Senbi, 15 Mausym 2024
46 - sóz 7372 0 pikir 27 Shilde, 2015 saghat 12:06

ASYLBEKOV - TILI JOQ HALYQ TA BIR, BALYQ TA BIR

Alghashqy kitaby «Japyraqtar» degen atpen 1961 jyly jaryq kórgen eken. Búl – balalargha arnalghan alghashqy ólender jinaghy bolatyn. Osydan bastap, balalarsha oilap, balalarsha sóileuge tyrysqan aqyn búl ónerding onay emes ekenin jaqsy sezinse kerek. Balalar ýshin jazudy eshqashan tolastatqan emes. «Erden ataydyng ertegileri», «Bәisheshekter», «Siqyrly sybyzghy» – osynyng dәleli. Bizding býgingi keyipkerimiz eng aldymen – balalar aqyny.

– Ábdirahman Asylbekovting qazaq poeziyasyndaghy orny bir tóbe de, qazaq әnde­rine jazylghan sózderi bir tóbe. Qazaqtyng toyy eshqashan «Jar-jarsyz» ótken emes. Sizding tanymaldyghynyzgha mýmkindik bergen de әnge jazghan ólenderiniz sekildi. Solay ma?

– «Qazaqtyng býkil dalasy әn salyp túrghanday» dep Potanin beker aitpaghan. Qazaq ejelden aqyn, әnshi halyq. Ásemdikke, súlulyqqa qúshtar elmiz. Ánning qúdireti mynada: eger әnshi jaqsy bir әn oryndasa, ol kópshilikting arasyna tez taraydy. Ony býkil júrtshylyq jyldam iygerip alady. Al aqyn óleng oqityn bolsa, ony belgili bir auditoriya ghana mengerui mýmkin. Jalpy, kópshilik ólendi kóp oqy bermeydi. Odan góri әn tyndaghandy únatady. Ánning artyqshylyghy da osynda. Birjan sal, Aqan seri, Ýkili Ybyray, Mәdi, Estay, Áset nege tanymal boldy? Olardyng da aqyndyq qasiyetteri bolghan. Osy kýnge deyin olardyng әnderi halyqpen birge jasap keledi.

– Siz әnge sóz jazsanyz, Birjan saldyn, Aqan serinin, Estaydyng artyqshylyghy әnining sózin de ózderi shygharghandyghynda emes pe?

– O zaman men bú zamandy salystyru mýldem kelmeydi. Qazir biz jahandanghan qoghamda ómir sýrip kelemiz. Mәselen, aqyn­nyng ózin birneshe salagha bóluge bola­dy. Balalar aqyny, aqyn, termeshi, jyrau­lyq poeziya ókili, satira, t.b. bolyp bólinip ketedi. Aqyn óz aldyna óleng shygharady, әnshi әnin oryndaydy. Kompozitor sózge әn jazady. Olar birikkende, oshaqtyng ýsh bútyna ainalady. Birigip júmys istemesen, algha jyljuyng ekitalay. Ánshi, kompozitor, aqyn birigip júmys istese, sapaly dýnie tuady. Aqan, Birjannyng zamanynda әndi de, ólendi de ózderi shyghardy. Ári ózderi oryndady. Bizde de ózderi oryndaytyn kom­pozitorlar joq emes. Eskendir Hasan­ghaliyev, Marat Iliyasov sekildi azamattar bar. Ózderi kompozitor, ózderi oryndaushy. Talantty jastar ýsh salany birdey mengerip jatsa, nege quanbasqa?! «Áu demeytin qazaq joq» demekshi, әn shygharyp, sózin jazyp, ózderi oryndap jatsa әri sapaly dýnie tudyrsa, quanudan basqa amalymyz joq.

– Ózi kompozitor, ózi aqyn, ózi әnshi jas­tar kóp qazir. Olargha qanday bagha berer ediniz?

