Sәrsenbi, 1 Aqpan 2023
Ádebiyet 6705 0 pikir 26 Tamyz, 2015 saghat 08:40

E. TOQTARBAYDYNG "SERTI" HÁM D. AMANTAYDYNG SYNY

Eldos Toqtarbay. Sert

(hikayat) 

 

 Uәde – Qúday sózi

Halyq mәteli

 

 Qasiyetti   búlaq

Erte  kóktem  kelisimen-aq, bizdin  kóshenin  búzyqtary ýienki men sasyq terektin  bútaqtaryn  syndyryp, kók  shybyqtaryn  atqyp  minip, auyl  irgesindegi  búlaqqa  tarttyq. Ýidin  ýlkenderi  «Áuliyetúma –qasiyetti búlaq»,  «suyn  isherde  bissimilla  deudi úmytpandar»  dep  otyratyn.

Balamyz  ghoy  qaysybir  yrym, tyiymdardy  saqtap  jatayyq. Áulie bolsa  ózine, bizge  tek  aqshasy  kerek  dep, búlaq  manyndaghy  aghashtargha  baylanghan  týrli-týsti  matalar  men betoramaldardy  aqtaryp, ishindegi  tiyn-tebendi  jinap  alyp, auylgha  qaytatynbyz. Bizdin  auylda  shipajay  bar emes pe, sondaghy  demalushylar  kelip, búlaqtan su iship, tiyn-teben  tastap ketedi eken. Búl әreket  kýnde qaytalanatyn  edi.

Sonday  kezekti  kýnderdin  birinde  Janat  dosym búlaq  kózine  qarap túryp,  shaptyrsyn de. Mәn berip, qoy deytin biz be ekenbiz, aqshanyn  sonynan  jýrgende, jan-jaqqa  qarau  degen  bola ma?! Sol  mezette  Janattyn  ayaq-qoly  tartylyp  qalsa  kerek, anyrap  jylap  qoya berdi. Aramyzdaghy  estileu  Erlan  ýlkender  aityp  jýretin  «bissimillasyn»  jii qaytalap,  birdenelerdi  oqyp, búlaqtyn  suy men batpaghyn  ayaq-qolyna  jaghyp, uqalay  bastap  edi, sotqar  sabazymnyn  aiqayy  basylyp, siresui  tarqady. Sol  kezde  menin  túla  boyym dirildep, júdyryqtay  kishkentay  jýregim  keudeme  syimay, baqayshaghymnyn  úshyna  týsken edi...  Sonda  ghana  men paqyr búlaqtyn  qasiyetin  úqqanday bolghanmyn.

 

Týs

Býgin búlaqqa baryp kelgennen keyin, múrttay úshyp, úiyqtap qalyppyn. Týsimde aq shapandy, ala tayaqty aq bas shal kelip:

– Aynalayyn, sening bolashaghyng bar eken. Árqashan amanatqa adal bol! Inkәrlik tanyt! – dedi de, ghayyp boldy. Kórgen týsimdi әjeme ýtir-nýktesine deyin bayandadym. Ájem: «Aq sóile! Aruaq qonghan!» dep mandayymnan sýiip, ottyq tútatyp, alastay bastady. Men de jaqsylyqqa jorydym.

Órshil minez

Mektep jyldary. Men ol kezde óte mansapqúmar, maqtansýigishpin. Synyptyng starostasy, mektepting «Jer-Ana» jas ekologtar ýiirmesining jetekshisi sekildi joghary lauazymdy mansaptar atqaramyn. Yaghni, qatardaghy oqushydan bir saty biyik túratynymdy sezemin. Jәne osy biyigimnen qúlamau ýshin, kerisinshe, qaytadan joghary, týu biyikke órley týsu ýshin ýzdik oqugha tyrysamyn.  Onyng bәri – órshil minezime tәn qúbylys. Synyp týgili, kýlli mektep oqushylary meni «professor» deytin.  «Múnyng bilmeytini joq», «Ensiklopediya» , «Bilmeytini jer astynda» degen syqyldy sózderge qúlaq etim ýirenip qalghan.

 

Sonday kýnderding birinde synyp jetekshimiz Qalamqas Núrbolatqyzy: «Sender endi  7-shi synypty da tәmamdaysyndar. Ýsh ay demalystan son, 8- shi synyp bolasyndar. Endi sender tughan auylymyz – Arshalynyng tarihyn bilulering kerek. Ol ýshin ýsh ay demalysta tekke jatpay, auyl turaly, búrynghy kolhoz turaly mәlimetter jinandar!» – dedi. Bәrimiz ústaz tapsyrmasyna keliskendey, basymyzdy iyip, ishara tanyttyq. Aybar degen synyptasym bar, menimen bәsekeles, әlde qarsylas pa, ol jaghy maghan týsiniksiz... Sol synyp aldynda ózine úpay jinamaqshy bolyp:

