Sәrsenbi, 7 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 5027 0 pikir 23 Shilde, 2015 saghat 14:50

TÝRKIYa QAZAQTARYNYNG II QÚRYLTAYY TIL MÁSELESIN TALQYLANDY

Ystambúlda 17-20 shilde kýnderi ótken Týrkiya qazaqtarynyng ekinshi qúryltayyndaghy basty taqyryp qazaq jastarynyng til mәselesi boldy. Qúryltaygha qatysushylar Týrkiya qazaq jastarynyng ana tilin bilmey ósip kele jatqanyna qatty alandaytyndyqtaryn atap ótti. Búghan basqa elderden kelgen ókilder de ýn qosty. London men Ýrimji, Parijde de óskeleng úrpaqtyng ana tilin jetkilikti bilmey otyrghany aityldy. Sondyqtan búl mәselening tek Týrkiyadaghy qazaq jastarynyng ghana emes, shetel qazaqtarynyng mәselesi ekeni, sonday-aq búghan atajúrt Qazaqstan men shetel qazaqtary bolyp tize qosa otyryp shara qarastyru kerektigi basa kórsetildi. 

Ystambúldaghy Týrkiya qazaqtary qory úiymdastyrghan qúryltaygha Qazaqstan, Qytay, Týrkiya men Europanyng qazaqtary kelip atsalysty. Almatydaghy Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashev, Týrkiyadaghy jeti qazaq qoghamy men Europadaghy 12 qazaq qoghamynyng basshylary da resmy týrde shaqyrylghan.

Europa jәne Týrkiya qazaqtary qúryltayynyng eng negizgi sharalarynyng biri – futbol turniyri. Óitkeni sheteldegi qazaq jastarynyng futbolgha degen qyzyghushylyghy erekshe. Futbol arqyly qúryltay júmysyna jastardy kóptep tartugha bolady. Biylghy futbol dodasy Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna baylanysty Qabanbay batyr atynda ótti. búdan búryn Týrkiyadaghy qúryltaylarda jyl sayyn dodagha bir qazaq batyrynyng atyn beru jóninde sheshim qabyldanghan bolatyn. Mәselen, ótken jylghy qúryltayda aladop alamany 300 jyldyghy toylanghan Er Jәnibek batyrdyng atynda ótken bolatyn. Osy arqyly jastardyng últtyq tarih turaly sana sezimderin kýsheytu, ózining batyrlaryn, solar arqyly el basqarghan úlylaryn, biylerin, aqyn-jyraularyn tanytu kózdelip otyr.

Qúryltay Qazaqstannyng Týrkiyadaghy elshisi Janseyit Týimebaevtyng qúttyqtau hatyn oqumen bastaldy. Biyl Qabanbay batyr atyndaghy dodagha jastardyng qyzyghushylyghy erekshe boldy. Ótken jylghy Er Jәnibek jýldesine talasu ýshin 8 komanda qatyssa, biylghy alamangha Ystambúldan jәne Týrkiyanyng qazaqtar túratyn basqa qalalarynan 12 futbol komandasy qatysty. Jenimpazdy anyqtau ýshin әdette eki kýn bolatyn turnirdi ýsh kýnge sozugha tura keldi. Jarys nәtiyjesi boyynsha Ystambúldyng Zәitinbúryn qazaq jastary jenimpaz atandy.

Qúryltaydyng turnirden keyingi songhy kýni alqaly basqosulargha jalghasty. 1952 jyly 13 nauryz kýni qauly qabyldap qazaqtardy alghash ret Týrkiya qabyldaghan eks-Premier Adnan Menderes pen 1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaqstan tәuelisizdigin әlemde birinshi bolyp moyyndaghan Týrkiya Preziydenti Túrghyt Ózalgha qazaq halqynyn alghys sezimin bildiru ýshin olardyng kesenelerine baryp qúran oqyldy. Búl rәsimning jalghasy retinde Týrkiya qazaqtary qorynda qazaq halqynyng el biylegen tarihy túlghalary, batyrlary men Týrkiya qazaqtarynyng kósh jetekshileri ýshin qúran hatym oqylyp, as berildi.

