Júma, 7 Qazan 2022
Alasapyran 5447 0 pikir 24 Shilde, 2015 saghat 10:21

ALMATY: ESIMOVTING VERTOLETI


«Vertolet-vertolet – meni ózinmen ala ket! Vertolet-vertolet – meni ózinmen ala ket...»

Týkke týsinbey qaldyq. Týkke týsinbey qalghasyn әldeqaydan shyghyp jatqan yrsyl-gýrsilge elen-eleng etip, qúlaghymyzdy týrdik. Beker-aq týrgen ekenbiz, osy sәtte úmar-júmar qúshaqtasqan ekeu asfalittalmaghan aulanyng shanyn búrq etkizip, biz otyrghan jerden nebәri bes-alty qadamday jerge domalap týsti. Tarsyl da gýrsildi kóbeytip, júmysy joq júmyssyz qazaqtar nardy oinap otyrghanbyz – myna tegin tóbelesti kórgende edireygen-edireygen kýii ornymyzdan úshyp-úshyp túrdyq. Úshyp-úshyp túrdyq ta: «Ne boldy-әi!» destik auylda qoy qayyryp jýrgendey әjeptәuir dauys shygharyp. Biraq úmar-júmar ekeu bizdi eleng qylghan joq, yrs-yrs etip tóbelesip jatyr. Tóbeles bolghanda da - qyzyq tóbeles endi. Tóbelesting jatyp alyp toqpaqtasatyn týri bolsa kerek, óitkeni óz basym búghan deyin múnday tóbelesti kórmegem. Týkke týsinbesek te, erikken eki-ýsh qazaqqa myna tóbeles shynymen-aq qyzyq tóbeles boldy, óitkeni búl - ekrandaghy «fonogramma» tóbeles emes, kәdimgi «jivoy» tóbeles.

«Ói, әkendi... noyys neme!» dep túp-tura auyldaghyday boqtaghan taqyrbas qazaq ornynan túryp bara jatqan әskery kiyimdi qop-qonyr qazaqty atyp túrghan bette artqy jaghynan qapsyra qúshaqtady da... ainala bere jerge jalp etkizdi. Jalp etkizdi de: «Boldy ghoy endi, óltiremising Esimovti!» dep bizdi taghy tandandyrdy. «Oypyrmay, mynau ózi ne bop ketti? Esimovy nesi?»

Ardyn-gýrding arasynda jergilikti masshtabtaghy «úrys dalasynyng taktikasyn» onsha-múnsha týsine almay túrghanymyzda ýsti-basynyng shanyn jýre qaghyp, taqyrbas qazaq bizding janymyzgha keldi. Keldi de – baqyrayyp-baqyrayyp túrghan bizderge mәselening mәnisin týsindirdi. Sóitsek – jaghday bylay bolghan eken. Almaty qalasyndaghy Nauryzbay audanynyng aumaghyna tasqyn su qaptauyna baylanysty adamdar arasynda әbirjushilik bastalmay ma, óitkeni shildening shilingirinde múnday bolady-au dep eshkim de oilamaghan. Tótenshe jaghdaylar men Qazgidromet degender de pәlen-týgen dep eshtene eskerte qoymaghan. Osynday apaq-sapaqta audan aspanynda Almaty әkimi Ahmetjan ESIMOV myrza payda bolmay ma – tikúshaqpen. Radiodan sambyrlap habarlap ta jatqan – «Esimov Almatynyng aspanynda jýr» dep. Tap osy sәtte taqyrbas qazaq pen onyng «aughanda birge soghysqan polchany» ekeui balkonda túrghan eken. Anadaydan gýrildep týkúshaq dauysy estilgen bette-aq taqyrbastyng «polchanynyn» my istemey qalypty. Taqyrbastyng aituyna qaraghanda, Aughan jerindegi jan alysyp, jan berisken úrystardyng birinde múnyng «polchanyn» tikúshaqtan tastalghan bomba óltirip qoya jazdaghangha úqsaydy. Áyteuir Alla qalap, aman qalypty. Biraq sodan beri tikúshaq dauysyn estise boldy – kózi alayyp, qatty mazasyzdanatyn kórinedi. Búl joly tipti «vertolet-vertolet – meni ózinmen ala ket!» dep ekinshi qabattyng balkonynan Esimov mingen tikúshaqqa qaray sekirmek te bolghan eken, әiteuir abyroy bolghanda taqyrbas shap berip ústap ýlgeripti. Ekeuining qúshaqtasqan kýii aulanyng shanyn búrq etkizip, bizge jaqyn mangha qúlaghany da sodan eken. Kontuziyasy bar, qysqasynan qayyrghanda. Kýletin de jaghday emes. Al osy kezde... «Bolary - bolyp, boyauy - sinip» qoyghannan keyin baryp әdettegidey «attandauyn» bastaytyn bizding tótenshe jaghdaylar jónindegi komiytetimizding qyzmetkerlerine qaraghanda Almatymyzdyng Esimovy «operativnyi» bolyp shyqty – Alataudyng baurayy alay-dýley bolyp jatqan kezde AHMETJAN myrza «әp-bissimillә!» dep qalagha «tótenshe jaghday tәrtibin» engizdi de jiberdi. Dúrys boldy negizi, bir jaghynan alyp qaraghanda. Al endi Ishki ister ministrining orynbasary Vladimir BOJKO myrza bolsa, tótenshe jaghdaydyng qyzmetkerleri men qajetti tehnikalary jәne 4 tikúshaghy kýni-týni kezekshilik jasau kestesine kiriskenin mәlimdedi. Keshikse de, qarap otyrmaghanyn osylay bildirdi búl kisi.

Osy VLADIMIR myrzanyng aituynsha, Almaty qalasynyng Nauryzbay audany aumaghyndaghy Qarghaly, Qaraghayly, Dostyq jәne Aqjar kentteri men Jandosov jәne Yassauy kóshelerining qiylysyndaghy tasqyn su astynda qalghan túrghyn ýiler baqylaugha alynyp, ondaghy 900-ge tarta túrghyn qauipsiz aimaqqa kóshirilgen.

Marat MADALIMOV.

Abai.kz

0 pikir