– Apay, bizding synyptyng starostasy – Syrymnyng bilmeytini joq qoy. Ol – bizding synyptyng «professory!» Syrym, ózinning kósheng jayly aitshy? – dep, maghan qarap bir kózin qysty. Barlyq synyp oqushylarynyng nazary maghan qaray búrylghan.  Ózimning biyigimnen qúlamay, synyp aldynda ensemdi týsirmeu ýshin  óz kóshemning tarihyn aqtardym:

 – Bizding kóshe – Arshaly auylyndaghy ortalyq kóshening biri. Kóshening aty – Qazaqtyng túnghysh kosmonavty Toqtar Áubәkirovting qúrmetine berilgen, – dedim. Synyptastarym mening taban astynda jauap bergenime quanyp, du qol shapalaqtady.  Sol qoshemet-qúrmetke marqayyp túrghanymda, Qalamqas apay:

 – Syrymjan, sen qatelestin. Ol kóshe – Toqtar Áubәkirovting emes, Júmadil Áubәkirovting atyna berilgen,  – degeni sol edi, men de synyp aldynda ensemdi týsirgim kelmey:

– Apay, Júmadil degen kim?  Júmadil degendi búryndary estigen  emespin. Bәlkim, Toqtar Áubәkirov shyghar,  – dep qoymadym. Mening jenilgenimdi paydalanyp, Aybar ile-shala:

– Syrym-au, sengen qoyym sen bolsan!.. – dep meni taghy sózben týirep ótti.  Synyptaghylar  tegis qarqyldap bersin. Sol kýlki – meni jer qyldy. Betim qyzaryp, aiypty bolghan baladay basym salbyrap, jýregim tulap túr. Sonda apayym:

 – Júmadil Áubәkirov – bizding danqty jerlesimiz. Ol – keshegi 1941-1945 jyldarghy Úly Otan soghysynda erlikpen qaza tapqan әskery kapitan, – dep bizding óz auylymyz turaly әli eshtene bilmeytinimizge qatty nalydy. – Esterinde bolsyn, tughan auylynyng tarihyn bilmegen bala, bolashaqta  onyng kórkeyip, damuyna ýles qosa almaydy! – degeni sol edi, qonyrau shar ete qaldy. Osy qonyrau  meni tyghyryqtan shygharghan « qútqarushy perishtem» sekildi boldy. Alayda múghalimimning songhy sózi  qatty әser etti.

 Anam men әjem ýnemi: «Syrym  bizdi eshqashan úyatqa qaldyrmaydy! Ol – erteng keremet mamandyq iyesi»  bolady deytin. Menen ýmit kýtip otyrghan eki adamnyng birdey senimin  aqtay almay  synyp aldynda olardy úyatqa qaldyrdym. Aybar sekildi synshyl synyptastarym ýilerine barghanda býgingi jaghdaydy ata-analaryna aitsa...  masqara, arty ne bolmaq! Ne bolsa da, qayyrly bolsa eken...

 

 Auyl – shaghyn. Endi meni býkil mektep mazaq qylatyn boldy. Anam men әjem ýshin, synyp jetekshim ýshin – tughan auyl tarihyn bes sausaqtay tarqatatyn, tamyry tereng Otan tarihyn jetik biletin azamat bolamyn dep, ózime sert berdim.  Osy joly onbay kýiredim, biraq aldaghy kýnderi qaytsem de bәrin qalpyna keltiremin. Naghyz jigit  óz sertine qiyanat jasamaydy. Endi men synyp aldynda, auyl aldynda ózimning auyl tarihyn biletinimdi dәleldeuge tiyispin. Óitpesem... apayymyz aitqanday, azamattyghym qaysy?!.

 

Tariyhqa bastar baspaldaq

 Zuyldap kýnder, syrghyp ailar  degendey, ýsh ay demalysym  kitaphana men ýiding arasynda ótip jatyr. Sondaghy bar oiym – óz bilmestigimning ornyn toltyru. Ol kezde mening synaqtan sýrinuim ózime osylay  kórinetin. Bәlkim, búl 7-8 ­-shi synyp oqushysyna tәn qasiyet shyghar?! Kim bilipti deysin!

Zeynesh әjem ýy sharuasyndaghy әiel bolghanymen, oqyghan, kózi ashyq, biraz nәrseden habary bar. Ájeme ózimning bilmegenimdi aityp, jón súradym:

  – Áje, men ótkende  auylymyz – Arshalynyng tarihyn bilmey qaldym. Endi jana oqu jylynda múghalim bizden súraymyn degen.  Kómektesinizshi!

– Aynalayyn, Arshaly – sening kindik qanyng tamghan jer. Ayaday ghana auylynnyng tarihyn nege bilmey qaldyn? Jә, uayymdama, myna kórshimiz Núrghayshada auyl tarihy turaly tyng derekter bar. Sodan súrayyq,  – dep әjem maghan kómekke keldi. Ol kisi -  mening jebeushim, demeushim. Auyl arasyndaghy toy-tomalaq, qúdayy tamaqqa barsa, «Syrymyma»  dep kәmpiyt, pishinә, alma alyp keledi. Men – nemeresining túnghyshymyn. «Nemere – baladan tәtti» degendey, meni basqa nemerelerine qaraghanda erekshe jaqsy kóredi. Maghan degen yqylasy – alabóten.

