Seysenbi, 28 Mamyr 2024
Alashorda 7947 0 pikir 23 Shilde, 2015 saghat 15:36

TARIHY SABAQTASTYQ: ERMÚHAN BEKMAHANOV PEN ILIYaS ESENBERLIN

Ataqty tarihshynyng da tughanyna biyl tura 100 jyl. Kenesary turaly ghylymy zertteu jazu ýshin derekter jinau kezinde Esenberlin oghan ózining qol úshyn bergenin jazady. Búl turaly qazaqtyng qolbasshysy Bauyrjan Momyshúlynyng 30 tomdyq shygharmalar jinaghynyng 10-tomynda jariyalanghan. Onda batyr Baukeng әldebir suretti qarap otyryp, jazushy Esenberlinning Bekmahanov turaly esteliginen ýzindi keltiredi. 

«Ermúhan Bekmahanov mening qazaq tarihyn zerttep biluime sonshalyq әser etti, óitkeni búl ghalym qazaq elining HIH ghasyr men HH ghasyr basyndaghy ekonomikasy, әleumettik qúrylysyn zerttegende Kenesary qozghalysyna baylanysty naqtyly material jetispeytin jәne sony toltyrugha Ortkomnyng jәrdemdesuin súrapty. Sol júmysty Júmekeng (Júmabay Shayahmetovti aityp otyr – red.) Dinmúhammed Ahmetúly arqyly maghan jýktedi», – dep bastaydy esteligin jazushy I. Esenberliyn. 

Soghys uaqyty bolsa da, ortalyq partiya komiyteti Bekmahanovqa kóp kómektesken. Esenberlin osy sharualardy retteu ýshin aldymen Petropavlda, keyin Omby qalalarynda bolady. Syrttan baqylanatyn kózderding qaptaghan kezi, qyraghylyqtyng asa qajettigin eskergen jazushy sózin «ortkom qyzmetkeri nege sonsha arhivte kóp otyrady degen sezik bolmau ýshin, keybir arhiv materialdaryn qonaq ýiinde aldyryp oqimyn. Otarlau sayasaty qalay jýrgenin, Orynbordan bastap bekinisterding ne ýshin tezdetip salynghanyn әbden týsindik», – dep sabaqtaydy. 

Iliyas Esenberlin jas oqyrmandarynyng ortasynda

Bir jaqta soghys, zaman bolsa qysyp túr. Múnday iske nar tәuekel kerek. Ne ýshin búl qadamgha barghanyn da týsindiripti: «Negizgi sýiengen ústanymymyz – últtyq namys, Stalinning orys halqy turaly jәne «bizdi ata-baba aruaghy qoldasyn» degen sózi edi. Biz de ózimizding tarihy qaharmandarymyzdy dәripteuimiz kerek boldy». 

Qaharmandardy dәripteu soghys kezinde de asa kerek boldy. Stalinning ýndeuinen ekpin alghan Qazaqstannyng sol kezdegi basshysy Júmabay Shayahmetov qazaqtyng batyrlyq jyrlaryn qazaq maydangerlerine nasihattap, sol sypatta jana shygharmalar jazu kerek dep jar saldy. 1942 jyly Jambyl Jabaevtyng әigili «Leningradtyq órenderim» atty óleni jariyalanuyna osy ýndeu sebep. Sonday-aq Isatay-Mahambet, Kenesary, Amangeldi kóterilisteri turaly shygharmalar jazyluy tiyis delingen. Sol ekpinmen ata-baba erligin dәriptegen tuyndylar dýniyege kelip, júrtshylyqqa tanystyrylyp jatty. Solardyng qatarynda tarihshy E. Bekmahanovtyng Kenesary turaly әigili ghylymy zertteu enbegi osy kezde jariyalanyp, qogham talqysyna týsken bolatyn. 

Al osy júmystyng o basynda qalay bastalyp, qalay jýrgenin, qanday prosesterden ótkenin jazushy Esenberlinning esteliginde: «Kenesary qozghalysy turaly jinaghan materialdy mashinkagha bastyryp bir danasyn ózime alyp otyrdym. Eki danasyn tikeley bastyghym Dinmúhammed Ahmetúlyna tabys etemin. Ol kisi Shayahmetovke kórsetkennen keyin ghana Ermúhangha beredi. Sóitip kelesi issaparynyng baghytyn Bekmahanov belgilep, Diymekeng qolyna jazyp beredi, ol maghan tapsyrady, sóitip jýrip tarihshy bolyp aldym». 

Biri taza ghylymy túrghydan Alash qayratkerlerining kórnekti ókili H. Dosmúhamedovting amanaty oryndasa, sol asa manyzdy enbekting jazyluyna kómek qolyn sozyp jýrip, keyin «Abay joly» romanynan keyingi qazaqtyng úly romanyna ainalghan «Kóshpendiler» trilogiyasynyng «Han Kene» (Qahar) romanyn dýniyege әkeldi. Tarihshy E. Bekmahanov 1943 jylghy mausymnyng 28-i kandidattyq dissertasiyasyn qorghady. 1946 jyly kýzde «HIH ghasyrdyng 20-40 jyldaryndaghy Qazaqstan» dep atalatyn monografiyasyn ayaqtap, SSSR GhA ghylymy kenesine úsyndy. Sóitip qazaqtan shyqqan túnghysh tarih ghylymynyng doktory 1947 jyly atalghan enbegin jeke monografiya etip shyghardy. 

Ermúhan Bekmahanov dәris oqyp túr

Alayda 1945-1955 jyldardaghy sovettik repressiyanyng ýshinshi tolqyny osy enbekteri arqyly Bekmahanovty últshyl dep kinәlauda tilge tiyek boldy. Ony ghylymy ortadan alastap, zandy ataqtaryn tartyp alghan son, 25 jylgha bas bostandyghynan aiyryp, Bodaybo týrmesine aidady. Alayda, qazaq oqyghandarynyng qalamgerlerining arasynda óshpegen han Kenening ruhy, beynesi aragha 23 jyl salyp, Iliyas Esenberlinning qalamyna qondy. Onyng búl taqyrypty jazuyna týrtki bolghan ekinshi adam Álkey Marghúlan dep esepteydi ghalymdar. 

Iliyas Esenberlinning Ermúhan Bekmahanovtyng shygharmashylyghyna qatysty jazghan esteligin batyr Bauyrjan Momyshúly saqtap, onyng shygharmalaryn qúrastyrushy avtorlar újymy keyin jaryq kórgen kóptomdyqtarynyng birine engizgen eken. 

 

 Zanghar Kәrimhan

© e-history.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2375
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2714
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3057
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1785