Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Biylik 3262 0 pikir 4 Tamyz, 2015 saghat 10:22

DSÚ: 19 JYLGhY KELISSÓZDEN NE ÚTTYQ?

 

Qazaqstan Respublikasy 1996 jyly Dýniyejýzilik sauda úiymyna qosylugha ótinish bergeni mәlim. Áriyne, tәuelsizdik alghanyna bes jyl tolar-tolmas uaqytta, Ata Zanynyng ózi endi ghana qabyldanghan, ekonomikalyq qauqary zeynetaqy men jalaqyny tóleuge әreng jetip otyrghan Qazaqstannyng búl úiymgha birden mýshe bolmasy anyq ta edi. Degenmen, әlem  elderi sayasi-ekonomikalyq shekaralardy endi shegindirmeytinin,  basty sayasy ústanym retinde yntymaqtastyqqa betteytinin týsingen Qazaq eli sol kezde damushy elderdin, bolashaqta, damyghan elderding kóshinen qalmayyn dep osy tәuekelge bekindi.    

Az ba, kóp pe, arada 19 jyl ótken song Dýniyejýzilik sauda úiymy Qazaqstandy osy úiymnyng baqylaushy eli retindegi statusynan úiymgha mýshe elding mәrtebesine shygharu turaly sheshim qabyldady. Juyrda Jenevada Qazaqstannyng DSÚ-gha mýsheligi turaly qorytyndy qújattargha qol qoyghan song Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev ta elimizding 19 jylghy tabandy enbegin basa aityp, halqyna arnayy ýndeu joldady.

«Elimiz asa manyzdy taghy bir tarihy oqigha qarsanynda túr. Biz DSÚ-gha kiru jónindegi kelissózderdi tabysty ayaqtadyq. DSÚ-gha mýshe bolu bizding ekonomikamyzdy jana kókjiyekterge bastaydy. Kәsiporyndarymyzdyng shet el naryqtaryna shyghuyn qamtamasyz etedi. Al tútynushylar ýshin tauarlar men qyzmetterding keng auqymyna tandau jasaugha jol ashady. Býginde sauda-sattyghymyzdyng 90 payyzy DSÚ-gha mýshe elderge tiyesili. Qazaqstan sheteldik investorlar men  seriktester ýshin búrynghydan da tartymdy el bola týsedi. Biz búl nәtiyjege jetu ýshin 19 jyl tabandy týrde júmys jýrgizdik. Onay bolghan joq. Búl rette últtyq mýddelerimizdi de qorghay bildik»,-dedi sol ýndeuinde Preziydent.

Rasymen, Elbasy atap ótkendey, 19 jyl búrynghy Qazaqstan men qazirgi Qazaqstannyng ekonomikalyq, әleumettik, sayasy ústanymdaryndaghy aiyrmashylyq jer men kóktey. Endeshe, DSÚ-gha mýshe bolugha ótinish bergen kezdegi el aldynda túrghan eleuli tәuekelder men  býgingi  Qazaqstan DSÚ-gha qanday artyqshylyqtarmen qosylyp otyrghanyna az-kem sholu jasap óteyik.

Sonymen, Dýniyejýzilik sauda úiymy - 1995 jyldyng qantarynan bastap júmysqa kirisken halyqaralyq ekonomikalyq úiym. Al, sol 1991-1995 jyldardaghy Qazaqstan ekonomikasy kónil kónshitetin naryq emes edi. Elimizde ekonomikalyq qúldyrau qatty bayqaldy. Halyqaralyq kelisimsharttar, sheteldik investisiyalar, bankterdegi nesiyeni bylay qoyghanda, dýken sórelerinde saudagha qoyatyn dýnie de tapshy edi. Bylaysha aitqanda, Qazaqstannyng ekonomikasynda óte joghary inflyasiya bayqaldy, budjet jýiesindegi kiris pen shyghys tepe-teng bolmady, tipti, biraz uaqyt el ónirleri aptalap, ailap jaryqsyz otyrdy. Búl qiyn kezennen ótu ýshin Qazaqstan jana әri óte úqypty aqsha-nesie sayasatyn әzirlep, ózining últtyq valutasyn engizuge mýddeli boldy. 1993 jyly tól tengemizdi ainalymgha engizgen song Qazaqstan inflyasiya dengeyin azaytyp, ekonomikalyq qúldyraudy toqtatu turaly maqsat qoydy. Nebary eki jyl ishinde Qazaqstan 1993 jylghy inflyasiyanyng 2265 payyzdyq kórsetkishin 1995 jyly 60 payyzdyq kórsetkishke jetkizdi. Al, 1996 jyldyng sonynda eldegi inflyasiya dengeyi 28 payyzdy qúraghan.