 

Núrghaysha  degen kórshi әieldi nege ekenin qaydam, auyl túrghyndary tәlpish, qydyrympaz, bәdik deytin. Ol jón-josyqsyz sóilegenimen, kókiregi túnyp túrghan tariyh. Onyng ýii – qúddy bir múrajay, múraghat sekildi kórinetin. Abajaday bólmelerindegi iluli túrghan portretter men eski saghattar bәri-bәri – qyzdyng jighan jýgindey kózding jauyn alady. Ásirese, qabyrghada iluli túrghan kartinalar  mening jýregime ýlken sýiispenshilik sezimin úyalatty. Kitap jinaudy, kitap oqudy  sol kisiden ýirendim. Núrghaysha tәtening ýiinen shyqqym kelmeytin. Ol ýige barghan sayyn  boyymda erekshe bir tylsym kýsh payda bolady. Onyng qanday qúdiret ekenin bilmedim!

 

Núrghaysha tәte ózining jinastyrghan barlyq qújattaryn aldyma jayyp saldy. Aytuynsha, «oqimyn, izdenemin degen adamgha onyng berer paydasy óte kóp». Júrt qansha jerden Núrghaysha tәteni tәlpish dese de, men ýshin ol - bizding auyldaghy naghyz ziyaly adam. Senesiz be,  sol  Núrghaysha  tәtemiz jauynger  Júmadil Áubәkirovting tughan nemere kelini eken. Maghan bergen qújattary  sol kisige tiyesili kórinedi. Núrghaysha tәte  sonau 1935-1938 jyldary Júmadil atanyng óz qolymen jazghan qújattaryn sary mayday saqtap, jinastyrypty. Jetpis jyl boyy mynaday eskirgen, kónetoz qaghazdardy saqtau degeniniz – qiynnyng qiyny emes pe?! Tarihy qújattargha yqtiyattylyqpen qarap, olardy asqan jauapkershilikpen saqtap, ózining qayynatasynyng aruaghyna qúrmet tanytu – kez kelgen kelinning qolynan keletin is emes. Al endi osynday adamdy qalay ghana auyzyng baryp, «kezbe», «bәdik» dersin? Dәting barmaydy-au!..

 Osylaysha, Zeynesh әjem men Núrghaysha tәte qatparly tariyhqa barar joldy núsqady. Olar sol kýnnen bastap jas ólketanushynyng túsauyn kesip, tileuin tilep, aldaghy ghúmyrlyq saparyna aq jol núsqady.

 

Arshalym – altyn besigim

Keshirinizdershi, synybym, apayym turaly aitamyn dep, sizderge auylymdy tanystyrudy  úmytyp ketippin ghoy. Bizdin  auyl – Arshaly.  Arshaly – tau ishine  qonys tepken, tabighaty kórikti  meken. Eki jaghyn eki tau qorshap túr. Ol taulardyng ataularynyng ózi keremet. Qoyankóz, Qúljabas.  Qos  taudyn  ortasynan  ótetin  totiyayynday  kókpenbek ózen  bar. Kókirek kózimen qaray bilgen adamgha alaman bәigede shauyp bara jatqan beyne bir aq jaldy kók dónen  ispetti qúddy. Jeri shúrayly Almaly ónirinin  bir  bóligi  bolyp  túrghan  osy  aimaqtyn  tabighaty  da, auasy da, suy da  erekshe.

Áuliyetúmanyn  tabighaty  tipten keremet qoy. Ásirese, Bayanjýrek, Múzdybúlaq, Tәbey, Terenózek, Qojabek  kókteulerinin  kórinisin  suretteuge  tilin  jetpeydi. Terenózek -  ýlken  qyratty ýstirtterdin  ortasyna  ornalasqan tereng say. Eki jaq qaptalyndaghy jaqpar tastardyn  bәri bir-bir mýsin  derlik. Peyzajy  týrli-týsti  palitraly  boyaugha  qanyq, әsem  de  súlu.

Dalasy  jasyl  kilem  jamylghan aimaqta  ósimdik  ataulynyn  nebir  týri  ósedi-au...   Tughan elden  jyraqta  jýrgen  kezinde  auyldyn  kóktemgi  kelbetin, qúlpyrghan  bókterin  saghynasyn...  Osy  bókterde  asyr sala  oinap, qúlyn  jetelep, qyzghaldaq  tergen balalyghymyzdyn  belgisi qalghan. Kindik  qanyn  tamghan  jer  әrqashan  ystyq  bolady eken.

Oy, kóktemgi  auyl  kórinisin aitsanshy...  Ájemnin  tikken  qúraq kórpesindey  bolyp týrlenip, nebir týspen  jasanyp, ajarlanyp  jatqan  qyrattar  men  tekshelerge, sol  jasyl  kilemdi  dala  tósine  tanghy  shapaq  núrynan  qyzaryp  kesh batqangha  deyingi  sәulesin tókken  kýnge, kóksengir  aspangha  qúmarta  qarap telmiruden bir jalyqpaysyn.  Tabighiy  jaratylystyn  osynday qúdirettiligin   tamashalay  otyryp, bir raqattanasyn. Kóktegi  kýnge, jerdegi  gýlge  meyirimin  bir  qanbay  jýrgeni...Kýren  qyzyl tobylghysy men shúghynyghynyng iyisin aitsanshy. Bizding auylda songhy qonyrau saltanatyn shúghynyq gýlinsiz elestetu mýmkin  emes.