Týsten keyin «Týrkiya qazaqtarynyng ótkeni, býgini men bolashaghy jәne atameken Qazaqstanmen baylanystary» taqyrybyna arnalghan dóngelek ýstel jinalysy boldy. Oghan qazaq qoghamynyng basshylary, aqsaqaldar, ziyaly qauym, isker azamattar jәne basqa da mamandyq iyeleri qatysty. Búl jerde sóz sóilegender til mәselesine basa nazar audardy. Ana tilimizden aiyrylsaq últymyz da joyylady degen aqsaqaldar jastardyng ana tilin jetik mengerulerine jaghday jasaudyng kókeytestiligin basa aitty. Tek Týrkiya qazaqtarynyng emes, dýniyejýzi qazaqtarynyng ortaq problemasy bolghan búl mәseleni sheshude Qazaqstan memleketining qoldau kórsetuining manyzdy ekendigi tilge tiyek etildi. Ásirese, QR Bilim jәne ghylym ministrligining shetel qazaqtarynyng ókilderimen birigip әr el ýshin jeke-jeke jәne tiyimdi keshendi jobalar jasauy qajet. Til óz ortasynda damidy. Sol ýshin sheteldegi qazaq jastaryn kóbirek Qazaqstangha shaqyryp qúrby-qúrdastarymen qarym-qatynasyn nyghaytu qajet. Mausym aiynda qaraghandylyq kәsipker Erlan Áshimning Parijdegi 20 qazaq azamatyn býkil shyghyndaryn kóterip Astana, Almaty, Shymkent jәne Qaraghandy qalalaryna qydyrtuy men futbol turniyrin úiymdstyruy erekshe atap ótilip, jomart jigitke ýlken alghys aityldy.

Ekinshi manyzdy mәsele retinde últtyq tarih turaly jastardyng bilimining joqtyghy basa kórsetildi. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng 2015 jyldy «Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy» retinde jariyalauy óte manyzdy bolghan. Búl tek atameken qazaqtaryna ghana emes, shetel qazaqtaryna da oy saldy, Qazaq handyghy turaly izdeniske jeteledi. Týrkiya qazaqtary arasynda Qazaq handyghy qashan qúryldy? Tәuke Hannyng jeti jarghysy, Abylay hannyng ýsh jýzding basyn qalay qosqany, Kenesary han turaly Qazaqstannan kelgen ghalymdarmen jinalys ta ótkizildi. Dastarqan basyndaghy әngimeler men ghalamtor arqyly әleumettik jelilerde talas-tartystar da jýrdi. Tipti biylghy Qúryltayda «Qabanbay batyr» atynyng beriluining de basty sebebi osy edi. Qúryltay jinalysynda shetel qazaq jastarynyng Qazaq handyghy turaly bilimin tolyqtyru ýshin týsinikti jәne qarapayym tilmen salanyng mamandaryna arnayy bir kitap shygharu kerektigi aityldy. Sodan song búl kitapty olar túratyn elderding tiline, atap aitqanda, týrik, nemis, fransuz, aghylshyn tilderine audarylyp elektrondyq kitap týrinde ghalamtorda taratylsa iygi bolar edi. Sonymen qatar búl týrik, nemis, fransuz, aghylshyn syndy әlem halyqtarynyng da Qazaq handyghy turaly mәlimettermen tanysuyna mýmkindik berer edi. Jiyn barysynda basqa da mәseleler talqylana kele Týrkiya qazaqtary qúryltayynyng Europa qazaqtary ýshin de manyzdy bolghany kórsetilip, qúryltaydy jyl sayyn auqymyn keneyte otyryp jalghastyru kerektigi aityldy.