Qazaqstan DSÚ-gha mýshe bolugha ótinish bildirgen 1996 jyldary búl úiym sol kezdegi Qazaqstannyng sipatyna keletin, yaghni, halqynyng sany az, ishki naryghy óte tar, әleumettik-ekonomikalyq dengeyi tómen elderdi mýshe elder qataryna qabyldady. Mysaly, 1996 jyly DSÚ-gha mýshelikke qabyldanghan Bolgariya halqynyng 60 payyzy 1995 jyly kedeylikting eng tómengi sheginen de nashar jaghdayda ómir sýrgen. Al, 1998 jyly DSÚ-gha qosylghan Qyrghyz Respublikasynda kedeylik dengeyi 60 payyzgha jetken. Dýniyejýzilik sauda úiymyna qosylu búl elder ýshin tәuekelsiz boldy dep aitu qiyn. 1996 jyldan bastap úiymgha qosylghan elderding kóbine auyl sharuashylyghy boyynsha eksportty subsidiya berilmedi de. Biraq Qazaqstan ýshin halyqaralyq ekonomikalyq úiymnyng talaby әlsiz boldy dep aitugha kelmeydi. Kerisinshe,  ekonomikasy túraqtanghan әri damugha bet alghan shaghynda, әlem elderining aldynda investisiyalyq tartymdy el bolyp otyrghan kezinde Qazaqstangha qoyylatyn talap ta qatty, alys-jaqyn elderding nazary da kóp boldy.

«Osy on toghyz jyl ishinde Qazaqstannyng ekonomikasy ózgeristerge bet aldy: ishki jalpy ónimning jan basyna shaqqandaghy kólemi 18 ese artty, syrtqy saudamyz 120 mlrd.  dollardy qúraydy. Eger  de 1990-shy jyldary biz búrynghy kenesting eldermen ghana sauda jasassaq, býgin әlemning 185 (!) elimen sauda qarym-qatynasyn ornattyq»,-dedi N.Nazarbaev Qazaqstannyng DSÚ-gha qosylu turaly kelissózder ontayly ayaqtalghannan keyingi jiyn barysynda.  Sondyqtan, búl 19 jyl uaqyt útylyp ketti deuge bolmaydy, kerisinshe osy 19 jyl ishinde Qazaqstannyng ekonomikasy da, sayasaty da, qoghamy da kóp dýniyeden úta týsti. 

Eng bastysy, Qazaqstan iri ekonomikalyq úiymgha mýshe bola otyryp, eldik mýddeni barynsha saqtap qalugha tyrysty. Ekonomikalyq integrasiya isteri jónindegi ministr Janar Aytjanovanyng aituynsha, songhy bes jylda DSÚ men Qazaqstan arasyndaghy kelissózder negizgi tórt baghytta jýrip otyrghan. Atap aitsaq, Qazaqstan auyl sharuashylyghyna qoldau kórsetu, basqa jýieli mәseleler, qyzmetter men tauarlardyng naryghyna qatysty Qazaqstan ýshin tiyimdi sharttardy «ústap» qalugha tyrysqan. Nәtiyjesi jaman emes. Bir ghana mysal keltirsek. «Songhy bes jyldaghy kelissózderding arqasynda Qazaqstan  auyl sharuashylyghy salasyna auyl sharuashylyghy ónimderining jalpy qúnynyng 8,5 payyzy kóleminde memlekettik qoldau kórsete alatynday mýddesin saqtap qaldy. Al, búl  kórsetkish DSÚ-gha mýshe elder ýshin bir standartta, yaghni, 5 payyzdyq dengeyde saqtalghan»,-deydi J.Aytjanova. Endigi maqsat, Elbasy aitqanday, DSÚ normalary boyynsha júmys isteu. «DSÚ-gha qosylu yqpaldastyqtyng talaptaryna say, Qazaqstannyng qarjy sektoryna qosymsha mýmkindikter ashady. Búl rette aita ketetin jayt, ekonomikalyq yqpaldastyq saty-satysymen jýzege asyp otyrady.  Qazaqstan - ónirlik integrasiyanyng lokomotiyvi. Biz aldaghy uaqytta da ashyq qarym-qatynastardy ústana otyryp, elding ekonomikalyq sayasatyn DSÚ normalaryna say jýrgizetin bolamyz. DSÚ beretin artyqshylyqtardy paydalana alatynymyzdy dәleldeu kerek. Búl Qazaqstannyng qolynan keledi»,-dedi Memleket basshysy halqyna kezekti mәrte senim bildire otyryp. 

Kýnimjan Janat

QazAqparat

0 pikir