Auyl tany. Auyldyn  aq tanyn  qoradaghy  mal men  qaz­-ýirekting shuylymen qarsy  aludyn  ózi  bir  ghaniybet! Tan  núrymen  talasyp, maldy  óriske  aidap, aulany  tazartyp,  qúdyqtyn  suymen  samauyr  qaynatyp, bau-baqsha  arasyndaghy  jazdyq  bastyrmanyng astynda  terlep-tepship  shay ishu  de  qaladaghy  adamdar  ýshin  búiyrmas  baqyt  qoy...

 

Jazghy  auyl  tirligi. Shirkin-ay, oshaq  manynda  sýt pisirip, irimshik   pen qúrt  qaynatyp  otyrghan  jengemiz, esik  aldynda  qoy men eshkinin  jýnin  týtip  otyrghan әjemiz, qysqy  otyn-su  qamymen  jýrgen  kókemizdin  tirligi, ulap-shulap  jýrgen  balalar  dausy – bәri- bәri qyzyq.

 

Osynday Qúdaydyng yqylasy men meyirimi tógilgen auyldyng tarihyn bilmey, auasyn jútyp, qasiyetti jerin basyp jýrgenime keyde úyalyp, óz-ózimnen jer bolatynym bar.

 

 «Qasiyetti Arshalym, men sening tamyry tereng tarihyndy jatqa biletin bolamyn. Sen – tek mening auylymsyn! Men – sening úlanynmyn! Men! Men! Men!»  dep jýregimdegi «menimnin»  qolamtasy qozdap, jana oqu jyly jaqyndaghan sayyn,  tughan auylyma degen sýiispenshiligim arta týsedi-au...

 

Jana oqu jyly

 Kópten kýtken «úly»  kýn keldi. Men – endi 8-shi synyp oqushysymyn! Basqa balalar «kanikul bitpese eken» dese, men «oqu jyly tezirek bastalsa» eken dep, asygha kýtumen jýrdim. Ústazym men synyptastarymnyng aldyndaghy kezekti synaqqa ýsh ay boyy saqaday saylanyp kelgenmin. Ýsh aighy demalysym tekke ótpedi. Osy mezetting mening ýlken ghylym jolyna qadam basqan alghashqy baspaldaghym  ekenin  ol kezde qaydan bileyin, әriyne. Ýsh ay kýndiz oiynnan, týnde úiqydan aiyrylyp, auyl tarihyn zerttedim. Shynynyzdy aitynyzshy, Siz de bir nәrseni bilip alsanyz, sony kópke  tezirek jetkizip, júrt aldynda dәleldeuge, qúrmet-qoshemet kýtuge asyghasyz ghoy, sol sekildi men de  búl sәtti taghatsyzdana kýttim.

Jana oqu jyly. Boyymyz da, oiymyz da ósken. Synyptastarymnyng bәri jana tughan sәbiydey núrlanyp, qyr gýlindey qúlpyryp  ketipti.

Ádette, 1- shi qyrkýiek kýni mektep aldynda saltanatty lezdeme ótedi. Lezdemeden son, әrbir synypta alghashqy synyp saghaty bastalady. Bizdegi alghashqy synyp saghaty  Arshaly auylynyng tarihyna arnaldy. Apay bәrimizdi týgendep bolghannan keyin, ózining jazghy demalysqa bergen tapsyrmasyn súray bastady. Aybardyng kókiregine nan pise, meni núsqamay túrghanynda, ózim bastayyn dep, qolymdy kóterdim. Apayym: «Syrym, bastasyn!»  degennen keyin:

–Bizding Arshalynyng tarihy sonau 1848 jyldan bastalady. Auylymyzdyng shipaly suy turaly  derekter sayahatshy  ghalym -  Semenov­-Tyani‑Shanyskiydin  jol jazbalarynan da kezdesedi eken. Negizinen Arshaly  tarihy Qopalynyng tarihymen tamyrlas. Qopalynyng irgetasy – 1847 jyly qalanghan. Qopaly – Vernyigha deyingi (qazirgi  Almaty) ýlken bekinis. Vernyy 1854 jyly salynghan. Qopaly – kezinde ýiez ortalyghy, al keyinnen 1997 jylgha deyin audan ortalyghy bolghan kent. 1997 jyldan beri Qopaly audany taratylyp, Qopalygha qarasty barlyq eldi meken irgeles Almaly audanynyng qúramyna ótken, – dep tarih  qoynauynan biraz syr sherttim. Synyptastarymnyng bәri mәz. Ústazymyz da razy. Ensem kóterilip, synyptastarymnyng seniminen shyqqanyma ózim de  quanyp qaldym.

