Seysenbi, 28 Mamyr 2024
Ádebiyet 7838 0 pikir 23 Shilde, 2015 saghat 18:07

QABDESh JÚMADILOV. "AQYNNYNG AQYRGhY KÝNDERI"

Songhy ailarda dýnie asty-ýstine shyghyp, miday bylyghyp ketti. Bastan keshirip jatqany realdy ómir me, әlde kórgen týs pe, ajyratudyng ózi qiyn. Álde búl osynau pәniymen paralleli, qatar ótip jatqan basqa bir uaqyt iyirimine týsip ketti me? Bәlkim, búl әldeqashan ólip, myna kórip jýrgeni – tozaqtyng qinauy shyghar? Esh nәrse aiqyn emes. Oilay-oylay  sana da sarqylghan. Ýmit ýzilgen. Bastabynda ghayyptan bir ghalamat kýsh kelip, qútqaratynday kórinushi edi, óleusirep baryp ol da óship tyndy.

Aqyn ór edi, tәkappar edi. Kórgen adamnyng kózi toyar symbatty edi. Qazir sodan júrnaq ta qalghan joq. Qyry synyp bolghan. Abaqtynyng alghashqy kýnderi osynday qyr syndyrugha, tútqyndy kisilik qalyptan aiyrugha júmsalady eken. Adam erkindikte jýrgende eshkimge keudesin bastyrmaytyn, qorlaugha kónbeytin, bir asau namys bolady ghoy. Búlar eng aldymen sol namysty alyp tastaydy eken. Búl qazir diyirmenge týsip shyqqan dәn siyaqty. IYleuge kóne beretin ún ba, talqan ba, birdene.

Múnda kelgeli ainagha kim qarap kóripti. Biraq bir kezde arulardyng kóz qúrty bolghan, әiel túr ghoy, erlerding ózi súqtana qaraytyn súlu jýz, núrly kelbet kózden ghayyp bolghanyn ish sezedi. Bet-auzy kólkildegen isik, bar denesi bayy sabaghan qatynday kóp-kókala. Ot úshqyndap túratyn moyylday qos janardyng ornynda jyrtighan birdene túr. Kózine zaqym keldi-au deymin, sonau bir soqqydan keyin sorasy tiylmay, búldyray beredi. Jendetterding júdyryghy at tepkendey. Búl qazir qasqa tisten júrday. Aqyndy ózge júrttan erekshelep túratyn taghy bir jeri – qiylghan qara múrty edi. Jendetterding kózine sýiel bop qadaldy ma eken, songhy súraq kezinde ong jaq shalghysyn uystap, qantalata júlyp aldy. Auyr azapqa jan shydaghanmen, tәn shydamaydy eken. Búl kýnde bir ghana tilek bar: «úrmasa eken, janymdy endi qinamasa eken» deydi. Tergeushilerdi kórgende, taghy qay jerimnen perip qalar eken dep, ózinen-ózi búghyp, kishireyip ketedi.

Tirshilikten kýder ýzip qoyghaly qashan. Endigi jerde jaryq dýniyeni kóremin-au dep dәmetpeydi. Myna týrimen ómirge oralghanda ne bitirmek? Tiri aruaqtay bop, el kózine qalay kórinbek? Myna tirlikte búl qimaytynday ne qaldy? Aqynnyng endigi ansap kýtkeni – ajal ghana. Adamdy auyr azaptan aq ólim ghana qútqarmaq. Búryn ólimnen ólerdey qorqushy edi. Onysy aghattyq eken. Ólim júrt oilaghanday qúbyjyq emes, qútqarushy eken ghoy. Mynaday las dýniyeden seni arulap alyp ketetin, shybyn janyna rahat-tynym beretin sonday bir aqtyq pananyng bolghany qanday jaqsy! Maghjan qalay tauyp aitqan:

«Meni de ólim, әldiyle,

Áldiyle, ólim, әldiyle!» –

degen joldar qazir múny besik jyrynday terbetedi. It tirlikte kimning qadirin kim bilgen, qayran Mәkeng danyshpan eken ghoy. Ózi aitqanday, «Kýnnen tughan, Gýnnen tughan payghambar». Aytpaqshy, sol Maghjan da qayta ústalghan siyaqty. Onyng bostandyqqa shyqqanyna jyl toldy ma, tolmady ma? Bir mәrte jazasyn ótep qaytqan aqyndy qayta qamaghany nesi eken? Sekem alghany, songhy súraqtardyng birinde Maghjannyng aty shyghyp qaldy. Ol da, sirә, «Japoniyanyng shpiony» bolsa kerek.

– Júmabaevty byltyr Almatygha kelgende ýiine shaqyryp qonaq etipsin. Ekeuing sonda ne jayly sóilestinder? Bir-birlerine qanday tapsyrma berdinder? – deydi... Kýlesing be, jylaysyng ba? 

– Qazaqqa onday berekeni kim bersin? Maghjan ekeuimiz ómir boyy it pen mysyqtay yryldasyp ótken jandarmyz. Bizding sorymyz osynda. Onday bәtuagha kelip, sonau qiyrdaghy Japoniyamen til tabyssaq, arman ne?! – degen ashu ýstinde. Sol jauaby ýshin taghy bir mәrte soqqygha jyghyldy...

