Jeksenbi, 4 Jeltoqsan 2022
Qogham 5643 0 pikir 23 Shilde, 2015 saghat 13:53

REYD. BARDY QUDYQ PA, JOQTY MA?...

«Núr Otan» partiyasy elimizdegi biyleushi sayasy partiya bolghandyqtan, onyng halyq arasynda bedeli de joghary. Qazir qúqyghy taptalghan, әdildik tappaghan adamdardyng deni «Núr Otangha» shaghym aitady. Tiyisinshe, onyng nәtiyjesi de bolyp jatady. Óitkeni, partiya Elbasy jýktegen tapsyrmalardyn, memlekettik baghdarlamalardyng qay dengeyde oryndalyp jatqanyn baqylaytyn mekemelerding biri. Juyrda «Núr Otan» partiyasynyng Almaty oblystyq filialy oblystyq әkimshilik polisiya basqarmasy qyzmetkerleri men jurnalisterding qatysuymen Taldyqorghan qalasyndaghy jol qozghalysyn baqylau reydin úiymdastyrdy.

 «Núr Otan» partiyasy Almaty oblystyq filialy úiymdastyru-baqylau júmysy bólimining inspektory Ghaliya Baydildinova: «Búl shara «Núr Otan» partiyasynyng 2015-2025 jyldargha arnalghan sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl Baghdarlamasyn jýzege asyru, Jol kartasy ayasynda Almaty oblysy boyynsha jol jýru qauipsizdigin qamtamasyz etu jәne jol-kólik apattaryn aldyn alu, sonday-aq, jol qozghalysy erejesin búzu jәne lauazymdy túlghalardyng qyzmet babyn asyra paydalanu faktilerin anyqtau maqsatynda ótkizildi» dep habarlady.

Kelisilgen uaqytta kelisilgen jerge baryp, qaladaghy jol qozghalysyn MAY qyzmetkerlerimen birge baqyladyq. Aynaldyrghan jarty saghattyng ishinde qúryqqa ýsh jýrgizushi kelip týsti. Biri – kólik túraghyna emes, dýkenning dәl aldyna, trotuargha kóligin qoyyp qoyghan jýrgizushi, ekeui – jaryghyn jaqpaghan jýrgizushiler. Ýsheui de – qazaqtyng azamattary. Ýsheuine de hattama toltyrylyp, aiyppúl salyndy. Ýsheui de uәj aitqysy keldi, aitugha mýmkindik bermedi MAY qyzmetkeri. Júmghan auzyn ashpaghan kýii, kózderi móliyip, jýikesi júqaryp, aiyppúlyn arqalap kete bardy qaragózderimiz. Jýrgizushi «Birdene» dep auyz ashsa, jol polisiyasy da zan-zakonnyng siltemesin keltirip, auzy-auzyna tiymey qarsy sóilep, dikendep túrdy. Tórtinshi bolyp «qúryqqa» týsken Land Gruzer markaly avtokólik iyesi jol jýru erejesin búzghanyn moyyndamady. May qyzmetkerine: «Qújatynyzdy kórsetiniz», «Meni toqtatugha qanday negiz bar?», «Vecherkany (Vecherniy Taldyqorghan» gazeti – red.) shaqyramyn», «Jol jýru erejesin búzghan joqpyn» dep sózdi kóbeytip, kóliginen týspey birshama kergidi. Ol da jaryq jaqpay kele jatqan edi. Jol patrulidik polisiyasy ony sol sebepti toqtatty. Biz onyng jaryq jaqpay kele jatqanyn suretke de týsirip ýlgergenbiz. Suretti kórgen son, basqasha sóiley bastady. MAY qyzmetkerin shetkeri shygharyp, jeke de sóilesti. Sodan keyin birden jol patrulidik polisiyasynan emes, bizden keshirim súrap, jol erejesin búzghanyn moyyndady. Jalynyp, jalpayyp, hattama toltyrtpay, jibere saluyn ótindi. Hattama toltyrugha kelgende MAY qyzmetkerining de jýirik sausaqtary jýrmey qaldy. Álginde qazaq azamattaryna dikendep, bas salyp hattama toltyryp, aiyppúl salghan polisiya, Yaroslavi nyspyly azamatqa kelgende qaltyrap qaldy. Reydte emes, beyne bir últaralyq mәselening jiynynda, sony sheshuge jýrgendeymiz. MAY qyzmetkerin emes, «Núr Otannyn» ókilin ainalshyqtap «keshirim» súrap jýrgende bizben birge reydte jýrgen Samat Esqúlov memlekettik nómirli avtokólikting toqtamay ótip ketkenin, tezirek kólikke otyryp, artynan quu kerek ekendigin aitty. Al, ózi bolsa oghan deyin joldyng jiyeginde әldebir aktokólikti toqtatyp alyp, onyng jýrgizushisimen әngimelesip túrghan. Ayaq astynan bizdi asyqtyryp, dýrliktirip, jolgha shyghardy. Ózi managhy әngimelesip túrghan kólikke otyryp, birinshi ketti. Biz sonynan erdik. Sóitip, әlgi ózge últ ókili jayyna qalyp, apyr-topyr kólikke otyryp «bandyny quyp» kettik. Jol patrulidik polisiyasynyng qyzmettik kóligine otyra salyp, dabyldatyp, baghdarshamnyng qyzyl belgisine ótip, jyldamdyqty asyryp «bandyny» ústap alatyndaymyz. 500 metrdey jýrgen song «ústay almay qaldyq, baghdarshamnyng qyzyl belgisine týsip qalyp, jiberip aldyq» dedi Samat Esqúlov telefon arqyly.  Bandy da joq, saytan da joq, hattama toltyrylugha tiyis azamat ta joq, túrghan ornymyzgha ainalyp keldik. Al, Samat bolsa, biz sonynan qughan avtokólikting nómirin de esine saqtamapty. «192 me 102 me, әiteuir bir men ekisi bar» dep qoyady. (Jol saqshylary ainaldyrghan 3 sandy jattay almasa, basqasynan ne qayyr...) Álgi tórtinshi toqtatylghan zang búzushynyng joly boldy ma joq basqa ma... Ol jaghy beymәlim.

