Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Tajal-Ghazal 4901 0 pikir 28 Shilde, 2015 saghat 09:51

PEDOFIL SOTTALDY. PEDOFILDING ÓLIMI

Atyrau oblystyq qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylghan audanaralyq soty 28 jastaghy Aqtóbe oblysynyng túrghynyn 17 jylgha bas bostandyghynan aiyrugha ýkim shyghardy. Búl turaly oblystyq sottyng baspasóz qyzmeti habarlady.

Tergeu barysynda mәlim bolghanynday, 28 jastaghy pedofil ózining 12 jastaghy tuysqan qaryndasyn ýsh jyl boyyna ózimen jynystyq qatynasqa týsuge mәjbýrlep kelgen eken. Múny tiyisti medisinalyq saraptama qorytyndylary da dәleldedi. Ras, resmy mәlimetterge qaraghanda, pedofilding aqtalyp ketui de mýmkin kórinedi, óitkeni ýkim әli zandy kýshine engen joq.

 

Surette: Atyraudaghy pedofilge qatysty sot prosesinen kórinis. 

Al osy kezde...

Tompighan naysaptyng júdyryghy múnday qatty bolar ma, iyekting astynan saq ete qalghan juan júdyryqtyng jyldam soqqysynan shalqasynan týsti. Ágәrәky ýstine qonjiyp mine ketse, jaghdayynyng mýlde mýshkil bolatynyn sekund ishinde sezinip ýlgergen Sekenay jandәrmen ong jaghyna qaray domalap ketti de, apalaq-sapalaq ornynan atyp túrdy.

Atyp túrghany sol edi… aldynda taltayyp túrghan әlgi naqúrysqa kózi týsip ketti. Esin jiyp ta ýlgermedi – naqúrys múny búl joly baspen úrdy. «Múrnym bet bolghan shyghar…» degen mazasyz oy búl joly da miynyng bir qaltarysynan zu-zu ete qaldy. Qany búrq ete qalghan múrnyn basyp, býkjiyip qaldy. Ayaqpen ondyrmay tepken bolsa kerek, ishten tiygen taghy bir soqqydan ainalyp týsti. Sol kýii tyrp etpey jatyp qaldy. Bir oiy – naqúrys soqqysyn shamaly toqtatsa, es jiyp almaq. Taghy bir oiy – talyp qalghannyng keypin tanytyp, tyrp etpey jata beru. Osy oilary jýzege asa qalsa, qaytse de bir amalyn tabady. Qaytse de naqúrysty ústaydy. Ústap qana qoymaydy, tiri bolsa – týtip jeydi… týtip jeydi. Odan keyingisi ne bolsa, o bolsyn – atasyna nәlet!

Syghyraytyp… kirpikteri jabysyp qalghan eken, syghyraytyp… әren-әreng kózin ashty. Kórgeni – naqúrys taltayyp túr eken. Ary qarap túr biraq… ary qarap. Arghy jaghynda tilden aiyrylyp, kózderi kóbelektey jypylyqtap… kishkentay qyz bala jatyr. Bes-alty jastaghy qyz bala. Kózderi jypylyqtaydy. Bir uys denesi dir-dir etedi. Dýniyening ne bolyp ketkenin týsinbey qalghan tәrizdi.

Naqúrys enkeyip, kishkentay perishtening kishkentay kóilegin dyryldatyp jyrta bastady. Áp-sәtte dala-dalasyn shygharyp jyrtyp tastady da, ózining tyrtysqan shalbarynyng auyn aghytugha kiristi. Álemde… ainalada ne bolyp jatqanyn úmytyp ketkendey. «Artqy jaghymda adam balasy bar-au!» dep oilamaytynday… múny mýlde adam balasyna sanamaytynday… jaybaraqat tipti. Búdan arghygha Sekenaydyng shydamy jetpedi… shydamy mýlde jetpedi. Jatqan jerinen aqyryn-aqyryn týregelip kele jatty da, qaydan ilingeni belgisiz, qolyna ilingen kespeltek tomarmen naqúrystyng tura qaraqúsynan úrdy. Úrghanda da ondyrmay úrdy, óitkeni jópeldemede ne bolghanyn týsinbey qalghan naqúrys sol túrghan kýii… sol túrghan kýii bes-alty sekundtay tenselip túrdy... túrdy da, bir kezde kesilgen terektey gýrs etip qúlady. Onbay qúlady. Onbay qúlaghany emes pe, sol kýii qimyl-qozghalyssyz qaldy. Sekenay tәltirektep baryp, dir-dir etip býrisip jatqan kishkentay perishteni aqyryn ghana ornynan túrghyzdy. Sóitti de – «djinsovkasyn» sheship alyp, perishteni soghan orady. Orady da, kóterip alyp, keudesine basty. Kózining aldyna «papa-papa» dep papalaghan ózining kishkentay qyzy elestedi. «Ýide shyghar-au ózining kishkentayy, ýide shyghar? Mamasynyng janynda shyghar…»

Osy kezde sayabaq ishindegi osynau týpkirge jan-jaqtan jýgirip, adamdar da kele bastady. «Ayana… Ayana…» dep eniregende etegi jasqa tolghan jap-jas bir kelinshek Sekenaydyng qolyndaghy kishkentay perishteni bas saldy. «Sen qayda joghalyp kettin, a, Ayana, qayda joghalyp ketting deymin?» dep «djinsovkagha» oralghan kishkentayyn ainalyp-tolghanyp, esi shyghyp jýr. Qara-qúra kóbeyip, adamdar mәselening mәn-jayyna qanygha bastaghan kezde ghana Sekenay qayyrylyp, naqúrysqa qarady. Naqúrys jatyr eken. Sol… gýrs etip qúlaghan jerinde qozghalmay jatyr eken. «Ólip qapty mynau, — dep onyng tamyryn basqan bireu kýbirley sóilep, ainalasyndaghylargha anyraya qarady, — ólip qapty. Tezirek keteyik búl jerden, pәlesinen aulaq!»

…Sekenay sottalyp ketti – on bes jylgha. Pedofildigi ýshin sottalyp, jaqynda ghana bostandyqqa shyqqan… bostandyqqa shygha sala taghy da «eski әdetine» basqan naqúrysty «bayqamay óltirip» alghany ýshin. Sayabaqta Sekenaydyng kishkentay qyzdy pedofilden qútqarghanyn kórgen adamdar oqighagha kuә boludan tas tartypty – «pәlesinen aulaq...» dep.

Marat MADALIMOV 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2288
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2052
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1736
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2789