– IYә, onday úmtylushylyqtar bar. HVIII-HIH ghasyrlardaghy halyq kompo­ziy­torlary sekildi әmbebap bolghysy keletin jastar bar. Biraq olar oidaghyday biyikterge kóterilip jýrgen joq. Ne muzykasy, ne әni aqsap jatady. Ne óleni, ne dauysy kelmey qalady. Talanty jetpey jatsa, artyq tyrashtanudyng qajeti joq. Birjan sal men Aqan serige, Estay men Mәdiyge Qúday erek­she daryn bergen. Onday erekshe qasiyet ilude bireuge qonbasa, ekining birining qayta­lauy mýmkin emes. Daryndy Alla beredi. Saf ónerge qiyanat jasaugha bolmaydy. Qolynan kelmey me, sózin kәsiby aqyndar­gha jazdyrsyn. Aqyn bolsa, әnin kәsiby kom­pozitorgha bersin. Oryndaushylyq she­berligi bolmasa, talantty әnshi úl-qyzdar jeterlik. Solar oryndasyn der edim.

– Sizder әnge sóz jazyp jýrgen uaqytta qatang senzura boldy. Kórkemdik kenes әnning sózine de, ózine de erekshe mәn beretin. Arna­yy komissiya qadaghalap, saraptap otyrdy. Qatal synnan ótken әn ghana efirge joldama alady eken. Qazir әn shygharu da, ony taratu da jenil bop ketti. Kórkem dýniyening sapa­syna nege mәn bermey kettik?

– Ótken ghasyrdyng 60-70-80 jyldary Qazaq radiosynda, telearnalarda, kino­studiyada arnayy kórkemdik kenes júmys istedi. Kórkemdik kenes tanymal әnshiler men kompozitorlardan, aqyndardan qúraldy. Olar әnshining әnine, aqynnyng sózine, kompozitordyng shygharmasyna arnayy bagha berip otyrdy. Kem-ketigi bolsa, qayta týzetuge jiberetin. Synnan ótpey qalghan jaghdayda, ol әndi efirge shygharmaytyn edi. Qazir erinbegen etikshi bolghan zaman. Áli pisip-jetilmegen, shiyki dýniyeler efirden ótip jatyr. Múnyng bәri qadaghalaudyng joqtyghynan. Kórkemdik kenes júmys istemegendikten, «shóp te ólen, shónge de ólen» bop ketti. Mәdeniyet ministrliginde qadaghalaytyn arnayy bólim boluy tiyis. Múnday bólim bar boluy da mýmkin. Biraq olar júmys istep otyrghan joq.

– Ánge jazghan mәtinderinizding ishinde jaram­syz bop, efirge shyqpay qalghandary bol­dy ma?

– 500-ge juyq әnge sóz jazyppyn. Onyng bәri aitylyp, onyng bәri tyndar­mangha jetti dep aita almaymyn. Sonyng 300-deyi Qazaq radiosynyng altyn qo­rynda jazylyp, saqtauly túr. Onyng bәrin bir kýnde beredi dep oilamaymyn. Key kýnderi eki-ýsh әnim aitylyp qalady. Tam-túmdap bolsa da, tyndarmanyna jetip jýr.

– Alghashqy әnge sóz jazghanynyz esinizde me?

– Mektep bitirip, әrqaysymyz әr qiyagha attandyq. Synybymyzda úldar kóp edi. Qyzdar mýldem az. Ata-analar ol kezderi qyz balany kóp úzaqqa jibere bermeytin. Úldar oqu oqimyz dep, Almatygha attandyq. Almatygha kelgennen keyin, jan-jaqqa shashyrap kettik. Árqaysymyz әr ins­titutta oqimyz. Solardyng arasynda Berden Bayqoshqarov degen joldasymyz boldy. Ol auylsharuashylyq institu­tynda oqidy. Berden ýilengen jyly joldastarym jiylyp, maghan qolqa saldy. Olar mening eptep óleng jazatynymnan habardar. «Ábdirahman, óleng jazyp jýrgenindi bilemiz. Búryn toyda «Jar-jar» aitylushy edi. Keyingi kezde mýldem aitylmay jýr. Sonyng mәtinin ózgertip, qayta jazsaq qaytedi» dep úsynys tastady. Úsynystaryn qabyl alyp, ýige kelgen son, bir týnde jana mәtinin jazyp shyqtym. Týimeli monshaqty mashinkam bar edi. Ol ýsh danadan artyq baspaydy. Ýsh danadan ýsh ret basyp, toghyz danasyn shygharyp aldym da, joldastaryma taratyp berdim. Sóitip, alghash ret Berdenning toyynda tórt-beseuimiz qosylyp, oryndaghan edik. Sol toyda bireuler bir danasyn alyp ketse kerek. Kelesi joly taghy bir toygha barsaq, «Jar-jar» oryndalyp jatyr. Búl 1959 jyl bolatyn. Qazir elu alty jyl bolyp­ty. Sodan beri «Jar-jar» toydyng sәnine ainaldy.