Aqyn ústalghanda qonyr kýz edi, qazir aqpannyng ayaghy. Qarghys atqan sol bir 24 qyrkýiekten beri de bes aidyng jýzi bolypty. Ár kýni jylgha bergisiz azapty ailar. Abaqtynyng ishi azynap túr. Tútqyn maqtasy irigen alabajaq tósenishke bauyryn tósep, qamsauy joq eski jamylghyny keudesine taman tartyp  qoydy. Kýn kóterilip qalsa kerek, jabyqtaghy torly terezeden sebezdep sәule týsip túr. Osynday jaryqta ghana bayqalady: tósenish pen jamylghynyng әr jerinde qatyp qalghan qan daghy bar. Óz qany ma, ózgening qany ma, belgisiz. Ýsti-basyna qylau qondyrmaytyn, las jerge otyryp,  kirli ayaqtan as ishpeytin kirpiyaz aqyn qazir eshteneden jiyirkenbeydi. Ómirlik mashyqtyn, minezding ólgeni – ózining de ólgeni ghoy.

Songhy kýnderi múny eshkim mazalaghan joq. Tergeu bólmesine sýirelep, súraqqa almaghaly da jarym aidyng jýzi boldy. Soghan qaraghanda, «toydyn» jaqyndaghany. Tergep-tekseretindey ne qaldy? Bәrin súrap bolghan. Kýn sayyn soqqygha jyghyp, shybyn jandy shyrqyratyp jýrip, qajetti qaghazdaryna qol qoydyryp alghan. Qylmysy bastan asyp jatyr. Halyq jauy, Kenes ókimetin qúlatudy kózdegen astyrtyn úiymnyng mýshesi, shetelmen til biriktirgen Japoniyanyng shpiony... Búdan artyq ne kerek? Ataqty 58-statiyanyng birneshe tarmaghyn týgel toltyrady. Vysshee mera nakazaniya! Jazanyng eng jogharghysy. Tek sonysy tezirek jetip, mәn-maghynasy joq myna bir «oyynnan» qútylsa eken!

Tergeu degen aty bolmasa, ol da bir spektakli, mysyq pen tyshqannyng oiyny sekildi. Mysyq qolyna týsken jemdi asay salugha asyqpay, tyshqan bayghústy ary-beri qaqpaqyldap, oinamaushy ma edi. Búl da soghan úqsas birdene. Múny tergegen NKVD mayory myna nauqan kezinde Mәskeuden arnayy kelgen kórinedi. Múzday suyq janary yzghar shashyp, shegir kózi shatynap, adamgha jauygha, óshige qaraydy. Jeti atasynan kele jatqan kegi bar sekildi.

– Sonymen, siz ózinizding úzaq jyl Japoniyanyng jansyzy bolghanynyzdy moyyndaysyz ghoy? – degen múnymen alghash kezikken sәtte-aq.

– Qaydaghy Japoniya? Men ómiri tiri japondy kórgen emespin! – dedi, ol kezde әli qyry syna qoymaghan aqyn.

– Japondy kórmeseniz, onyng odaqtasy Kolchakpen әmpey bolghansyz! Ayyrmasy ne?

– Jalghan! Kolchaktyng «Ajal vagonynda» bolghan adam ózining qas jauymen  qalay til tabysady? Men sol kezdegi oqighalardy «Tar jol, tayghaq keshu» degen kitabymda anyqtap jazghanmyn.

– Kóz boyau ýshin kitapty әdeyi jazghansyz! – dedi tergeushi raqattana jymiyp. – Áytpese, Kolchaktyng týrmesinen op-onay sytylyp ketuinizdi qalay týsindiruge bolady? Olar sizdi arnayy tapsyrmamen әdeyi bosatqan...

– Bos sóz! Men – Qazaqstanda Kenes ókimetin óz qolymmen ornatqan adammyn. Óz ókimetime or qazatynday ne kórinipti?

Búl kýiinip yzalanghan sayyn tergeushining qyby qanyp, raqattanatyny kórinip túr. Shegir kózi bal-búl janyp, kekete ezu tartty.

– Oghan tandanatyn ne bar? Búratana júrt ókiline bәribir emes pe? Kenesi ne, Kolchagi ne, әiteuir, qojayyn bolsa jetip jatyr... Japondar kýdik tudyrmau ýshin qyzyl komissar – sizdi әdeyi tandaghan. Al sizge keregi – dvoynaya igra. Eki alyp biyge shyqpaq bolghansyz...

Múnday sandyraqty qalay tyndap otyrarsyn? Aqyn ornynan qalay úshyp túrghanyn ózi de angharmay qaldy.

– Jalghan, jala!... Siz, mayor, kimmen sóilesip otyrghanynyzdy bilesiz be? Sizding aldynyzda – Qazaqstanda  jana әdebiyetting irgesin óz qolymen qalaghan, Kenesting birinshi aqyny, Halyq Komissarlar Kenesining búrynghy tóraghasy otyr. Bilip qoyynyz! – degen yzadan qalsh-qalsh etip.