Apayym sabaq sonynan mening qala túruymdy ótingen.

 – Syrym, sen ýsh ay demalysyndy tiyimdi paydalanypsyn. Tynbay izdenetin qasiyetine sýisinem. Endi ekeumiz birigip, ólketanu baghyty ayasynda ghylymy zertteu júmysyn jasaymyz. Taqyryby – Arshaly auylynyng tarihy. Jeltoqsan aiyna qaray audandyq    Kishi Ghylym akademiyasynyng «Zerde» konferensiyasyna qatysasyn. Erteng auyl tarihyna qatysty jinaghan qújattaryndy bir retke keltirip, jýieleyik. Jaray ma? – dedi.

Shynymdy aitsam, múnday úsynysty kýtken emespin. Ghylymy zertteu júmysyn jazu turaly mýlde oilamappyn. Tosyn úsynys boldy. «Saghan senemin!» degen sózi jýregime úyalap aldy. Endigi qadam – auyl tarihy jayly zertteu júmysyn jazu, ústaz senimin aqtau.

 

Ghylymgha taban tireu

Ertesine apayyma bardym. Ol kisi júmysymyzdyng josparyn dayyndap kelgen eken. Jospardy berip, júmystyng jalpy mazmúny turaly:

– Syrym, ghylym joly – búralan. Ghylym joly – qiyn jol. Jankeshtilik kerek! Izdenis kerek! Sen soghan dayynsyng ba? – dedi.    

– Áriyne! Men bәrine dayynmyn!

 – Endeshe,  dúrystap tynda, mening daryndy shәkirtterimning biri – Qayrat Adambosynov edi. Qayrat –   oilamaghan jerden qanaty qayyrylghan  qyranday  kýi  keshti.  Bilimge  degen  yntasy  zor edi. Ghylym  ordasyna  kelgen  kezinen -aq,  qanat  jayyp, tamyryn  terenge  taratty. Bilim Akademiyasynda ol ýnemi jetilu, ósu ýstinde boldy;  ghylymy qyzmetker, agha ghylymy qyzmetker lauazymdaryn oidaghyday atqardy. Ózining negizgi ghylymy mindetterine baylanysty tarih pәnining orta mektepke arnalghan memlekettik bilim standarttaryn, jana baghdarlamalary men oqulyqtaryn, oqu әdistemelik keshenderin jasaugha belsene qatysty.Sanauly  ghúmyrynyn  әr kýnin   qatparly  tariyh  salasyna  arnap,  qúlazyghan  qazaq  dalasynyn  taghylymdy  epopeyasy  jayly  jazba  derekterin  jinap,  ghasyrlar  qoynauyndaghy  tylsym  syrdy  egjey - tegjeyli  zerttep, býgingi  úrpaqqa  jetkizip, ghylym  salasyna  ózinin  esimin  jazyp, shejire  tarihymyzgha  ózinin  óshpes qoltanbasyn  qaldyryp, qúiryqty  júldyzday  jaryghyn  molynan shasha, mandayymyzgha  syimay  ketti,  – degen sózin estigende kónilim tolqyp, janarymnan ystyq jas yrshyp týsti.

 

– Sen Qayrattyng jolyn jalghastyrasyn. Auyldasynnyng әri kórshinning ayaqtalmay qalghan júmysyn jalghastyru – sening perzenttik mindetin! – dep moynyma ýlken amanat jýgin arqalatty. Shyn mәninde, Qayrat agha – mening kórshim edi... Ol kisi  -  biz qazir oqyp jatqan  «Qazaqstan tarihy»  oqulyghy avtorlarynyng biri. Mening auyldasym – mening maqtanyshym!

Alghashqy zertteu júmysym on bólimnen túrdy. «Bilimnen shyraq jaqqandar», «Arshalynyng ardaqtylary»  sekildi eki bólimge auylymnan shyqqan aqyn, jazushylar men ghylym qayratkerleri turaly jazyldy.

– Syrym, jeltoqsangha deyin dayyn bol! – dedi de, apayym sabaghyna kirip ketti. Men amanat jýgin arqalap, ýige qaray әr basqan qadamymdy sanap bara jatyrmyn. Ár qadamym – ertengi bolashaghym!

 

Qúrbandyqqa shalynghan sezim

Jana oqu jyly bastalghannan  erekshe bir kýige bólendim. Álgi ýlkender ýnemi aitatyn  bala «mahabbat» degen sezim payda bolghan siyaqty. Sóitsem: ghashyqtyq sezimim dabyl qagha bastapty. Demek, segizinshi synypqa kelgende, mahabbat baghdarshamynyng jasyl týsi jandy. Synybymdaghy tatar qyzyn únatyp qalyppyn. Ol sonday sýikimdi, súlu edi. Oghan degen sezimim kýnnen kýnge artyp, jýregimnen jyr shumaqtary tógile bastady. Qaytpek kerek? Ne istemekpin? Alghashqy mahabbattyng esik qaqqany ne degen qyzyq edi...