Reyd barysynda jalpy sany 20 hattama toltyrylghan. Onyng 19-y jol jýru erejesin búzghany ýshin әkimshiliik jauapkershilikke tartyldy.

«Núr Otan» partiyasy Almaty oblystyq filialynyng bizge bergen mәlimetinshe, reyd júmysynyng qorytyndysy boyynsha syrtqy jaryq týsiru aspaptaryn qoldanu qaghidalaryn búzuy, kólik qúralynyng belgilengen jýru jyldamdyghyn saghatyna jiyrmadan qyryq kilometrge deyingi shamagha arttyruy, jol belgilerimen nemese joldyng jýru bóligindegi tanbalarmen kórsetilgen talaptardy saqtamauy, kólik qúraldaryn trotuarda toqtatu nemese toqtap túru qaghidalaryn búzuy, sonday-aq kólik qúraldaryn gýlzarlarda, balalar nemese sport alandarynda toqtatu nemese toqtap túruy, qauipsizdik beldikterin paydalanu qaghidalaryn saqtamauy siyaqty kemshilikter jii oryn alatyndyghy anyqtalghan. Ghaliya Baydildinovanyng aituynsha, aldaghy uaqytta búl reyd jyldyng әr toqsany sayyn ótkiziledi. Ol kezde zang búzghan azamattardyng aty jariyalanatyn bolady.

 

Shynargýl ONAShBAY.

Abai.kz

«Núr Otan» partiyasy elimizdegi biyleushi sayasy partiya bolghandyqtan, onyng halyq arasynda bedeli de joghary. Qazir qúqyghy taptalghan, әdildik tappaghan adamdardyng deni «Núr Otangha» shaghym aitady. Tiyisinshe, onyng nәtiyjesi de bolyp jatady. Óitkeni, partiya Elbasy jýktegen tapsyrmalardyn, memlekettik baghdarlamalardyng qay dengeyde oryndalyp jatqanyn baqylaytyn mekemelerding biri. Juyrda «Núr Otan» partiyasynyng Almaty oblystyq filialy oblystyq әkimshilik polisiya basqarmasy qyzmetkerleri men jurnalisterding qatysuymen Taldyqorghan qalasyndaghy jol qozghalysyn baqylau reydin úiymdastyrdy.

 «Núr Otan» partiyasy Almaty oblystyq filialy úiymdastyru-baqylau júmysy bólimining inspektory Ghaliya Baydildinova: «Búl shara «Núr Otan» partiyasynyng 2015-2025 jyldargha arnalghan sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl Baghdarlamasyn jýzege asyru, Jol kartasy ayasynda Almaty oblysy boyynsha jol jýru qauipsizdigin qamtamasyz etu jәne jol-kólik apattaryn aldyn alu, sonday-aq, jol qozghalysy erejesin búzu jәne lauazymdy túlghalardyng qyzmet babyn asyra paydalanu faktilerin anyqtau maqsatynda ótkizildi» dep habarlady.