Mayor shalqayyp otyrghan beti jymiyp kýldi de, esik jaqtaghy bireuge iyek qaqty. Bosaghada NKVD-nyng qarghyly tóbeti, aty – qazaq, zaty – ibilis Dәuqara manadan beri búiryq kýtip túrghan-dy. Kisi sabaudyng tendesi joq sheberi... Qyr jelkesinen bir auyr soqqy sart ete qalghanda, aqyn anaday jerge úshyp týsti. Odan arghysy  – búlynghyr.  Áldekim qalyng últandy shoytaban etikpen tepkiley bastaghan... Arada qansha uaqyt ótkenin bilmeydi, bir mezette qarasa, kameragha sýiretip әkep tastady. Sýiek-sýiegi kýl bop ketken sekildi, qimyldaugha dәrmen joq. Úrty qangha tolyp, eki kýrek tisi auzynda saudyrap bos jýr... Sonda bir-aq týsindi: búlarmen adamsha sóilesip, qisyngha jýginem, aqtyghymdy dәleldeymin deu әureshilik eken.

Átten, dýniye-ay, basqa azamattardyng da kórgen kýni osy shyghar. Osydan bir ay shamasy búryn Beyimbetti kórip qaldy. Múny súraqqa әkele jatqanda, ony eki jendet eki qoltyghynan alyp, shala-jansar kýiinde dәlizde sýirep barady eken. Qayran, Bi-aghan! Bir jyly tughan tól edi... Qoy auzynan shóp almas momynym-ay! Saghan mynaday zaual tughanda, basqamyzgha ne joryq.   Byltyr jazda eng aldymen ústalghan Iliyas edi. Ol bayghús ne kýide jýr eken? Qalyng púshpaq, qayratty edi. Biraq mynanday qandy qasapqa qalay tótep bersin-au! Ózining «Qúlageri» siyaqty Batyrashtyng baltasynan mert bolatyn shyghar.

El basyna taghy bir apattyng tóngeni anyq. Astary aryda, zili terende. Búl jolghy nysanasy  – ziyaly qauym. Halyqtyng qaymaghyn sypyryp alsa, qalghan tobyrdy qúlgha ainaldyru boqtan onay. Búl saparda kenshilik, ayaushylyq degen bolmaydy. Etindi borshalap, sýiegindi ún ghyp tartatyn mashina sartyldap istep túr. Múndayda qol úshyn sozyp, arasha  týsetin kim bar? Enbekshi halyq pa? Etekbasty elden dәl qazir ne kýtesin? Bizding qazaq óz úldaryna ara týser biyikke әli kóterilgen joq. Ara týser edi, bayaghy azat-erkin zamany basynda túrsa... Ana jylghy asharshylyqta qaqa jarymy qyrylghan qazaqtyng bel omyrtqasy ýzilip ketken joq pa?! El bastar serke qayda? Serkelerding siqy mynau  – ózderi qoyday kógendelip qamauda jatyr.

Aqyngha týrme tansyq emes-ti. Aq pen qyzyldyng shayqasy kezinde Kolchaktyng «Ajal vagonyna» da bir týsip shyqqan. Biraq ol kezde bәri basqasha edi ghoy. Jas edi. Atqan oqqa qarsy shabar aiqay jiyrma bes basqa tóngen qauip-qaterdi eleng qúrly kórmegen. Eng bastysy, aldynda asqaq arman, anau-mynaugha moyymaytyn úly iydeal bar-túghyn. Azattyq, tendik, әdilet dep dýniyeni dýr silkindirgen sosializm iydeyasy. Zamannyng basty belgisine ainalghan revolusiya úrandary ózining duly dýrmegine múny da tartyp әketken. Tәiiri, naghyz tónkerisshige ol kezde týrme degen sóz bolyp pa? Qughyn-sýrgin, qamau-qapas  – kýreskerding enshisi siyaqty kórinetin. Kolchak týrmesi, odan qar tasyghan shanagha jasyrynyp, aqynnyng qashyp shyghatyny, el ishinde boy tasalap jýrgen kýnder, Arqa ónirinen túraq tappay, Betbaqty basyp, Shugha asatyn sapary  – jatqan bir romantika, qyzyghy mol hikayalar... Shýkir, sol enbegi zaya ketken joq. Kóp úzamay barlyq jerde Kenes ókimeti ornady. Qayda barsang jelbiregen qyzyl tular, jenis marshy, jas qazaq «marseliezasy» ...Abyroy-ataq, biyik mansap degender ózinen-ózi kelip jatyr.

Al býgingi jaghday oghan mýlde úqsamaydy. Mәsele – arada jiyrma jylday uaqyt ótip, jastyng úlghayghanynda emes, iydealdyng kýireuinde, tónkeriske sengen býkil bir úrpaqtyng taqyrgha otyryp qaluynda. Úyat-ay, búl qazir irgetasyn óz qolymen qalasqan, jiyrma jyl boyy basynan qús úshyrmay jyrgha qosqan Kenes ókimetining týrmesinde jatyr! Búl ne? Taghdyr tәlkegi me, әlde asatynan kelgen zaual ma? Etken enbek, tókken terding qarymtasy qayda?! Qazaqtyng iygi jaqsylaryna jamanatty bolyp, qara tayaq kommunist atanghanda, alghan «syiy» osy ma? Óz basy ghana aldansa bir sәri ghoy, sonyna ergen anqau halyqtyng obalyna qaldy-au! Tәnirim-ay, eshkimge opa bermeytin sayqal sayasatta nesi bar edi? Tabighat bergen talanty, Qúday artyq jaratqan aqyndyq óneri bar edi ghoy. Ózining Kókshetauyn jyrgha qosyp, airylysqan aqqularmen múndasyp, jayyna nege jýrmedi eken?! Endi, mine, ne boldy? Úranmen ótken aldamshy ómir kóktemgi soghymday ydyrady da joq boldy...

