Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
Biylik 3590 0 pikir 17 Shilde, 2015 saghat 11:49

Qarataldyqtar Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn atap ótip jatyr

Biyl Qazaq handyghyna 550 jyl ekeni jyl basynan beri aity­lyp kele jatyr. Mine, col aituly me­rekeni qarataldyqtar (Almaty oblysy) joghary den­geyde atap ótip keledi. Audangha Qay­rat Beysem­baev basshylyqqa kelgen­nen keyin mәdeniyet salasy­nyng tamy­ryna qan jýgirip, halyq­tyng ruhany kónili kóterilip, óneri­miz keng óris alyp keledi. Osynyng naq­ty dәleli retinde audannyng bar­lyq auyldyq okrug­terinde Qa­zaq handyghynyng 550 jyl­dyghyna oray mәdeniyet kýn­deri ata­lyp ótude. Ót­­ken senbi, jek­senbi kýnderi Qan­baqty auyldyq okrugi men Qy­zyl­balyq auyldyq okruginde jal­gha­syn tapqan mәdeniyet kýni qúndy­lyghymen halyqtyng jýre­gine ys­tyq sezim úyalatty. Tang sәri­men bas­talghan mәdeny shara kesh qaray­ghangha deyin jalghasty.

Auyldyq qolóner sheber­leri­ning kórmesin tamashalaghan qo­naq­tar artynsha ýlken jiynnyng kuәsi bol­dy. Alqaly jiyndy jýr­gizip otyr­ghan auyl әkimi Jan­dos Kenelbaev kelgen qonaqtardy ta­nys­­tyryp, birinshi sózdi audan әki­mining birinshi orynbasary Jә­ni­bek Tasybaevqa berdi. Audan әkimining orynbasary audanda ja­sa­­lyp jat­qan jaghymdy isterge toq­tala kelip, biyl elimizde kóp­te­gen mәdeny sha­ralar atqaryl­ghanyn tilge tiyek etti. Búghan deyin Úly Jenisting 70 jyl­dyghy, Kons­titusiyanyng 20 jyldy­ghy, As­sam­bleya­nyng 20 jyldyghyn atap ótti. Endi, mine, Qazaq handy­ghy­nyng 550 jyl­dyghyn toylap otyr­myz. Búl, Qa­­­zaq eli ýshin tarihy manyzy zor me­reke ekenin bir sóz­ben týiin­dey ketti. Osy túrghyda audan kóleminde mә­deny kýn aya­syn­da atap ótip, jas úr­paqtyng boyyna patriottyq tәr­bie berude ýlken júmys istelip jat­­qanynan habardar etti. Sonday-aq, au­dan әkimining ystyq yqylasyn jet­­kizip, auyl túr­ghyndaryn mәde­niyet kýni mere­kesimen qúttyqtady. Bú­dan keyin sóz alghan «Saryesik» qo­ghamdyq qo­rynyng diyrektory Ayt­jan Tyna­liyev, oblystyq «Je­t­isu» ga­zetining bas redaktory Ámi­re Árin auyl túrghyndaryn mere­kemen qút­tyq­tap, jýrekjardy le­biz­­derin jet­kizdi.

Keleli jiynnyng sony әn men jyrgha úlasty. Auyldyq kórkem­ónerpazdar tarihtan syr shertip, Jәngir hannyng ómirinen azdaghan qoyylym sahnalady. Ónerli jan­dar­dyng qoyylymy kәsiby dengey­den bir kemshin emes. Kórermen­de­rin baurap alghan әrtister qoyy­lymdy tama­sha­laghan júrttyng yqy­lasyna bólendi. Artynsha auyldyng jastary tamasha әnnen shashu shash­sa, syrtta sporttyq oiyndar óz den­geyinde órbidi. Qazaq kýresinen qarsylas shaq keltirmegen Aza­mat Dosaev birinshi oryndy jenip alsa, gir tasyn kóterude Sәken Toq­san­baev aldyna jan sal­mady. Ala­man bәigede sha­sha­syna shang júq­paghan Jaqsy­ber­gen Qasym­ja­nov­tyng sәigýligi birinshi ke­lip, qanjyghasyna bas bәigege tigilgen motosikldi bay­lady. Kesh sony jas­tardyng by keshi­men jal­ghas­ty.

Kónildi shalqytqan mereke men Ramazan aiynyng qúrmetine balap Bayshegir auylynan shyq­qan aza­mattar auyl ortasynan iman­dy­lyq ýii meshitting irge tasyn qúng júmysy bastaldy. Búl da auyl toyy­­nyng ajaryn asqaqtatyp ji­ber­di.

Osynday dýbirli toy Qyzyl­ba­­lyq auyldyq okruginde de jal­­­­­gha­syn tapty. Auyl әkimi Maq­­­sat Kósh­­kimbayúlynyng je­tek­­­shili­gimen ótken mәdeniyet ký­ni kópting kónili­nen úzaqqa deyin ketpesi anyq. Auyl әnshi­leri әn­nen shashu shash­sa, Toghym han­dy som­daghan әuesqoy әrtis­ter­ding en­begin jogha­ry bagha­laghan jón. Sporttyq oiyn­dardan oza shap­qandar kóp boldy. Qazaq kýre­si­nen qarsy­las­taryn qogha­day ja­pyr­ghan Núrshat Tóleuqa­symov birinshi oryndy jenip aldy. Vo­ley­bol jarysynda Alma­ly auy­lynyng komandasyna eshkim qar­sy­las bola almady. Gir tasyn kóte­rude eshkimge des ber­megen Ashat Yntybekov birinshi oryngha túraq­tady. Balqash kólining sagha­syna ornalasqan eki auyldyng mәdeny kýni birde Qaratal óze­nin­dey sar­qy­rap, kól tolqynyn­day jaghany sharpyp, bir sәt tynghan tenizdey jayma-shuaq ter­belip, kól jaghasyn әdemi bir kýi­ge bó­ledi. Ruhany azyqty mol jinaghan auyl túrghyn­dary toy­dan keyin, әsem әn men tәt­ti kýiding quatymen kýndegi tir­shi­ligi kól týbinen marjan sýzuge qay­ta kirisip ketti.

Óz tilshimiz

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2175
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2575
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2468
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1672