Kelisilgen uaqytta kelisilgen jerge baryp, qaladaghy jol qozghalysyn MAY qyzmetkerlerimen birge baqyladyq. Aynaldyrghan jarty saghattyng ishinde qúryqqa ýsh jýrgizushi kelip týsti. Biri – kólik túraghyna emes, dýkenning dәl aldyna, trotuargha kóligin qoyyp qoyghan jýrgizushi, ekeui – jaryghyn jaqpaghan jýrgizushiler. Ýsheui de – qazaqtyng azamattary. Ýsheuine de hattama toltyrylyp, aiyppúl salyndy. Ýsheui de uәj aitqysy keldi, aitugha mýmkindik bermedi MAY qyzmetkeri. Júmghan auzyn ashpaghan kýii, kózderi móliyip, jýikesi júqaryp, aiyppúlyn arqalap kete bardy qaragózderimiz. Jýrgizushi «Birdene» dep auyz ashsa, jol polisiyasy da zan-zakonnyng siltemesin keltirip, auzy-auzyna tiymey qarsy sóilep, dikendep túrdy. Tórtinshi bolyp «qúryqqa» týsken Land Gruzer markaly avtokólik iyesi jol jýru erejesin búzghanyn moyyndamady. May qyzmetkerine: «Qújatynyzdy kórsetiniz», «Meni toqtatugha qanday negiz bar?», «Vecherkany (Vecherniy Taldyqorghan» gazeti – red.) shaqyramyn», «Jol jýru erejesin búzghan joqpyn» dep sózdi kóbeytip, kóliginen týspey birshama kergidi. Ol da jaryq jaqpay kele jatqan edi. Jol patrulidik polisiyasy ony sol sebepti toqtatty. Biz onyng jaryq jaqpay kele jatqanyn suretke de týsirip ýlgergenbiz. Suretti kórgen son, basqasha sóiley bastady. MAY qyzmetkerin shetkeri shygharyp, jeke de sóilesti. Sodan keyin birden jol patrulidik polisiyasynan emes, bizden keshirim súrap, jol erejesin búzghanyn moyyndady. Jalynyp, jalpayyp, hattama toltyrtpay, jibere saluyn ótindi. Hattama toltyrugha kelgende MAY qyzmetkerining de jýirik sausaqtary jýrmey qaldy. Álginde qazaq azamattaryna dikendep, bas salyp hattama toltyryp, aiyppúl salghan polisiya, Yaroslavi nyspyly azamatqa kelgende qaltyrap qaldy. Reydte emes, beyne bir últaralyq mәselening jiynynda, sony sheshuge jýrgendeymiz. MAY qyzmetkerin emes, «Núr Otannyn» ókilin ainalshyqtap «keshirim» súrap jýrgende bizben birge reydte jýrgen Samat Esqúlov memlekettik nómirli avtokólikting toqtamay ótip ketkenin, tezirek kólikke otyryp, artynan quu kerek ekendigin aitty. Al, ózi bolsa oghan deyin joldyng jiyeginde әldebir aktokólikti toqtatyp alyp, onyng jýrgizushisimen әngimelesip túrghan. Ayaq astynan bizdi asyqtyryp, dýrliktirip, jolgha shyghardy. Ózi managhy әngimelesip túrghan kólikke otyryp, birinshi ketti. Biz sonynan erdik. Sóitip, әlgi ózge últ ókili jayyna qalyp, apyr-topyr kólikke otyryp «bandyny quyp» kettik. Jol patrulidik polisiyasynyng qyzmettik kóligine otyra salyp, dabyldatyp, baghdarshamnyng qyzyl belgisine ótip, jyldamdyqty asyryp «bandyny» ústap alatyndaymyz. 500 metrdey jýrgen song «ústay almay qaldyq, baghdarshamnyng qyzyl belgisine týsip qalyp, jiberip aldyq» dedi Samat Esqúlov telefon arqyly.  Bandy da joq, saytan da joq, hattama toltyrylugha tiyis azamat ta joq, túrghan ornymyzgha ainalyp keldik. Al, Samat bolsa, biz sonynan qughan avtokólikting nómirin de esine saqtamapty. «192 me 102 me, әiteuir bir men ekisi bar» dep qoyady. (Jol saqshylary ainaldyrghan 3 sandy jattay almasa, basqasynan ne qayyr...) Álgi tórtinshi toqtatylghan zang búzushynyng joly boldy ma joq basqa ma... Ol jaghy beymәlim.

Reyd barysynda jalpy sany 20 hattama toltyrylghan. Onyng 19-y jol jýru erejesin búzghany ýshin әkimshiliik jauapkershilikke tartyldy.

«Núr Otan» partiyasy Almaty oblystyq filialynyng bizge bergen mәlimetinshe, reyd júmysynyng qorytyndysy boyynsha syrtqy jaryq týsiru aspaptaryn qoldanu qaghidalaryn búzuy, kólik qúralynyng belgilengen jýru jyldamdyghyn saghatyna jiyrmadan qyryq kilometrge deyingi shamagha arttyruy, jol belgilerimen nemese joldyng jýru bóligindegi tanbalarmen kórsetilgen talaptardy saqtamauy, kólik qúraldaryn trotuarda toqtatu nemese toqtap túru qaghidalaryn búzuy, sonday-aq kólik qúraldaryn gýlzarlarda, balalar nemese sport alandarynda toqtatu nemese toqtap túruy, qauipsizdik beldikterin paydalanu qaghidalaryn saqtamauy siyaqty kemshilikter jii oryn alatyndyghy anyqtalghan. Ghaliya Baydildinovanyng aituynsha, aldaghy uaqytta búl reyd jyldyng әr toqsany sayyn ótkiziledi. Ol kezde zang búzghan azamattardyng aty jariyalanatyn bolady.

Shynargýl ONAShBAY.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2337
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1187
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1423