Úzaq uaqyt jalghyz jatqan adamnyng ishtey qaq jarylyp, ózimen-ózi sóilesetini bolady. Qazir aqynnyng kókirek quysynda eki adam otyrghan siyaqty. Biri – aqtaushy, ekinshisi – qaralaushy. Osy sәt ózine býiregi búratyn birinshi dauys bas kóterdi.

– Sen ózindi týkke alghysyz etip, aiyptay berme! Adasqan, aldanghan úrpaq jalghyz sen emessin. Qashanda tónkeristing beynetin bireuler tartsa, jemisin basqa bireuler jeytin әdeti. Sosialistik iydeyada esh qapy joq. Orta ghana bilimi bar sen siyaqty qyr balasy týgil, Europa men Aziyanyng auzymen qús tistegen nebir qasqa men jaysany osy joldy tandaghan. Ózing oilashy: bostandyq, tendik, әdilet degen jaman ba? Búl iydeya adamzatpen birge jasay beredi. Niyeting haq edi, sen de óz halqyna tendik әpermek boldyn. Sening soryng – sosializmde emes, basqada. Sebebin sol jaqtan izde! – dedi balghamen úrghanday shegelep.

Bir býiirde búghyp jatqan «opponenti» de osyny andyp otyr dep, birden qamshy tastady:

– Biraq mynany da eskeru kerek. Sosializm qansha keremet bolghanymen, ol qazaqtyng tól tumasy emes, shetten engen, búl elge kýshpen tanylghan kirme! – dedi órshelenip. –  Keng dalada emin-erkin kóship jýrgen, ne óndirisi, ne júmysshy taby joq qazaqqa taptyq tónkeris, proletariat diktaturasy nege qajet boldy? «Tilep alghan aurudyng emi tabylmaydy» degen osy. Proletariat ózine jat qauymdy janyshtamay túrmaydy. Endeshe, sen de ózing ornatqan diktaturanyng qúrbanysyn!

– Joq, bәribir, mәsele sosializmde emes, basqada! – dedi taghy da birinshi dauys. – Sen búl joly mýlde basqa iyirimge týsip kettin. Búl – taptyq kýres emes, últtyq janyshtau. Genosiyd. Ózing әli úmyta almay jýrgen otyz ekinshi jylghy qyrghyn apat ta – sol sayasattyng jemisi. Sening basty qateliging –  sosializm men otarshyldyqty ajyrata almadyn. Áu basta kimning arbasyna mingenindi biluing kerek edi. Sen búryn qúl bolsan, qazir de qúlsyn. Esh nәrse ózgergen joq. Sol qúl kýiinde ótesing dýniyeden...

Búdan ary tyndaugha aqynnyng shydamy jetpedi. «Jә, jeter! – dep dauystap qaldy. – IYә, dúrys aitasyn, bizdi qúrtqan sosializm emes, otarshyldyq! Ýzilmey kele jatqan imperiyalyq sayasat! Mening әlgi  «Sovetstan» dep maldanyp jýrgenim – atyn ghana ózgertken bayaghy imperiya. Anqau basym sony da bilmey kelippin-au! «Bireu qyz alyp qashsa, bireu bosqa qashady» degendey, tónkeristing jeligimen jýre berippiz ghoy... «Qúldy bәrekeldi óltiredi» degen osy. Ózgeni úmytsaq ta, ózimizding qúl ekenimizdi qalay esten shyghardyq eken? Halqyng qapasta túnshyghyp jatqanda, sen azat aspanda samghaghan «qyzyl súnqar» bolmaqsyn. Netken beysharalyq?!».

Áriyne, qazaqtyng bәri birdey aqymaq emes. Osy tónkeristing týbi shiyki ekenin, onyng aqyry nege aparyp sogharyn «Alash» azamattary әldeqashan boljaghan. Apattyng aldyn alu ýshin aitysty, tartysty. Reformanyng ózgeshe jolyn úsyndy. Biraq olargha qyzyl belsendiler yryq berdi me, aitaqqa ergen aqkóz solaqaylar jan-jaqtan mýiizdep, arenadan taydyrghansha asyqty. Sol solaqaydyng biri –  aqynnyng ózi. Últshyl azamattar jylay-jylay sahnadan ketkende, «biz jendik» dep mәz bolysty-au! Úyat-ay! Jengeni kim sonda? Últtyng kósemderi... Bir esepten, ana Álihan, Ahmet, Mirjaqyp, Maghjandardyng armandary joq. Óz últynyng bostandyghy ýshin kýresti. Sol jolda basyn berdi. Ary taza, joly sara. Naghyz qúrbandar dep solardy aitsa bolady. Al qyzyl kommunister kimning «qúrbany?». Sonsha shapqylaghanda tapqan oljasy osy ma?

