Izrailidik dәrigerler 4 aiynda jasalghan ekpening saldarynan payda bolghan semeylik 3 jasar Temúrlan Erlanúlynyng týsiniksiz syrqatyna diagnoz qoigha uәde beripti. Áriyne, tegin emes. Qyzmet qúny - 50 myng AQSh dollaryn qúraydy. Tynysy ýzdiksiz tarylghannan óne boyy kógerip, talma aurugha shaldyqqan býldirshinning ata-anasy kýnine 4-5 ret jedel jәrdem kómegin shaqyrugha mәjbýr. 
Qalamyzdaghy №1 perzenthanada 2013 jyldyng 22 aqpanynda dýniyege kelgen Temúrlannyng densaulyghynda eshqanday kinәrat bolmaghan. Salmaghy 2650 gramm, boyy 52 sm shekesi torsyqtay úl bala kesir tiligi jolymen bosandyrylady. Úiqysy da, tәbeti de qalypty jaghdayda órbigen eken. Vostochnyy kentindegi otbasylyq dәrigerlik emhanada tórt aiynda AKDS privinar ekpesin saldyrtqannan keyin ayaqasty jansaqtau bólimine talma auruymen týsedi. Kishkentaydyng ómirin saqtap qaluda dәrigerler ýsh kýn kýresedi. «Sol kýnnen bastap býgingi kýnge deyin úlymyzdyng talma auruy men dene qyzuy toqtamay túr. 2013 jyly sәuirde Astana qalasyndaghy «Ana men bala» últtyq ghylymy ortalyghynyng jýike jýiesi bóliminde 10 kýndik em qabyldaghanda da «Fibrilidi talu» degen diagnoz qoyyldy», - deydi Temúrlannyng anasy Ásiya Orazalina. Denesi qyzghandyqtan talma syrqatymen auyra beredi dep esepke alyp, mýgedektikke shygharady aq halattylar. Artynsha MRT arqyly basyna tekseru jasaghanda bas miynyng anomaliyasy jәne gidrosefaliya, yaghny bas ishinde su jinaluda degen qos birdey diagnoz qosylady. Anasy úlynyn, tipti, syrttaghy toghaydyng japyraghy jybyrlaghanda aua jetpey kógerip sala beretinin, qatty dybystardan da shoshynatynyn angharady. Balanyng ystyghy tórt ay boyy týspeytin halge jetken son, joldasy Erlan Bekposynovpen Almatydaghy epiylepsiya jәne talma jaghdayyn zertteytin S.V.Savinovtyng klinikalyq ortalyghyna songhy aqshalaryna baryp, emdetumen bolady. Dәriger búryn qabyldap jýrgen dәrilerding talmany qozdyratynyn aityp, dozasyn azaytugha kenes bergenimen, nәtiyjesi shamaly bolghan. Qalamyzdaghy júqpaly aurular auruhanasyna taghy da aua jetpeu saldarynan kógerip týsken Temurlan jansaqtau bóliminde bir jarym ay jatady. Aq halattylar Almatydan qúny 100 myng tenge túratyn qandy úshaqpen aldyrtady. Konsiliumde dәrigerler syrqat balany qaytadan Astanagha joldau turaly sheshim qabyldaydy. Elordada «Makleod sindromy» degen diagnoz rastalady. Yaghni, qos ókpesining tek bireuimen ghana tynys alatyn býldirshinning jaghdayy rasymen-aq auyr. Sol jaq ókpesi jetilmey qalghan, ulitradybystyq zertteude týssiz bolyp kóringen. Jaramdy ókpesining ózi tek 70 payyzgha júmys istep túr. Eki ókpening júmys jasauyna tolghan qaqyryqtar kedergi jasaydy. Ókpe ýsti qatparlanyp ettenip, qabyrgha men ókpe arasynda da dogha tәrizdenip qisayyp ketken. Ónesh joly kishireyip, dem men tamaqtyng ótuine qolaysyzdyq tudyryp, demikpe auruynan basta súiyqtyq mólsheri kóp payda bolyp, talma auruy midyng dúrys júmys jasamay, әr jasushanyng búzyluyna әkep soghuda. Sol jaqtaghy jaramdy ókpe bolsa jýrekke qysym berude. Onymen qosa, sindorm Drave - epiyleptikalyq ensefalopatiya, yaghny ishtegi dene qyzuy shyqpaytyn auru týri, sonday-aq tumysynan ónesh sanylauynyng kishkentaylyghy da býldirshindi auyr halge úshyratyp otyrghany belgili bolady. Qazirgi tanda Temúrlannyng óneshining qysyluynan aua jetpey, jýrek auruy payda bolyp, ýzdiksiz qan qysymy kóterilip, II dәrejeli giypertonziya men kardiomiopatiya da mazalauda. Salmaghy bir ghana aidyng ishinde 18 keliden 12-ge týsip ketken edi. Qazir gormonalidy dәrining arqasynda salmaghy rettelgen. Bala týgili, eresek adamnyng ózi múnday auyr haldi kótere almaydy. 