 Áriyne, búl kez – ótpeli kezen. Auyspaly shaq. Qúbylmaly uaqyt. Biraq, esimizdi tez jidyq. Ol mezette  aldaghy ýlken ómirimizge  ýlken maqsat qoyghanbyz.  «Men sertime qiyanat jasay almaymyn. Sezim eshqayda qashpas. Auyl tarihyn bilu kerek! Babalarymyzdy týgendeuim kerek!» dep, әli qauyz jara qoymaghan  alghashqy  balang sezimime  ýzildi-kesildi  nýkte qongyma tura keldi.

 

 

Izdenis joldary

 

 

Qyrkýiekting belortasy. Jeltoqsan degeniniz iyek astynda túr. Uaqyt shirkin synaptay syrghidy. Ájem men Núrghaysha tәtemdi ertip alyp, auyldyq kitaphanagha bardyq. Kitaphanashy Qadisha apay bizdi әdettegidey qúshaq jaya qarsy aldy. Ájem men kórshi tәtem mәn-jaydy tegis aitqan son, kitaphanashy:

– Syrym ala jazday kitaphanada jýrdi.  Ár kitapty bayybyna baryp, múqiyat qarap, oqityn. Qazir men ólke tarihyna qatysty kitaptardy alyp keleyin, – dep kitap sórelerinen bizge kerekti kitaptardy tauyp berdi. Kitaptardy ýige jazdyryp alyp, anam Gýljanar ekeumiz birge oqydyq.

Keshqúrym shay ýstinde әjem búryn-sondy estimegen qyzyq әngime qozghasyn.

 – Myna Núrghaysha tәtenmen otyz jyldan astam kórshimin. Búl – Júmadil batyrdyng nemere kelini. Myna irgedegi Qyzyljar degen auyl búryn 11-shi bólimshe dep atalatyn. Osy bólimshede Áubәkir degen aqsaqal bolghan. Onyng tórt balasy bar edi. Tórt balasynyng ekeui soghysqa ketip, Otan qorghau jolynda sheyit boldy. Sol eki  úldyng biri – Júmadil.  Onyng artynda jalghyz qyzy qaldy. Osy auylda túryp, kurortta dәriger bolghan. Qazir Almatynyng manynda túrady. Óte taghdyry qiyn әiel. Bizbenen zamandas, – dedi de, kózine jas aldy. – Aty – Rena.  Ózining әkesin kórmegen. Ákesi soghysqa ketkende ol ishte qalghan. Taghdyr ony mandayynan sipay qoyghan joq. Ol da sen siyaqty naghashylarynyng qolynda ósti. Júmadildi auyl túrmaq, Renanyng ózi de bile bermeydi. Asyl er úmyt qaldy-au, úmyt qaldy,  – dep Júmadil batyrdyng jalghyzy turaly aityp, kónilimdi aulady. Týnimen dónbekship, tósegimde jata almadym. Batyr jauyngerding qyzy ­ - Renany  kózben kórip, tildeskim, әkesin tiriltkim keldi.

Tang atysymen әjem ekeumiz kórshining ýiine bardyq. Múrajay - kempirding ýiine kirip, atasynyng suretin kórdim. Súlu, rendi, aibatty kisi bolghan eken. Batyrdyng suretin qolyma ústap túryp:

 – Núrghaysha tәte, atanyz jayly aitynyzshy? Rena apamen tanysqym keledi, – degenime kórshim sýisinip, kóz jasyn  bir syghyp alyp:

– Júmadil atam, №100 atqyshtar brigadasynda әskery komissar bolghan. Mәnshýk Mәmetova, Ázilhan Núrshayyqovtargha әskery sheberlik kursyn ótkizgen. Joghary dәrejeli «Qyzyl Tu», «Qyzyl Júldyz» ordenderining kavaleri. Otyz eki jasynda jer jastanghan arys qoy! – dep bizge shay qúygha kirisip,, әngime auanyn basqa arnagha búrdy. Bәlkim, shermende jýregi auyrghan bolar. Men de qazbalap súramadym.

Ýige kelgen son, kórshim jinastyrghan qújattardy aqtaryp, qaray bastadym. Júmadil – óte sauatty bolghan eken. Ol  Tashkentte, Ashhabadta bilim alypty. Orys, latyn tilderin jetik mengergen. Jazghan hattary, qújattary  bәri oryssha, latynsha  jazylypty. Soghysqa deyin Almatydaghy órt sóndiru basqarmasynda basshylyq qyzmette bolypty. Oqyp alyp, tanqaldym. Ol kezde ilude bireu bolmasa, qazaqtyng qara domalaq balasynyng biylik basyna kelui ekitalay edi. Ámbe tarihtan biluimshe, ol kezde qazaqtyng oqyghandaryn naqaqtan-naqaq Itjekkenge aidap, týrmege toghytqan emes pe?!

Mening ghylymy izdenis jolym osylay bastaldy.