Ókimet tarapynan halyqqa jasalghan qiyanatty bilmedim, sezbedim dese ótirik bolady. Sәl keyinirek búl da sony bayqaghan. Otyz ekinshi jylghy ashtyq apaty kezinde kózge qamshy tiygendey shyrq ainalghan. Biraq, keregi ne, kózqaraqtylar bayaghyda sezingen shyndyqty búl qazaqtyng qaq jarymy ashtan ólgende bir-aq kórdi. Onysy da týbegeyli emes. Bar kinә –  Goloshekinde, soghan kózsiz ilesken qazaqtyng darynsyz basshylarynda dep payymdaghan.  Ólkelik bir jiynda aqyn Goloshekinmen qatty-qatty sózge kelip, tipti Filipp Isaevichti úrmaqshy bop úmtylghany bar. Sol súmyray ketse, bәri ornyna keletindey kóringen... IYә, jauyp ketken aryzgha baylanysty Goloshekin ketip, onyng ornyna Mirzoyan kelgende, dýniyening sәl kenip qalghany ras. Halyq es jinady. Ash qaryn júbandy. Mәskeude qazaq ónerining onkýndigi ótip, júrt qatarly aqyngha da orden taqty... Orden alghanyna әli eki jyl da tolmapty-ay! Sóitse, sonyng bәri aldarqatu, balanyng qolyna kәmpit ústatqanday birdene eken ghoy. Dauyl aldyndaghy bolymsyz tolas. Estuinshe, respublika basshysy –  sol Mirzoyandy da ústap әketken desedi. Sonda búl ókimet kimge opa bermek?

Endi bәri kesh. Qoldan biylik, bastan yryq ketken song ókinding ne, ókinbeding ne? Jalghan jol jargha jyqpay qoymaydy eken. Bәse, aqynnan sayasatshy shyqpasa kerek edi. Búl sony taghy bir ret dәleldedi. Qoly kótere almaytyn shoqpardy beline baylapty. El biyligine aralasqan ekensin, alty qyrdyng astyndaghyny kóruing kerek qoy. Kim dos, kim qas, odaqtasyng kimder –  odan janylmauyng kerek. Búl bolsa tanauynan arghyny kórmepti. Kimge ókpeleydi?

Aqynnyng oi-sanasy taghy da qaq jarylyp, ózara aitysyp ketti.

– Túrlausyz dýniye, otarshyl ókimet ýshin sen jauap bermeysin. Halyqtyng aldynda aryng taza bolsa, basqasyna qinalma! – dedi birinshi dauys. – Sen de eling ýshin az beynet tartqan joqsyn. Basyndy san ret qaterge tiktin. Adassang da el qamyn oilap adastyn. Keler úrpaq búl enbegindi eskeredi...

– Enbek etkening ras. Biraq óz mýddendi de bir sәt úmytqan joqsyn! – dedi ekinshi dauys attap bastyrmay. –  Ózimshil edin. Men-men, tәkappar edin. Ózindi tym jaqsy kóretinsin. Sondyqtan, qashanda kýshtilerdin, jenimpazdardyng tobynda jýrging keldi. Kartagha basyndy salghanyng ras. Biraq qolynda kózirding túzy otyr edi. Ataq-abyroygha, mansapqa qúmar boldyn. Seni joldan taydyrghan –  sol ataqqúmarlyq...

Jeter! Sol ataghy da, mansaby da nege qúryp ketpeydi. Mýiiz shyghatyn bolsa taqqa otyryp ta kórgen. Tórt jylday Halyq Komissarlar Kenesining tóraghasy boldy. Joghary lauazymdy jatyrqamay, tónkeriske sinirgen enbegimning bodauy dep qabyldaghan. Al mansaptyng júqpaly dert ekeni ras. Ony búl taqta otyrghan kezinde emes, ornynan týsip qalghanda bayqady. Bir ózi Betbaqtyng shólinde qalghanday qatty qúlazyghan. Basyndaghy baqty bireuler taltýste tartyp alghanday qinalghany esinde. Sol jyly el astanasy Orynbordan Aqmeshitke auysty. Bayshyl, últshyldar qaytadan kýsh alyp, solshyl kommunisterdi yghystyrghanday kóringen. Ortalyqty ontýstikke kýshtep kóshirgen de –  sol onshyl toptar. Biraq, Aqmeshit atauy Mәskeuge únaghan joq, janadan at tabu kerek boldy. Úzaq talastan son, aqyry mәmlege kelgen. Aqmeshitting endigi aty –  Qyzylorda. Eki jaq ta «biz úttyq» dep oilady. «Qyzyl» degen sózdi qosqanyna qyzyldar mәz. «Ordany» qystyryp jibergenine últshyldar da múrtynan kýldi.

Sol 1925 jyldyn  sәuir aiynda respublika sovetterining V-sezi ótken. Osy jiynda qazaqtar búrynghy «kirgiyz» degen jalghan attan qútylyp, qazaq degen óz esimin qaytaryp aldy. Búl bәrine ortaq quanysh edi. Alayda, sezde basshy qyzmetkerler saylanghanda, últshyldardyng tasy órge domalap, aqyn ókimet qúramyna ilinbey qaldy. Sondaghy tauy shaghylyp, qorlanghanyn aitpa! Jan dýniyesin súrapyl ashu, ymyrasyz ókpe biylep alghan. Tәnirim-au, múnyng mansapta nesi bar deseyshi! Aqyry sol pendelik sezimder yryq bermey, múny orny tolmas qatelikke úryndyrdy.

