Beysenbi, 30 Mamyr 2024
46 - sóz 4586 0 pikir 22 Shilde, 2015 saghat 17:39

TEMIRHAN NEGE KETTI?

Ay men kýnning amanynda deputattyq mandatty ótkize salu – Qazaqstan tarihynda óte siyrek bolatyn qúbylys. Óitkeni parlamentte shalqayyp otyrugha da әjep­tәuir “kýsh” kerek. “Kýshi” barlar mandatty ótkizui mýmkin, biraq joghary biylik­ten mәnsap alady. Búl – qa­lypty jaghday. Al Temirhan Dosmúham­betovting óz erki­men Mәjilisten ketuin osy “qalyp­qa” syidyrugha bola ma?

Ózderinizge belgili, ótken aptada Mәjilis deputaty Temirhan Dosmúhambetov óz qalauymen otstavkagha ketti. Onyng ótinishi Mәjilis otyrysynda qabyl alynyp, deputattyq ókilettiligi merziminen búryn toqtatyldy.
Endi “nege ketti?” deytin saualdyng salmaghyn arttyratyn bir­qatar jayttardy tizip kóreyik. Onyng eng bastysy, T.Dosmúhambetov anau-mynau deputattardyng qatarynan emes. Qyzmettik jolyna ýnilseniz, departamentke diyrektor, komiytetke tóragha syndy mayda-shýide júmystaryn esepke almaghanda, Astanany basqardy. Sport jәne turizm ministrligining tizginin ústady. Alayda eks-deputatty elden erekshelep túratyn artyqshylyghynyng jóni mýldem bas­qa. Biletinder ony “Aqordagha emin-erkin kirip-shyghatyn sanauly serkelerding sanatynan” desedi.
Endeshe múnday adamnyng mandattan bas tartuyn qanday sebeppen týsindiruge bolady? Áriptes­terining aldynda aitqan sózine qaraghanda, ol “bizneske bet búrghysy” kelgen. Áytse de múny sebepten góri “syltaudyn” jónine jat­qyzatyndar jetip-artylady. Ár-әr jerden jylt etip kóringen aqparattargha den qoysaq, T.Dos­múhambetovting otbasy onsyz da biznesting belortasynda jýrse kerek. “Temirhandy biz jaqsy bilemiz” deytinder onyng tuys-tughany qúrylys, turizm jәne auyl sharuashylyghy salasynda biznes jasap jýrgenin aitady.
Sonda ne? Temirhannyng ayaqasty ketisin EKSPO-men baylanystyratyndar әldenening iyisin sezetin tәrizdi. Óitkeni búl núsqanyng medaliding eki bet siyaqty qos qyry bar. Alghashqy qyryna zer salsaq, jogharydaghy “qalyp” oigha oralady. Yaghni, T.Dosmúhambetov Mәjilis­ten ketkenimen, tәp-tәuir mәnsapqa ie boluy mýmkin. Bireuler ony Almatygha әkelip, Esimovting ornyna “qoyghysy” kelip jýr. Ras, “Esimov ketedi eken” degen әngimening shyqqanyna az uaqyt bolghan joq. Biraq preziydentting Almaty syndy alyp shahardyng tizginin Temirhangha ústatuy birtýrli senimsizdeu kórinedi. Endi bireuler búryn Astanany basqarghanyn eskerip, “bayaghy kreslosyna qaytady-au” dep dolbar jasaydy. “Bәl­kim, Jaqsybekovting “júmy­syn je­nildetip”, EKSPO-gha basshylyq jasar” deytinder de tabylyp jatyr.
Múnday pikirlerding bәrine ortaq bir mәsele bar. Eger Mә­jilisti “talaq” etken eks-deputat biylikke kelse, onda baghynyng janghany. Al olay bolmasa she? Múnyng syryn medaliding kelesi betinen izdeymiz.
Esterinizde bolsa, ilgeride T.Dosmúhambetov pen T. Ermegiyaev qoyan-qoltyq júmys istedi. Sport jәne turizm ministrliginde biri – bastyq, ekinshisi – orynbasar boldy. “Ekeuining dostyghy temirdey edi” deytinder endi kelip, T.Er­megiyaevting qamaluy men Dos­múhambetovting “bosauy” arasynan “әldene” izdep әlek. Áriyne, Mә­jiliste otyrghan deputattyng EKSPO qúrylysyna tikeley qatysy joq. Biraq biznes degen bәleket kimdi kimmen júghystyrmaydy? Ásirese jemqorlyqtyng jegiqúrty jýike-jýiesine deyin enip ketken Qazaqstannyng býgingi jaghdayynda. Mine, osylay oilaytyndar Dosmúham­betovting ketisin “dosynyn” isimen baylanystyrugha qúmar.
Jәne bir núsqa bar. Búl – Bilim salasyn bylyqqa әbden batyryp, sayasy әlemnen izim-ghayym joghal­ghan Baqytjan Júmaghúlovtyng joly. Onyng qayda ekenin qazir eshkim bilmeydi. Qúddy Júmaghúlov deytin sheneunik Qazaqstanda bolmaghan siyaqty.
Endi búl dolbarlardyng qaysysy Dosmúhambetovting Mәjilisten ketu sebebin aiqyndap bere alady? Ázirge eshqaysysy. Óitkeni dolbar aldyn ala jasalady. Al onyng dúrys jeri men qiys jerin uaqyt kórsetedi. 
 
Sansyzbay NÚRBABA

JAS ALASh gazeti.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2432
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2753
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3230
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1831