 

Elenbey qalghan batyr

 Auylym – maqtanyshym. Auyz toltyryp aitar mereyim de, mahabbatym da, marhabbatym da – Arshaly. Arshalynyng danqty úly – Júmadildi tughan auyly úmytqan eken. Júmadil – 1911-1943 jyldary ómir sýrgen tarihy túlgha. Otan ýshin ot keshken batyrdyng júldyzdy ghúmyry óte qatty qyzyqtyrdy. Jasynday jarq etip óte shyqqan ghúmyr iyesining otbasy turaly bilgim kelgenin kórshime aitqanymda:

– Júmadil Kýlәn degen qyzben shanyraq kótergen. 1940 jyldyng ýshinshi  qyrkýieginde Roza esimdi qyzdary dýniyege keldi. Biraq qyzdaryna kóz tiyip, shetinep ketken. 1941 jyly 23 shildede soghys bastalghannan keyin, Almatyda qyzmette jýrgen Júmadil әielin auylgha jiberedi. Rena - ol kezde ishte.  1941 jyldyng birinshi qyrkýieginde dýnie esigin ashypty. Ákesi soghysqa ketip bara jatyp:  «Kýlәn, bosansan, sәbiyding esimin úl bolsa da, qyz bolsa da Oral dep qoyyndar. Men elge aman-esen oralayyn» degen eken, – dep batyrdyng kelini ótken kýnder jayly asyqpay aityp jatty. – Bir kýni maydannan auylgha hat kelipti. «Kýlәn, mening qandykóilek dosymnyng on segizge endi tolatyn qyzyn nemis basqynshylary qinap óltirgen edi. Men oghan: «Sening qyzyng ólgen joq. Sening qyzyng tiri. Mening qyzym –sening qyzyn! Men óz sәbiyime sening qyzynnyng esimin qoyamyn» dep sóz bergenmin. Balany – Rena-Oral dep atandar» dep ótinish jazghan eken. Sodan beri  ol Rena-Oral atanyp ketti.

Amal neshik, Rena әkesin kóre almady. Ákesi 1943 jyly altynshy qantarda Velikie Luky týbinde elimizdi jaudan qorghau jolynda erlikpen qaza tauypty, qaraghym! – dep óksip-óksip aldy da: – Júmadildi úrpaghymen qayta qauyshtyru – sening paryzyn. Sebebi: sen batyr atyndaghy kóshening túrghynysyn! Endi batyrdy nasihattau isi – saghan amanat. Saghan senemin, jaryghym,  – dep batyrdyng kelini mening moynyma ýlken  amanat jýgin arqalatyp jiberdi.

Amanat degen – asa jauapty  is. Qiyanat jasamau kerek. Batyr aruaghynyng razylyghy ýshin  izdestirip, elge tanystyru isin ýlken senimmen, asqaq armanmen, aiqyn maqsatpen  qúlshyna qolgha aldym.

 

 

Sәtti sapar

 

 

 

Birinshi toqsan bitkennen keyin onkýndik demalysty sәtti paydalanu ýshin, әjem, kórshim ýsheumiz Almaty qalasyna bet aldyq. Yaghni, Renany izdeu sapary. Taksy degenge aqshasyn tólesing boldy, qústay úshyp, dittegen jerinizge alyp barady. Ýsh-tórt saghattyng ainalasynda batyrdyng artynda qalghan jalghyz túyaghy, asyldyng synyghy – Rena apaydyng qarashanyraghyna keldik. Ýlkender tabysty, men tanystym. Arqa-jarqa, mәre-sәre bolyp  as iship, úzaq shýiirkelestik. Auyl jayly, ótken kýnder jayly әngimeden son, nemere kelini:

– Renatay, mynau – Syrym degen bala. Arshalydaghy mektepting 8-shi synyp oqushysy. Myna otyrghan Zeyneshting qyzynyng balasy. Bala kýninen osynyng qolynda ósken. Jiyeni ghoy, biraq, qazaqshalap, nemerem deydi. Ákesiz ósken. Anasy – Gýljanar auyldaghy sharua qojalyqtarynyng birinde esepshi. Sening әkendi zerttegisi keledi. Sol maqsatpen arnayy keldik, – dedi. Rena apa kózine jas alyp, mandayymnan sýiip túryp:

– Býgin әkem tirilip kelgendey boldy ghoy, qúlynym! – dedi.

– Mektepte múghalimi auyl tarihyn zertteysin. Jeltoqsan aiynda audandyq ýlken jiynda jazghanyndy qorghaysyng depti. – Sózge әjem aralasty.

 – Búl jaqsy janalyq eken! Jastar auyl tarihyn bilmese, zerttemese seksenge kelgen bizden  ne qayyr, – dedi Rena apaydyng joldasy Baghdat ata.

– Arshaly mektebinde Qalamqas Núrbolatqyzy Bayqonysova degen orys tili men әdebiyeti pәnining múghalimi bar. Myna Syrymnyng synyp jetekshisi. Óte bilimdi, sauatty, ghylymy kózqarasy erekshe pedagog. Kórshi auyl – Aqjardyng qyzy. Bizding auylgha kelin bolyp týsken. Qazir mekteptegi «Daryn» ýiirmesine jetekshilik jasaydy. Sol múghalimning qolgha alghan iygi bastamasy,  – dep  Núrghaysha  tәte synyp jetekshimiz turaly kenirek mәlimet berdi.