Arada bir ay ótkende, aqyn Mәskeudegi Sovetterding býkilodaqtyq ýshinshi sezine barghan. On kýnge sozylghan jinalysqa arakidik Stalin de qatysyp jýrdi. Qyzyl qorghandy Kremli, Qyzyl alan, jelbiregen qyzyl tular aqynnyng tónkeristik ruhyn qayta qozdyrdy.  Sirә, sonyng әseri bolar, bir kýni prezidiumda otyrghan Stalinge «zapiska» jazyp, audiyensiya súrady. Oiy – ózining qyzmetten shettep qalghanyn aityp, osyndaghy kommunistik akademiyagha týsuge joldama súramaq. Jiyn ayaqtalar shamada Stalin múny qabyldady.

Búl Stalinning búghan deyin ózine qolbaylau bop kelgen jarymjan kósemnen qútylyp, bar biylikti óz qolyna alghan, әitkenmen, dәl qazirgidey alapaty asa qoymaghan kez edi. Respublika basshylarynyng biri bop kelgen aqyndy ol búrynnan biletin-di. Talay jiynda, banketterde birge bolghany bar. Qoi qara múrt pen qayratty qara shashta bir tal qylau joq, qyryq besterge jana kelgen shaghy. Oryssha sóilegende әr sózin naqtap, qate jibermeuge tyrysqanymen, Kavkaz aksenti bәribir bilinip túrady... Búl kirgende, Stalinning qasynda Molotov pen Kuybyshev otyr eken.

– Joldas Seyfulliyn, hosh keldiniz! Qazaqstanda ne bolyp jatyr? Ángime aita otyrynyz! – dedi qol berip, jayghasqan son.

Aqynnyng búiymtayy basqa edi. Biraq sóilese kele ózin irke almay qaldy. Ishtegi qyjyl eriksiz syrtqa shyqty. Respublikadaghy sayasy ahualdy bayanday kelip, dәl qazir bayshyl-últshyldardyng beleng alyp túrghanyn da jasyrmady. Eng sonynda ózining qyzmetsiz qalghanyn aityp, Mәskeuge oqugha qaldyruyn ótindi.

–  Búryn qayda oqyghan ediniz?

–  Ombydaghy múghalimder seminariyasyn bitirgem.           

– Revolusioner ýshin ol az oqu emes. Mening de bar bitirgenim – seminariya! – dedi Stalin múrtyn býlk etkizip. – Sizdi Akademiyagha qaldyru op-onay. Biraq siz siyaqty bayyrghy kommunister dәl qazir respublikanyng ózine de qajet emes pe?! Alansyz qayta beriniz! Biz Qazaqstandaghy jaghdaydy әli-aq retteytin bolamyz...

Ángime osymen ayaqtalghan. Kósemmen betpe-bet sóileskenin bu kórmese de, edәuir bel alyp, elge kónildenip qaytqany esinde. Aytqanynday-aq, kóp úzamay Qazaqstandy «retke keltiru» bastalyp ta ketti. Sol jyly qyrkýiek aiynda respublikagha basshy bolyp Filipp Isaevich Goloshekin keldi. Aqyn ony bir kórgennen únatqan joq. Ózi úry ittey jylmandaghan neme eken. «Patshany atqan, qoly qandy, joly zarly adamnyng kelui jaqsy yrym emes-au» dep ish jiyp qalghan. Jәne sony ózi shaqyryp kelgendey, birazgha deyin qatty qobaljyp jýrdi.

Goloshekin múnda kelisimen manayyna ózine qolayly, aitqanynan shyqpaytyn, neghúrlym shala sauatty adamdardy toptap jatty. Aqynnyng bedeline qaymyqty ma, qyzmetke shaqyrghan joq. Eregeskendey búl da ynghay tanyta qoymady. Bar óshin qaghazdan alyp, kópten oida jýrgen «Tar jol, tayghaq keshudi» jazugha kiristi. Ayghaqty faktileri men qújattary jinaqtalyp, basta pisken dýniyening jazyluy úzaqqa sozylghan joq. Birer jylda qaghazgha týsip, kelesi jyly kitap bop basylyp shyqty. Derekti shygharmada Kenes ókimetin ornatu jolyndaghy kýres, aqynnyng óz basynan keshkenderi, tónkeriske enbegi singen erler men oghan qarsy shyqqan bayshyl-últshyldar әreketi naqty kórinis tapqan. Bylaysha jaman kitap emes. Ómirding ózinen tughan tamasha taraular bar. Tek, «mynalar kenes ókimetining jauy» dep, Alash azamattaryn tizip kórsetkeni sәl artyqtau boldy.

«Tar jol» dereu orysshagha audarylyp jatqan. Sol audarmany qolyna qalay týsirdi eken, bir jolyqqanda Goloshekiyn:

– Joldas Seyfulliyn, kitabynyz tamasha eken! Respublikadaghy sayasy jaghdaydy alaqangha salghanday ghyp aityp beripsiz! – dep auzynyng suy qúryp maqtaghany bar.

