Sәrsenbi, 5 Qazan 2022
Qogham 12492 0 pikir 24 Shilde, 2015 saghat 10:11

ÁZIMBAY GhALI. TIL TURALY ÝSh EPIZOD JÁNE BIR ÚSYNYS

Men orys tilinde 19 jylday oqyppyn. On jyl mektepte, tórt jyl institutta (búrynghy QazPY qazirgi QazÚMPU), taghy bes jyl (eki jyl stajirovka jәne  ýsh  jyl aspirantura). Kóp jyl tek qana oryssha sabaq berdim. Oryssha birneshe kitap shyghardym. Qazir Almaty qalasynda túramyn.

Birinshi epizod. Osydan eki jyl búryn jótel qysyp dәrigerge bardym. Dәriger orys kelinshegi qazaqsha bilmeydi eken, al men jótelimdi oryssha sipattay almadym. Qazaqsha biletin dәrigerdi súrap edim: "Sizderding bas basynyzgha qazaq dәriger joq", -  dep biletin diagnozyn qoyyp, ashuyn әzer basa otyryp ózi biletin dәrilerdi  resepke jazyp berdi. Men dәrigerding bergen dәrisin ishuge bata almadym. Áyteuir, keyin jótelim ózi basyldy.

Ekinshi epizod. Egiypetke baratyn bolyp «TEZ -tur» deytin kompaniyagha habarlastym. Biraq olar menimen qazaqsha sóilesuden bas tartqandyqtan, men qazaqsha tildesetin «Hikmet turdyn» qyzmetin dúrys  kórdim. Sóitip, qazaqsha sóilesuden bas tartqan «TEZ-tur» bes kliyentinen airyldy.

Ýshinshi epizod. Pәterdi kýzetke qoymaq bolyp, aqyly qyzmet kórsetetin firmagha telefon soqtym. Telefon soqqanym bar bolsyn, әlgi firmanyng qyzmetkerlerining biri:"Bizde  qazaqsha sóileytin operator  joq", -  dep aradaghy baylanysty qiyp tastady. "Sizge bizding orys tildi qyzmetimiz kerek bolmasa, basqa firmany tabynyz", - dep zekidi ol. Mine men  osy kýnderi qazaq tilinde kýzet qyzmetin kórsetetin firma izdemekpin.

Qazirgi zamanda aqyly qyzmet týrleri, Qúdaygha shýkir, kóbeyip keledi. Olay bolsa, qazaqsha bilmey diagnoz qoyyp, dәri jazyp beretin shipagerden   qútylatyn kez kelgen siyaqty. "Búl týkke túrmaytyn problema, ony mәsele qylyp, maqala jazudyng qajeti joq" deytin aghayyn az bolmas, biraq meni óz elinde orysshasy jetpegendikten teris diagnozdan auruyna auru jamap, nemese ana dýniyege "joldama" alyp, ayaq asty ketip qalatyn bauyrlarymnyng hali alandatpay qoymaydy.   

Býgingi tanda orys tilin paydalanatyn ortanyng ayasy tarylyp keledi. Keltirilgen epizodtarda pәlen jyl oryssha oqyghan Ázimbaydyng tili orysshagha jetpegen jaghdaylar boldy. Ol ras. Qazaqsha bilmeytin arnayy qyzmettegi orys pen qazaqty ayap,  kliyent pen  pasiyenti  qúrban etemiz be sonda?

Elimizding beybit qatar ómir sýrui qazaqtyng densaulyghy esebinen sheshilmeu kerek. Kliyentting patsha kónili - aqyly qyzmet kórsetushi firmagha baylanysty bolsa, qazaq tildi kliyent óz mýddesinen airylmau kerek. Eng manyzdysy - qazaq tildi kliyentting qúqyghy onyng jeke basynyng ójettigi men  talapshyldyghy  arqyly sheshilu kerek pe dep oilaymyn.

Men tipti memlekettik til turaly auyz ashpay otyrmyn. «Qorghau» qyzmeti firmasynyng tórtinshi operatorynyng aituynsha, kóp últty Qazaqstanda korey tilinde qyzmet kórsetu eshkimning mindeti emes. Solay delik. Biraq, men  korey tilinde sóilep, operatordyng basyn auyrtyp, janyn qinaghan joqpyn ghoy. Operator mening talabymdy kliyentting talaby emes, últshyl qazaqtyng orynsyz lany dep otyr.

Bir úsynys. IYә, qazaq tilining qajettiligi bir qazaqtyng qyrsyqtyghynan tughan mәsele emes. Qazaq tili bolmasa, bizge búl memlekette ómir sýru qiyngha soghar edi... Til sayasatyna ókpelep,  men Qazaqstannan qashpaq emespin. Solay eken, endeshe órkeniyetti kýres jolyn tandayyq. Ol - qazaq kliyentterining tolyq dәrejede qazaq tilinde qyzmet kórsetudi talap etui bolyp tabylady. Basqa jaghdayda – qazaqshasy bar, sapaly qyzmet kórsetetin jerge tayyp túru kerek. Ol jaghday dýkenderge, shashtarazdargha, ashanalargha, tipti,  dәrigerlerge qatysty  boluy da mýmkin...

 

 

Abai.kz

0 pikir