20 shilde kýni keshte qúryltaydyng songhy ish-sharasy retinde ótkizilgen gala konsertting ashylu saltanatynda Týrkiya qazaqtary qorynyng tóraghasy Fazyl Toply, Qazaqstan Ystambúl konsuly Ghalymjan Erimbetov jәne qúryltaygha qatysyp otyrghan qazaq qoghamdarynyng basshylary sóz sóiledi. Qazaqstandyq jurnalist Jazira Amantay men ankaralyq ónerpaz Meyirjan Júmamúratov týrik jәne qazaq tilderinde jýrgizgen Gala konsertte Qazaqstannan arnayy kelgen jәne Týrkiyalyq әnshiler últtyq muzykanyng týrli ýlgilerin sheberlikpen oryndady. Astana filarmoniyasy halyq aspaptar orkestrining diriyjeri, dombyrashy Núrlan Bekenovtyng tógiltip shertken kýileri, aitysker aqyndar Bekarys Núriman pen Syrym Áueshannyng әzil-qaljyng aralas aitysy, astanalyq әnshi Núrgýl Álqojanyng oryndaghan dәstýrli әnderi, Shvesariyadan kelgen etnikalyq muzyka zertteushi Saadet Týrkózding «Elim-ay» әni, týrkiyalyq әnshiler Elmira Shendúran, Beshir Ahmet Kóse men Erjan Túnjer, kýishi Sedat Solaqoghlynyng óneri halyqtyng yqylasyna bólendi. Ystambúldaghy Qazaq mәdeniyet qorynyng ústazy Sedat Solaqoghlú basshylyghyndaghy dombyra ýiirmesining eki shәkirti Taha Malkoch pen Kasym Qantemirding oryndaghan kýileri jastardyng keleshegin oilandyrdy. Osydan keyin osy ýiirmeni ýzdik ayaqtaghan 20 balagha sertifikattar tabystaldy.
Týrkiyalyq aqyn Ibrahim Aqsel jazghan Meyirjan Júmamúratov sahnada oqyghan «Bir qariyanyng auzynan Týrkiya qazaqtarynyng kóshi» atty 1937 jyly Shyghys Týrkistannan qozghalghan qazaqtardyng Tiybet pen Gimalaydan at-týiemen asyp Ýndistan shekarasyna jetui, ol jerdegi ótken 12 jyldaq qyiynshylyqtar, aqyrynda Adnan Menderes basqarghan ýkimetting osy qazaqtardy Týrkiyagha qabyldauyna deyin bayandaghan poema-dastan zalda otyrghan halyqtyng kóz aldynda býkil Týrkiya qazaqtarynyng tauqymetti kósh tarihyn elestetip, janarlaryna jas ýiiriltti.

Gala konsertte Týrkiya qazaqtarynyng maqtanyshy, taekvondo sheberi Mústafa Óztýrikting Ystambúldaghy shәkirtteri Jamal Qabadayy men Ilyas Kәrimning baulyghan jastary oiyn kórsetti. Oiynnyng sonynda bir sheber jýgirip kelip ýsh metr biyiktegi eki plakatty ayaghymen teuip qiratqan uaqytta bir jaghynan әuege konfetter shashu bolyp shashylsa, ekinshi jaghynda ýstinde jazuy bar eki taspa salbyrap jerge týsti. Birinde «Ózara dostyghymyz ben tuystyghymyz mәngi bolsyn», ekinshisinde «Ústazdardyng ústazy Mústafa Óztýrik jýregimizde» degen jazulary bar eki lentany kórgen kórermender eriksiz oryndarynan túryp qol shapalaqtady.

Gala konsertting sonynda Ertúghryl Erbash úiymdastyryp, basqarghan Qabanbay batyr atyndaghy turnirding jenimpazdaryn marapattau rәsimi ótti. Týrkiya qazaqtarynda futbol әu bastan sýiikti sport bolghan. Osy orayda 1958 jyly irgesi qalanghan Týrkiya qazaqtarynyng túnghysh futbol komandasy jayly tarih ghylymynyng doktory, professor Ábdiuaqap Qara dayyndaghan «Týrkistansport» atty 7 minuttyq derekti filmi kórsetildi. Osy filmnen keyin Týrkistansportqa kezinde enbegi singen ardager azamattar shaqyrylyp alghys plakattary tabys etildi. Osylaysha Týrkiya qazaqtarynyng Ystambúldaghy ekinshi qúryltayy tabysben ayaqtaldy. Qúryltay qatysushylary «biylghy jiyn ótken jyldaghydan erekshe jәne jemisti, joghary dengeyde ótti» dep qúryltaydy úiymdastyrghan azamattargha alghys sezimderin bildirip tarqasyp jatty.

Ábdiuaqap QARA 
Mimar Sinan kórkemóner uniyversiytetining professory

Abay-aqparat

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2533
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1561
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1817