Aqyn onyng maqtauyna masattanghan joq, qayta әldebir ynghaysyzdyq sezinip, tyjyrynyp qalghan. Alayda, Goloshekin súm kitaptaghy keybir faktilerdi óz qajetine jaratqan sekildi. Aragha jyl salmay, «bayshyl-últshyl» atanghan azamattar bir shetinen ústala bastaghanda, aqyn sanyn bir-aq soqty. Qazaq aghayyndy ókpege qisa da, ólimge qimaydy. Búlay bolar dep kim oilaghan? Búl tek óz kitabynda kenes ókimetine sinirgen enbegin aitqysy kelgen. Aqyn da pende ghoy, ótkendi esterine salyp, ókimetke ózin búldap ótkizgisi keldi me, kim bilsin?! Al, Alash azamattaryn ataghanda, maqsat bәsekelesterin birjola qúrtyp jiberu emes, olargha ózinshe ses kórsetip, «Ayaz, әlindi bil» demek edi. Áytse de sol  anghyrttyghyn ózine mәngi keshirmeydi. Qashanda tariyhqa tóreshi – uaqyt qoy. Tәnir tarazysyn qolyna ústap túrghan kisishe, zamandastaryna qatal ýkim shygharatynday búl kim edi sonshama?! Orysta «qalammen jazghanyndy, baltamen shauyp óshire almaysyn» degen mәtel bar. Aq qaghaz – aryn, qara siya – qanyng ispetti. Al, sóz – eki jýzdi aldaspan. Andamasang ózing arandalasyn...

Janaghy bir әredikte tútqyngha sәskelik as әkelgen. Eki tilim nan, bir tostaghan shay, tary botqasy. Tamaq – ýsh arsyzdyng biri ghoy. «Úiqy arsyz, kýlki arsyz, tamaq arsyz» deydi qazaq. Qanday qasiretke jolyqsang da, osy ýsheuinen beze almaysyn. Ashtyq jariyalau – búl ókimetke ótpeydi. Ashtan ólseng tipti jaqsy, «Jýregi toqtap qaldy» deydi de, bir shúnqyrgha kóme salady... Tamaqtan keyin boy jazu ýshin kamera ishinde ary-beri jýrgen boldy. Esik pen tórding arasy – ýsh-tórt-aq qadam jer. Erkindikte jýrgende oqyghan azamattar jaq-jaq bolyp qazaqtyng keng dalasyna syimaushy edi, endigi búiyrghany – týrmening tar qújyrasy... Songhy soqqydan keyin ong jaq úrshyghy bastyrmay, qan qaqsap auyratyn bolghan. Azdan song tósegine qayta kelip jayghasty.

Sonymen, qamshynyng sabynday qysqa ghúmyr eki ainalugha keltirmey óte shyqqany ma? Aqyn qaltyray kýrsindi. Búl tirlikti baytaq dalada bastap edi, tar qapasta ayaqtaytyn boldy. Jalghan dýnie degen osy. Búl pәniyge «jalghan» dep at qoyghan qazaqtan basqa halyq joq. «Bәri aldamshy, túrlausyz» degeni ghoy. Soghan qaraghanda, qazaqtyng san soghyp, opynghan kezi kóp bolghan-au, sirә! Áriyne, búl jalghanda ómir keshu de, ólu de janalyq emes. Osy pikirdi aitqan kim edi? Sergey Esenin eken ghoy. Joly bolmaghan aqyn ómirmen qoshtasarda: «V etom miyre jiti ne novo, y umirati, konechno, ne novo» degen joq pa edi. Al odan góri salymy bar Mayakovskiy: «Jiti horosho, jizni horasha» dep jazdy. Bir-birine júldyzy qarsy sol Mayakovskiy men Esenin qayda qazir? Ekeui de osy qoghamgha syimay, el aman, júrt tynyshta ózderine qol júmsap, mert boldy.

Anada alghashqy qinau kezinde aqyn da bir amalyn tauyp, óludi oilastyrghan. Qas qylghanda, buynyp óletin jip, ne tamyrdy qiyp jiberetin kók temir tabylsashy! Áldebir imansyz jendetting qolynan qaza tapqansha, óz erkimen ajal qúshqandy artyq sanaghan. Keyin oilana kele búl rayynan qaytyp qaldy. Onsyz da búralany kóp, shatasqan taghdyryn qoldan qiyndatqysy kelmedi. Meyli, ómir óz yrghaghymen-aq óte bersin. Múnyng obaly – Kenes ókimetining moynynda ghoy. Naqaq tógilgen qan kýnderding kýninde otarshyldardyng betine kýie bop jaghylmas deymisin. Uaqyt óz tóreligin aita jatar.