– «Jar-jargha» baylanysty da syn kóp. Búryn «Jar-jardy» qyz úzatylghan kezde oryndaushy edi. Qazir toyda oryndaytyn bolyp kettik. Ata saltqa qarasaq, «Jar-jardyn» mәni, maghynasy bólek sekildi. Búl syngha qalay qaraysyz?

– Qyzdy úzatqan kezde, synsu aity­latyn. Synsu – qyzdyng qoshtasu әni. 
– Esik aldy aq qayyn,

Aq qayyndy baspayyn.

Ýiden attap shyqqan son,

Erkelikti tastayyn, – degendey, qyz jana júrtqa bet alghanyn aityp, óz júr­tyn, ata-anasyn qimay, qoshtasatyn bol­ghan. 

Biz ony jana ómirge layyqtap:
– Osy ómirge layyq otty jaghyp,

jar-jar,
Keledi әne, eki jas topty jaryp, 

jar-jar.
Ýlkeni men auyldyng jasy múnda, 

jar-jar,
Jas kelindi kóruge asyghuda, jar-jar,

Qútty bolsyn toylaryng zamandastar, jar-jar, – dep óndep jazdyq. Sol әnning әli kýnge halyqtyng kәdesine jarap, esh ózge­rissiz oryndalyp kele jatqanyna quana­myn. 2000 jylgha deyin múny halyq әni dep aityp keldi. Keyin ózimning sózim ekenin kórsetip, Ádilet ministrligine: «Búl – mening әnim. Mine, mynau shaqyru biyletteri. Ánder jinaghy. Mening qúqy­ghymdy qaytaryp, avtorlyghymdy belgilep berinder» dep hat jazdym. 2003 jyly Ádilet ministrligi mening avtorlyghymdy belgilep, kuәlik sertifikatyn berdi. Sodan beri «Jar-jardyn» zandy avtory bolyp kelemin. Búl әn halyqtiki әri meniki.

– Bir jyldary osy әndi «All-Davay» toby oryndaghanyn bilemiz. Ol top «Jar-jardyn» әuenin mýldem ózgertip jiberdi. Keyin sol toppen sottasqanynyzdy esti­dik. Sottyng songhy nәtiyjesi ne boldy?

– Olardy sotqa bergen joqpyn. Biraq ózderine eskertu jasadym. Ony da bilmey­tin edim. Bir joly Qazaq radiosynan kez­deysoq estip qaldym. Ólendi búzyp, qa­yyr­masyn mýldem ózgertip alypty. Mening núsqamda olay jazylmaghan. Olar: «My kazahy ne duraki, lubim vkusnye tamaki, kuyrdaky y beshbarmakiy» dep qoyypty. Búl – shyn mәninde qazaqty mazaqtau. Sodan jigitterdi izdep jýrip, tauyp aldym. Tipti әndi audiotaspagha engizip jibergen. «Jigitter, zansyz әreket jasapsyndar. Men sotqa bersem, senderge aiyppúl tóle­tedi. Bizde avtorlyq qogham bar. Sol qoghamgha baryp, óz qatelerindi moyyndap, audio­taspalaryndy qúrtyndar» dedim. Avtor­lyq qoghamgha baryp, ózderine tiyesili aiyppúldaryn tólep, qatelerin moyyn­dapty. Odan keyin ol әn oryndalmay ketti. Bir jerde jazylghan núsqasy bar shyghar, biraq ózim estigen emespin.

