  Týrki qaghanaty túsynda da, Monghol shapqynshylyghy kezinde de, Qazaq handyghy qúrylghan kezde de, «Aqtaban shúbyryndy» túsynda da qazaq halqy  keng dalanyng әr púshpaghynan jiylyp kelip, osy Úlytaudyng ainalasyndaghy úly dalagha shoghyrlanghan. Sol arada bas qosyp, kýsh biriktirgen. Sondyqtan da, Úlytau – qazaq tarihynyng shejiresi. Úlytau – keshegi Batys Týrik qaghanatynyn, Joshy úlysynyn, Qazaq handyghynyng «Aqtaban shúbyryndy» jәne bodandyq jyl­da­ryndaghy Kenesarynyng panasy bolghan azattyq úyasy. Yaghni, әr zamanda, әr kezende Úlytaudyng bauyryna jiylyp, birlik ýshin tanba salyp, anttasqan  qazaqtyng songhy hany, azattyqty úrandaghan Kenesarynyng ordasy, kiyeli shanyraghy. Sondyqtan, Úlytau Qazaq halqynyng aibynyn kóterip, ózgelerding mysyn basatyn úya. Biz sony asqaqtata biluimiz kerek. Joshynyng mavzoleyi, Alasha han, Aqsaq Temirding tastaghy tanbasy, Ayaqqamyrdaghy úly eskertkishter, Edige tauy, Qalmaqqyrghan atauy Úlytau úlylyghynyng  ayghaghy. Osy tarihy aighaqtardy  ózgege kórsetu arqyly biz  óz tarihymyzdy zattay dәleldey alamyz. Al, zattay dәleldengen nәrsege eshkim de qarsy túra almaydy.

 

Ádebiyet portaly.

(Týpnúsqadaghy taqyryp: Túrsyn JÚRTBAY: «Qazaq handyghy syrtqy kýshting әserinen joyyldy…»

2 pikir