Aytty-aytpady, búl qogham týbi ne bolar eken? Osy betimen kete bere me, әlde bir ózgeris bola ma? Áy, ózgeretin shyghar. Dýnie ózgermese, eskining ornyn jana baspasa, janghyrmasa, búl tirshilik qúryp ketpey me?! Shirkin-ay, osydan elu jyl, jýz jyl ótkende qanday úrpaq keler eken? Solar bayaghyda Seyfullin degen bireuding bolghanyn eske alar ma eken? Ne bopty, eske alatyn shyghar, kitaptary bar emes pe... Solardyng órteuden, jongdan aman qalghan birli-jary әldebir tarihshy, zertteushining qolyna týspes deymisin. Múny sol beytanys úrpaq qalay baghalaydy, mәsele sonda. Olar múnyng shygharmalaryn salmaqtap kórer, arhiv qújattaryna kóz jýgirter. Bәri birauyzdy bola qoymas, aralarynda qiyan-keski dau tuar... Áriyne, olar qoldaghy derekterdi ghana tarazygha salady ghoy. Al aqynnyng qapastaghy aqyrghy oilaryn, auyr azaptan tughan aqtyq baylamyn kim jetkizedi? Búghan endi «Mening syrym, jigitter, emes onay... Men bir júmbaq adammyn, ony da oila» degen Abay sózderin qaytalaudan basqa ne qaldy?

Sol kýni keshte aqyn bir qyzyq týs kórdi. Búrynghy týsteri shyrma-shatu, búlynghyr bolushy edi, búl jolghysy ónindegidey ap-anyq. Arqanyng keng dalasy eken deydi... El jaylaugha qaray bet alghan sekildi. Úbaq-shúbaq, sәndi kósh... Er-túmany jarqyldaghan ýkili qyzdar, sәigýlik mingen jigit-jelen. Aqynnyng astynda ózi ólenge qosa beretin aqboz aty bar... Sodan bir mezgilde kóp auyl kól jaghalay qonyp jatqan siyaqtanady. Jaghalauy qamyspen júryndalghan shalqar aidyn. Áupildekting kóli tәrizdi. Kól betinde appaq qayynday aqqular jýzip jýr... Kenet dýnie dýrligip ketedi. Kól betin órt shalghanday. Órt emes, qangha boyalghan aqqulardy bireuler jaghalaudan oq jaudyryp atyp jatqan sekildi... Aqyn «aqqudy atugha bolmaydy» dep aighaylaghysy keledi. Biraq, qansha zorlansa, ýni shyqpaydy... Sóitip, bastyghyrylyp jatyp, oyanyp ketti. Óneboyyn súp-suyq ter basyp ketipti. Tang atyp qalsa kerek, kamera ishi alakeuim. «Qaybir jaqsylyq deysin, – dedi aqyn ishtey kýbirlep. – Búl zamannyng týsi de jan shoshyrlyqtay».

Osydan ýsh kýn ótkende, týn ortasy shamasynda esik saldyr-gýldir ashylyp, ishke eki-ýsh adam kirip keldi. Jýristeri qanday suyt bolsa, týsteri sonday suyq. Aralarynda búl biletinnen shegir kóz tergeushi jýr. Sol beti aqyndy túrghyzyp aldy da, әi-shәy joq, aldaryna salyp aiday jóneldi. Tútqyndardy tym alysqa aparmay, osy súr ýiding astynda atady eken degendi estui bar-túghyn. Sol zaualdy sәtting jetkeni ghoy. Ishtey siynyp, iman aitqan boldy. Qyzyl komissardyng kópten beri Allany auzyna alghany osy. Sheyit qoy, Qúdaydyng ózi keshirer...

 Podvaldyng kireberis bólmesinde sham janyp túr. Odan arghy úzynsha zal da samaladay jap-jaryq. Álgi bólmege kirgen son, әldekim «Sovettik Sosialistik Respublikalar atynan» ýkim oqy bastady. Aqyn oghan qúlaq ta qoyghan joq. Bar nazary – esigi ashyq túrghan janaghy zalda. Edende oidym-oydym qan daqtary bilinedi. Bireudi tipti osynyng aldynda ghana atsa kerek, qyp-qyzyl qan sol kýii kólkip jatyr.

Álden uaqytta aqyndy bireuler iytermelep, solay qaray beyimdedi. Ol irkilmesten ishke kirdi. Kópten kýtkeni osy edi ghoy, kónilinde tittey qorqynysh joq. Myna dýniyede búl qimaytynday ne qaldy, shynynda? Búryn kim ólip kóripti. «Ólim qalay bolady eken?» degen әuestik qana bar. Ol da – jazushygha tәn әuestik... Esikting ishki jaqtauynda qaruly jendet túrghanyn bayqady. Biraq búrylyp qaraghan joq. «Búlar mýlt ketpeydi ghoy. Janymdy qinamas» dedi ishinen. Sol oimen bes-alty qadam ilgeri basqany sol edi, kenet art jaghynan tars  etken  dybys shyqty da, bireu qaraqústan shoqparmen qoyyp qalghanday, aqyn úshyp týsti... Arghy jaghy týpsiz týnekke, joqtyqqa ainalghan.

Óz eli ýshin azattyq, tendik izdep, búrma-búrma jol basqan aqyn dýniyeden osylay ótti. Biraq ol, dýniyening bir qalypta túrmasyn sezse de, naqaq qandardyng kiyesi úrghan raqymsyz imperiyanyng arada jarty ghasyr ótpey omyryla qúlaytynyn, qazaqtyng erikti el bolatynyn, ózderinen góri әldeqayda әdiletti, әldeqayda sanaly, azat úrpaq baqytsyz әkelerin kóp kinalamay, tarih tozanynan tazartyp alatynyn bilgen joq.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2375
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2714
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3057
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1785