– Kóbine Altynbek Qorazbaevpen odaq­tas bolghan ekensiz.

– Altynbekpen Kenen atanyng 95 jyl­dyghynda tanystyq. Sodan beri ekeumiz tyghyz odaqtasa júmys istep kelemiz. Altekenning 20 әnine sóz jazyppyn. Onyng bәri kópshilikting arasynda jii oryndalyp jýr. Ábiyirbek Tinәliyevting on shaqty әnine sóz jazdym. Bizding audannan Orynbasar Áljapparov degen әuesqoy kompozitor shyqty. Oghan da bes-alty óleng jazdym. 1967-68 jyldary Qazaq radiosynyng muzykalyq redaksiyasynda qyzmet atqardym. Eskendir Hasanghaliyev, Núrghaly Nýsipjanov, Iliya Jaqanov, Mansúr Saghatov siyaqty әnshi-kompozitorlarmen birge júmys istedik.

– Shәmshi Qaldayaqov pen Núrghisa Tilen­diyevke jolygha almadynyz ba?

– Shәmshining әnderine sóz jazu man­dayyma búiyrmapty. Búl da ýlken ókinish. Núrghisa Tilendiyevpen bir kezdeskenimde, «Bir bala» әnine sóz jazyp bergenim bar. Qazir ol әn de kóp oryndala bermeydi. Alghash Eskendirmen, Núrghaliymen júmys istep jýrgenimde, Eskendirding biraz әnde­rine sóz jazdym. «Erden aghaydyng ertegisi» degen әn jazdyq. Ony Roza Baghlanova apayymyz tyndap, únatyp qaldy. Keyin Roza apay orkestrmen oryndap jýrdi. Qazir sol әn kóp oryndalmaydy. Jarty ghasyrgha juyq oryndalghan әn úmytylyp barady. Eskendir Hasanghaliyevting birneshe әnining sózi – meniki. Medeu Arynbaev deytin talantty inim bar. Ózi kompozitor әri әnshi. Onyng da әnderining sózin jazyp jýrmin. Jas kompozitorlardyng arasynda Rinat Gaysin deytin talantty jigit bar. Onymen de biraz birlesip júmys atqardyq. Jastardyng ózderi ótinish aityp kelse, eshqaysynyng betin qaqqan emespin.

– «500-ge juyq әnning sózin jazdym» dey­siz. Ánge sóz jazamyn dep jýrip, poe­ziyanyz bir shette qalyp qoyghan joq pa?

– Bir shette qalyp qoydy dep aita almas edim. Men eng aldymen balalar aqyny­myn. Balalargha arnalghan ólenderim 18 kitap bolypty. Ertegiler, ólender, әnder, júmbaqtar, t.b. kitaptarym jaryq kórgen. Balalar әdebiyetinen bólek, balalargha jazghan әnderim de jeterlik. Býgingi ministrlikke aitar ókpem de joq emes. Qazir balalar әdebiyetine kónil bóludi mýldem qoydy. «Balabaqshalarda balalargha kitap jetispeydi» deydi. Alghash әdebiyetke kelgende 20 shaqty balalar jazushylary boldy. Qazir olardyng kóbisi o dýniyelik bolyp ketti. Janadan shyq­qandarynyng esimi belgisiz. Múnyng sebebi balalar әdebiyetine kóp kónil bólinbe­gendikten. Qalamaqy tólemeydi. Sondyq­tan balalar әdebiyeti toqyrau ýstinde. Mýldem joghalyp ketti dep aita almaymyn. Biraq algha jyljudyng ornyna artqa ketip baramyz. Bala – bizding bolashaghymyz. Mәdeniyetimiz de, tilimiz de balalargha baylanysty. Bir kezderi sinonimder ólmese eken dep jazyp edim. Bet turaly mysal keltirdim. Betting ózining 40-tan astam sinoniymi bar. Biz bet, didar degen eki-ýsh týrinen artyghyn bilmeymiz. Demek, bizding tilimiz bayyp emes, jútylyp bara jatqan sekildi. Oghan taghy bir sebep, kitap oqy­may­dy. Kitap oqymaghannan keyin, radio men teledidardan tilimizdi nasihattamaghannan keyin, tilimizdi algha jyljyta almaymyz. Mәngilik el bolamyz deymiz. Al Mәngilik el bolu ýshin aldymen Mәngilik til bolu kerek. Osyghan basa nazar audaruymyz kerek.