«Balamnyng jaghdayy aghymdaghy jyl basynan beri kýrt tómendep ketti. Reanimasiyadan kóz ashpaytyn boldyq. Jergilikti dәrigerler Astanagha telekópir úiymdastyryp, densaulyghy rettelgen song Astanagha keluleri tiyis degen sheshimge keledi. Biraq Temúrlanym sauygha qoymady... 16 mausymda qaytadan telekópir baylanysy shyqqanda elordalyq aq halattylar qoldanyp jýrgen dәriler mólsherin taghy da kóbeytudi úighardy, olar Qazaqstanda múnday aurudyng aldyn alu sharalary joq, emi de joq dep otyr»- deydi kózining jasyn toqtata almaghan syrqat balanyng anasy. 
«Úlymyzdyng kóz júmar sәtin tos degendey shyray tanytady bizding dәrigerler. Makleod sindromymen bizding elde әli eshkim auyryp kórmegen eken. Diagnozy naqty bolmaghan song eksperiyment týrinde dәri-dәrmekting týr-týrin berude. Dertine shipa bolyp jatqany shamaly, kerisinshe, balamyzdyng syrqaty kýnnen-kýnge asqyna týsude. Semeyde keudesine jasalghan flurografiyada bәri dúrys bolyp shyqty. Olar úlymdy pnevmoniyamen auyrdy dep emdedi. Al, elordalyq dәrigerler bir ókpesining isten shyqqanyn anyqtady»,- degendi algha tartty Temúrlannyng әkesi.
Otandyq dәrigerler qoldarynan kelgenin istedik dep otyr. Temperaturasyn týsirip, talma auruyna shaldyqqan sәtte uaqytsha ghana toytarys beruge qauqarly. Balanyng osynday bir emes, birneshe syrqatqa shaldyghuyna ekpening sebepker bolghanyn joqqa shygharuda. Tynysy tarylyp, ústamasy kez-kelgen uaqytta ústap qalatyn Temúrlannyng jaghdayy tym auyr. Gormonalidy preparat – «Prednizolondy» qoldanghandyqtan ghana tәbeti ashylghan balanyn. Onsyz nәr tatpaydy. Bir jaqqa qaray qisayyp, keudesi ong jaghynan solgha qaray dogha tәrizdes bolyp qabyrghagha qaray qisayghandyghy, demikpesi de qatty bayqalady. Qúrghay bastaghan terisi ózdiginen kógeretindi tapqan. Bala jii jylaydy, ózdiginen jýrui qauipti, bir orynda otyrmay, tynymsyzdana shyr ainalyp jýre beretini - kýdelikti әdeti. Ár talmadan keyin balanyng este saqtau qabileti tómendep barady. Basyn qabyrghagha soghyp, talma auruynyng úzaqtyghy da eselenude. 
Bauyr eti balasynyng qasynan kýni-týni bir sәt te ajyray almaghan ana «Arujan Sayn» qayyrymdylyq qoryna da jýgingen. Ýndistan ókpesin auystyrugha keliskenimen, artynsha balanyng boyynda birqatar diagnoz bolghandyqtan bas tartqan. Týrkiya memleketining aq halattylary da kelisimderinen ainyp qalghan eken. Endigi ýmit tek izrailidik dәrigerlerde ghana. Olar diagnozdy naqtylap beruge uәde berude. Ýnemi baylanysqa shyghyp, Temúrlannyng jaghdayyn bilip otyrudaghy atalghan elding dәrigerleri «týsiniksiz» syrqatty zertteuge qyzyghushylyq tanytyp otyr, biraq tegin emes. Mamandyghy meyirbiyke Ásiya syrqat bala kýtimimen otyrghandyqtan, júmysqa shygha almauda. Joldasy Erlannyng jalaqysy kýndelikti tirshilikterinen aspaydy. «Kóp týkirse – kól» demekshi, qiyn sәtte qalghan ata-ana emge qarajat jinaugha halqymyzdan qasiyetti Ramazan aiynda kómek súrauda. 
Kishkentay Temúrlannyng ómirin saqtap qalugha ýlesin tiygizemin deushi jomart jandargha arnayy ashylghan birqatar esepshottardy úsynamyz:
Kaspiy Bank 04722R000068112444
Kazkommersbank KZ 60926030014TF55500
Baylanys telefondary: 53-91-24
87755511747
87758984259

Áygerim ERMYRZA