Úlybritaniyalyq IWSR (halyqaralyq sharap pen spirttik ishimdikter naryghyn zertteu úiymy – red.)  úiymy 2013 jyly araq ishu jóninen Qazaqstan besinshi oryngha shyqqany turaly osydan eki jyl búryn aqparat taratqan edi. Sol uaqyttyng resmy mәlimeti boyynsha Qazaqstanda 200 mynnan astam adam maskýnemdikke shaldyqqan. IWSR-dyng mәlimeti boyynsha, dýnie jýzinde 2012 jyly 4 milliard 440 myng litr araq ishilgen. Onyng jartysyn osy ishimdikti oilap tapqan el – Resey túrghyndary tútynghan.

Qazaqstanda jyl sayyn jan basyna shaqqanda 5,9 litr araq ishiledi eken. Álemde araqtan basqa ishimdik anaghúrlym az qoldanylady. Mysaly, romdy eng kóp ishedi degen Kubada jan basyna shaqqanda búl ishimdik әr adamgha 4,9 litrden keledi. Djindi eng kóp ishetin Fillippinde bir adam jylyna 1,4 litr tútynady. Shotland viskiyin ishuden Fransiya birinshi túrsa (1,4 litr), AQSh (0,36 litr) tekila ishetinder tiziminde birinshi oryn alghan. Álemdegi eng әigili alkogoli ónimi araq bolsa, ony kóp ishetin – búrynghy kommunistik elderding túrghyndary.

Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy jan basyna shaqqanda 8 litrden kóp alkogoli ónimin tútynatyn elderding últtyq genofondy degradasiyagha úshyraydy degen aqparat taratqan. Qazaqstannyng statistika agenttigining mәlimeti boyynsha, araqtan bólek, el túrghyndary jan basyna shaqqanda jylyna 31 litr syra ishedi. Búl da әlemdegi joghary kórsetkishterding biri.

Al, 2014 jyldyng kókteminde QR Premier- Ministrining orynbasary - Qarjy ministri Baqyt Súltanov:  «Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng jýrgizgen zertteulerine sәikes, spirt ishimdikterin tútynu dengeyi jónindegi reytingte Qazaqstan 188 elding  arasynda 34 oryndy iyelenip otyr. Elimizding әrbir azamaty jylyna orta eseppen shamamen 5,5 litr taza etil spirtin nemese 11 litr araq tútynady eken. Nәtiyjesinde Qazaqstan Ortalyq Aziya ónirindegi araqty eng kóp ishetin el retinde tanylyp otyr», - dep mәlimdeme jasady.

Ótken aptada ghana, Almaty qalalyq narkologiyalyq  jәne   әleumettik-ekonomikalyq qayta qalpyna keltiru ortalyghynda Sankt-Peterburgten kelgen medisina ghylym­darynyng doktory  V.L. Kozlovskiyding qatysuymen sheber­lik synyby ótipti. Reseylik mamannyng qatysuymen ótken búl basqosugha Almaty qalalyq Densaulyq saqtau basqar­masynyng basshysy J. Qasym­janova qatysqan.

Vladimir Leonidovich Kozlov­skiiy sózinde «Ishimdik ishu jaghynan Qazaqstan men  Reseyding kórsetkishi birdey» depti.   130 million halqy bar Resey men 17 million halqy bar Qazaqstan araq pen esirtki tútynu jaghynan tenesui qanshalyqty qauipti ekenin oilay beriniz!

Almaty qalalyq narkologiyalyq  jәne   әleumettik-ekonomikalyq qalpyna keltiru Ortalyghynyng diyrektory G. Sýley­menovanyng aituyn­sha, jyl basynan beri 24 258  nauqas esepke alynyp, em qabyl­dap, 275 nauqasqa sauyqtyru sharalary kórsetilipti. 800-den astam nauqas esepten shygharylghan. Búl óz  erikterimen jәne otbasy mýshelerining ótinishi arqyly kelip emdelip jatqandar ekenin eskersek,  araq degen әzәzilding qúshaghy­nan ajyray almay jýrgendering esebin dәl aitu qiyn-aq.  

Bir maskýnemdi sauyqtyru ýshin ortasha eseppen aiyna 120-125 myng tenge júmsalatyn bolsa kerek.   Al osy maskýnemdikke shaldyqqandardy emdeytin dәri­ger­ler aiyna 60 myn, meyirbiykeler 45 myng tenge ailyq ala­dy eken.  Qazirgi jas pen kәrining úrtynda jýrgen nasybay­dyng derti tipti zor kórinedi.  Dәrigerler býgingi jastar ara­syn­daghy belsizdik pen bedeulikting keng etek alyp kele jat­qan­dyghyna  ishimdik,  shylymqorlyq, esirtki jәne nasy­bay  shegushilikting de sebep bolyp otyrghanyn aityp, dabyl qaghu­da. 

Biz jogharyda 2013 jyldyng statistikasyn keltirdik. Al, osy jyly qazan aiynda qazaqstandyqtar alkogoli ónimderin kýndiz saghat 12-den keshki 21-ge deyin ghana satyp ala alatyn zang qabyldanghan. Soghan qaramastan bizding el biyl ishkishtik jaghynan Reseymen tenesip alypty.

Qazaqstanda 2015 jyldyng qantary men mamyry aralyghynda 11 million  793,2 myng litr araq óndirilgen.  Statistika agenttigining mәlimeti boyynsha, osy uaqyt aralghynda  185 million 354,7 myng litr syra óndiripti.  Resmy derek respublikamyzda maskýnemdik dertimen 300 mynnan astam adam esepte túrghanyn aitady.

Bayyptasaq, qazaqtyng auzy araqqa tiyip, atynan týsken son-aq «qara basty». Ghylymy men mәdeniyetinen, ózindik túrmys saltynan aiyrylghanyn bylay qoyghanda, tilin, tipti ózin joghaltyp ala jazdaghan joq pa qazaq. Sonyng bir sebebi óktemdik kórsetken halyqtyng batyryp jibergen tyrnaghy bolsa, ekinshisi azghyryp ýiretken araghy emes pe?! Tәuelsizdikting shiyrek ghasyrynda elimiz imandy jolyn tauyp, ýsh myng meshit boy kóterdi. Biraq, qazaq әli oyanbaghan, әli silkinbegen tәrizdi. Qazekem endi de bolsa esin jiyp, ensesin tiktese, araqtan boyyn aulaq ústap, úl-qyzyn baba jolymen, ata saltymen tәrbiyelese ruhymyzdyng bolat qorghandary mayyrylmastay beriktene týser edi. Qalghyp jatqan qazaqqa «Qara pima» fiylimin qosymsha úsynyp otyrmyz. Araq – atadan qalghan as emes. Kóriniz, oy týiiniz aghayyn!

Núrghaly Núrtay

Abai.kz