– Balalar jazushylarynyng shygharma­larynyng deni oqulyqqa enbey jýr. Sizding shygharmalarynyzdyng taghdyry ne bop jatyr?

– «Atamúra», «Mektep» baspasynan shyqqan oqulyqtarda shygharmalarym bar. Jaqynda «Atamúra» baspasy 3-5 synypqa arnalghan muzykalyq oqu kitabyn shyghardy. Sonda «Jar-jardy» halyq әni dep qoyypty. Avtorlar qoghamyna habarlap aittym. Jauabyn solar berer.

– 300-ge juyq әniniz kópshilik ara­synda oryndalyp jýr. Jeke shygharmashylyq keshinizdi jii ótkizesiz be?

– Osy kýnge deyin 2 ret shygharmashylyq keshimdi ótkizdim. 70 jasqa tolghanymda Respublika sarayynda ótkizdim. Al 75 jasymda Qazaqkonsert zalynda ótti. Shygharmashylyq keshime qazaq estrada­synyng júldyzdary qatysty. Maqpal Jýnisova, Roza Rymbaeva, t.b. óner adam­dary bar. Men olargha rizamyn. Halqym riza.

– Qúpiya bolmasa, avtorlar qoghamynan qansha qalamaqy alyp túrasyz?

– Avtorlar qoghamyna 12-13 jylday mýshemin. 300-ge juyq tuyndym tizimde bar. Radio bola ma? Teledidar bola ma? Konsertter bola ma? Onyng qalamaqysy jinalyp túrady. Ony ózderi jinaydy. Tek Almaty ghana emes, basqa oblys ortalyq­tarynda da ózderining adamdary bar. Avtor­lardyng týsken qalamaqysyn berip túrady. Tipti elenbey ketken, qaytys bolyp ketken avtorlardyng da qalamaqysyn úrpaqtaryna berip otyrady. Zang boyynsha, avtordyng qúqyghy 70 jylgha deyin saqtaluy tiyis. Onyng da qalamaqysy jaman týspeydi. Belgili bir orta dәrejesindegi qyzmetkerding bir ailyq aqysynday ailyq týsip túrady.

– Zeynetaqynyz qansha?

– Asa kóp dep aita almaymyn. Avtorlyq qoghamnan alatyn az-maz syiaqymmen qosqanda, bir adamnyng túrmysyna jetedi.

– Songhy jyldary baspadan kitap shyghardynyz ba?

– Songhy jyldary 2-3 kitap shyghardym. Astanadan satiralyq «Úr, toqpaq» degen kitabym shyqty. Sonday-aq Krylovtyng býkil mysalyn audardym. Tolyq týrde ýtir, úiqasyna, júrnaghyna deyin sol qalypta audardym. Búl endi qiyn júmys. Qiyn bolsa da, audarghan song klassikalyq núsqasyn saqtap, ózining kórkemdigine qiyanat jasamay, halyqqa jetkizeyin degen oy boldy. Maghan deyin de Krylovtyng mysaldaryn audarghandar bar. Olardy da salystyryp kórdim. Kópshiligi óz bet­terinshe audarghan. Krylovtyng núsqasyn ústamaghan. Keyde Krylovtyng oilaryna oy qosyp jiberedi nemese Krylovtyng jaqsy oilaryn jetkize bermeydi. Nemese Kry­lovtyng 10 joldyq mysalyn 17-20 jolday etip jasap jiberedi. Búl meninshe audarma emes, mazmúndau. Audarma jasaghan song dúrystap jasau kerek. Onday klassiyk­terdi audarghanda abaylap, senimmen batyl baru kerek. Sony óz núsqasyna jetkize alamyn ba? Álde jetkize almaymyn ba? Kórkem dýniyeni tómendetip jibersek, onda avtorgha qiyanat jasaghan bolamyz.

