Beysenbi, 22 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109907. Jazylghandar — 105385. Qaytys bolghandar — 1796
Biylik 3911 0 pikir 6 Shilde, 2015 saghat 15:58

ASTANA TARIHYNDAGhY AYShYQTY DATALAR

Býgin elordamyz - Astananyng tughan kýni. Osydan on jeti jyl búryn Qazaqstan býkil әlemge jana astanasyn tanystyrdy. Aytuly merekege oray Astana tarihyna qatysty manyzdy datalardyng hronologiyasyn oqyrman nazaryna úsynamyz.

1994 jyly Memleket basshysynyng astanany kóshiru turaly iydeyasyn aity.

1996 jyly 6 shildede astanany Almatydan Aqmolagha kóshiruge sheshim qabyldandy.

1997 jyly 10 jeltoqsannan bastap Aqmola Qazaqstannyng astanasy bolyp resmy týrde jariyalandy.

1998 jyly 6 mamyrda Elbasy N.Á.Nazarbaev Aqmola qalasyn «Astana» dep ataugha jarlyq shyghardy.

1998 jyly 10 mausymda resmy týrde jana astananyng halyqaralyq túsaukeser toyy bolyp ótti.

1998 jyly yNESKO-nyng sheshimi boyynsha Astana qalasyna «Beybitshilik qalasy» joghary ataghy berilip, medalimen marapattaldy. Búl ataq qysqa merzim ishinde әleumettik-ekonomikalyq, sayasy jәne mәdeny damuda neghúrlym әserli әri quatty ósuge, túraqty etnikaaralyq qatynasty ornyqtyrugha qol jetkize alghan ghalamshardyng jas qalalaryna beriledi. Braziliyada ótkizilgen búl konkursta Astana barlyq ólshemder boyynsha әlemning әr týrli elderining on eki qalasyn basyp ozdy. Álemning 15 qalasy Qazaqstan elordasynyng bauyrlas qalalary bolyp tabylady, olardyng arasynda Mәskeu, Berliyn, Varshava, Minsk, Kiyev, Ankara, Bangkok jәne basqalary bar.

2003 jyly 23-24 qyrkýiekte Astanada Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining I sezi ótti. Onyng júmysyna islam, hristiandyq, iudaizm, sintoizm, induizm jәne buddizmning meylinshe bedeldi ókilderi qatysty.

2006 jyly 12-13 qyrkýiekte Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining II sezi  osy sezd ýshin arnayy salynghan jana «Beybitshilik jәne kelisim sarayy» ghimaratynda ótti.  Ekinshi forum júmysyna búl joly 29 delegasiya qatysty.

2007 jyldyn mausymynda Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Euraziyalyq ghylym klubyn qúru turaly sóz qozghady. Euraziyalyq ekonomikalyq ghylym kluby 2008 jyldyng 27 mausymynda Qazaqstan Respublikasynng ekonomika jәne budjetti josparlau Ministrligining jәne ekonomikalyq ghylymiy-zertteu institutynyng kómegimen qúryldy. Sodan beri jyl sayyn Astanada Astana ekonomikalyq forumy dәstýrli týrde ótip keledi.

2009 jyly 1-2 shildede Europa, Aziya, Tayau Shyghys jәne Amerikanyng 35 elinen 77 delegasiya qatysqan Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining III sezi  ótti. Onyng basty taqyrybyna kez kelgen mәselening ong sheshiluindegi ruhany kóshbasshylar rólin olardyng ózara qúrmet pen yntymaqtastyqqa negizdelgen tolerantty әlemdi qamtamasyz etuge qosqan ýlesi ayasynda arttyru jayy arqau boldy.

2009 jyly qazan aiynda Tәuelsizdik danghyly boyyndaghy elimizding basty alanynda "Qazaq eli" monumenti ashyldy. 

2010 jylghy shilde aiynda «Han Shatyr» oiyn-sauyq ortalyghy ashyldy. Áygili sәuletshi Norman Fosterding jobasy boyynsha salynghan ortalyqtyng biyiktigi 150 metrdi qúraydy, aumaghy - 127 myng sharshy metr.  

2010 jyldyn 1-2 jeltoqsanynda Europada, Ortalyq Aziyada jәne Soltýstik Amerikada ornalasqan 56 elding basyn biriktiretin iri aimaqtyq úiym - Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymyna (EQYÚ) tóraghalyq etken Qazaqstan tarapy Astanada EQYÚ Sammiytin úiymdastyrdy.

2011 jyly qantar-aqpan ailarynda Astana men Almaty qalalarynda Qazaqstanda túnghysh ret VII Qysqy Aziada oiyndary bolyp ótti.

2011 jylghy 28-30 mausymda Astanada Islam yntymaqtastyghy úiymy Syrtqy ister ministrleri kenesining (SIMK) 38-shi sessiyasy ótti. Sol sәtten bastap Qazaqstan osy halyqaralyq úiymgha tóraghalyq etuge kiristi.

2011 jyly «Mәngilik El» saltanat qaqpasy ashyldy. Sәulet nysanynyng biyiktigi - 20 metr. Búl - el Tәuelsizdigining 20 jyldyghynyng belgisi.  

2012 jylghy 30-31 mamyrda Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining IV sezi ótti. IV Sezding basty taqyryby «Beybitshilik pen kelisim adamzat tandauy retinde» dep ataldy. Forumgha әlemning 40 elinen 85 delegasiya qatysty.

2012 jylghy 22 qarashada HKB-ge mýshe 161 elding ókilderining jasyryn dauys beru barysynda Astana jeniske jetip, EXPO-2017 halyqaralyq mamandandyrylghan kórmesi ótetin oryn retinde tandaldy. Astananyng ótinimin 103 el qoldady. EHRO-2017 TMD elderinde ótetin alghashqy kórme bolmaq. EXPO-2017 halyqaralyq mamandandyrylghan kórmesin Astanada ótkizu - Qazaqstannyng negizgi iri jobalarynyng biri. Múnday auqymdy sharany elimizding astanasynda úiymdastyru turaly bastama Memleket basshysyna tiyesili.

2015 jylghy 10-11 mausym kýnderi Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining V sezi ótti. Oghan әlemning 42 elinen 80-nen astam delegasiya, BÚÚ-nyng bas hatshysy Pan Gy Mun, Iordaniya koroli II Abdalla, Finlyandiya respublikasynyng basshysy Sauly Niiniste qatysty.

 

QazAqparat

 

0 pikir