– Búl ózinizding erkinizden tys barghan audarmanyz ghoy. Álde jýrek qalauynyz ba?

– Krylovty, Pushkindi kóp audardym. Pushkinning biraz ertegilerin audardym. Óitkeni Abay, Sherniyaz, Mahambet, Súl­tan­mahmút siyaqty aqyndardy kóp oqimyn. Sonymen qatar orys әdebiyetinde Krylov pen Pushkindi jaqsy kórip oqydym. Krylovtyng mysaldary janyma óte ja­qyn. Krylovqa úqsap, satiralyq mysaldar jazdym. Ol jinaq bop shyqty. Taghy bir satiralyq jinaghym dayyn túr. «Balyq pen halyq» dep atalady. Balyqtardyng jyl ótken sayyn túqymy ósip emes, óship barady. Búl tabighy apatqa da, ekologiyalyq jaghdaygha da baylanysty shyghar. Ekinshi­den, ózimiz balyqty orynsyz kóp aulaymyz. Múny mysal retinde alyp otyrmyn. Balyq beyshara osylay azayyp, qyrylyp barady. Olar shaghymdanayyn dese, eshkimge aita almaydy, múnyn shaghayyn dese, tili joq. Halyq ta bir, balyq ta bir. Tili joq halyq óshedi. Sol sekildi tili joq balyq – halyq degen maghynada jazdym.

– Satiralyq shygharmalarynyz әdeby ortada baghalandy ma?

– Ádeby orta baghalaghanda, ózimdi eshqashan syilyqqa úsynghan emespin. Mende jalpy syilyq joq. Kóbisi ózderin úsynady. Ótken jyly Mәdeniyet ministr­ligining mәdeniyet salasynyng ýzdigi degen qúrmet belgisin aldym. Bayqaulardan jýl­de­li oryndar alyp túramyn. Ótken jyl­dyng sonynda taghy da Astanagha baryp qayt­tym. Mening ýsh mәtinim birinshi oryn aldy. Tәuelsizdik tolghauy, tughan el nomina­siyalary boyynsha Kenes Dýisekeevting әnine jazylghan «Tughan jer» әni birinshi oryn alsa, «Sarbazdar jyry» degen taghy bir әn alghashqy jýldeli oryndy iyemdendi.

– Ánge jazghan mәtinderinizdi satyp kórdiniz be?

– Shynymdy aitayyn, jasyratyn eshtenesi joq. Jas kompozitorlar, jas әnshiler birinen-biri estip, jii izdep keledi. Solardyng ótinishimen bir mәtindi 100 dol­largha jazyp beremin. Bireuler kóp alady eken deydi. Az bolsyn, kóp bolsyn, Qúday­dyng bergen nesibesin qanaghat tútamyn.

– Últ ýshin ne istedim dep oilaysyz?

– «Jar-jardyn» ózin sol últ ýshin shygharghan iygiligim dep esepteymin. «Jar-jar» әnimen qanshama otbasy qúrylyp jatyr. Sol otbasydan qanshama úrpaq ómirge kelude. Men sózin jazghan әnderding kóbi halyqtyng iygiligine jarap jatsa, sodan lәzzat alsa, osynyng ózi últ ýshin jasalghan enbegim dep bilemin.

– Ángimenizge raqmet!

 

Ángimelesken Gýlzina BEKTAS

Baq.kz

Túpnúsqadaghy taqyryp: (Tili joq halyq balyq tәrizdi - Á. Asylbekov)

0 pikir