– Óte jaqsy bastama eken! – dedi erli­-zayyptylardyng ekeui de quanyshtaryn jasyra almay.

Búl  kýn óte keremet, әserli ótti. Esten ketpes oqigha bolyp, jadymda mәngilik saqtalar.

 

Jýrek múny

Rena apa bizdi qúdalary kelgendey kýtti. Qoy soyghyzdy. Bas tartylyp, sorpa ishildi. Salt -dәstýr boyynsha jón-joralghylar jasalyp jatty. Osy kezde men ýlkenderden Rena apamen kelesi bólmege kirip, onasha sóilesuge rúqsat súradym.

– Búl bólme – Baghdat atannyng bólmesi. Baghdat atang kezinde injener – mehanik bolghan. Fizika jәne matematika, tehnika salasynyng mamany. Myna kitaptar sonyki. Áli kýnge deyin kitap oqyp, konstruksiya qúrastyryp, jobalar syzyp, esep shygharyp túrady, – dep shalynyng júmys bólmesi turaly aityp jatqanda, tórde iluli túrghan Júmadil atanyng portretine kózim týsti. Kýieu balasy әielining әkesin kórmese de, qatty syilaydy eken. Men osy uaqytqa deyin biraz kýieu bala, jezdeni kórdim, dәl búlay atasyn syilaghan kýieu balany kóruim – birinshi ret. Teginde, Júmadil atanyng kýieu balasy da, nemere kelini de ziyaly adamdar. Bólme ishi múntazday taza. Qaz- qatar tizilgen kitap sóreleri. Júmys stolynda syzghysh, sirkuli,  esepteuish  sekildi qúraldar túr. Matematikter – naqty ghylym iyeleri degendi aitqyzbay-aq týsingendeysin.

– Rena apa, aldaghy jyly soghystyng bitkenine 65 jyl tolady ghoy. Soghan oray tughan auylynyz  -  Arshalynyng ortalyq alanynda ýlken parad ótpekshi. Siz de kelinizshi,– dedim.

– Jaqsy, qúlynym. Aman bolsaq, baramyz.

– Apa, ata-ananyz jayly aitsanyz, – deppin auyzyma sóz týspey, abdyrap.

– E-e, balam-ay, men әke men sheshening ayaly alaqanynda terbelip óspedim ghoy. Bizde balalyq shaq degen bolmady. Ákem maydan ótinde jan tapsyrghanda, anam bar-joghy jiyrma jasta eken. Men naghashylarymnyng qolynda óstim. Ájem anamdy Almatydaghy oquyna jibermey, meni ózderi qaraymyz dep, anamdy maydannan jaralanyp kelgen Qoja degen azamatqa qosady. Anam Qoja әkemning shanyraghynyng týtinin týtetip, otanasy bolyp, maghan bauyrlar syilady. Mening ekinshi tynysym –  ómirimning jalghasy Qoja әkemning shanyraghynda ótti, – degende, sharasy móltildegen jasqa tolyp ketti. Ózimning  ospadar qylyghyma, orynsyz súraghyma qysylyp,  kónilim bosap sala bergen.

– Mening ornymda basqa bir pysyqtau qyz bolsa, әkesin bayaghyda izdep tabatyn edi... Ákemning jatqan jerin kóru – mening armanym. Sol armanyma jeter me ekem, Qúdayym, – dep әje ózining jýregin jaryp shyqqan arman-tilegin aityp jatqanda:

– Mama, ne perejivay, alyp baramyn Moskvagha, – dedi anasynyng sózin kenet estip qalghan úly. Farhattyng sózine anasy da, men de razy boldyq. Ana jýrek quanyp, kýndey kýlimdedi.

IYә, Rena apanyng jýreginde ótkenning múny bar. Ol – soghystyng jetimegi. Onyng jýregindegi múng – baqytsyz  balalyq shaghy, әkesiz ósip-ónui, atadan  jalqy bolyp qalu qasireti.

 

Qiyanat 

Segizinshi synyptyng balasyna qiyanat jasalghanyn kórgeniniz bar ma? Men kórdim. Synyp jetekshimizding aqylymen 8- shi synypta oqyp jýrgen kezimde-aq  aldaghy ýlken ómirime  ýlken maqsat qoydym: tarih salasyna taban tirep, tarih ghylymdarynyng doktory, professor bolamyn deytinmin. Sol ýshin jata-jastana tarihy kitaptardy oqumen boldym. Besinshi synypta jýrgen kezimde sizge ótirik, maghan shyn ataqty jazushy Iliyas Esenberlinnin  «Kóshpendiler» trilogiyasyn týgeldey oqyp, qazaqtyng handary men batyrlarynyng ómirlerine qyzyqqanym әli esimnen ketpeydi. Ásirese, Han Kenening erligine sýisingenmin. Keyinirek S.Smataev, M.Maghauiyn, Q.Júmadilov sekildi tarihy taqyrypqa batyl qalam terbegen jazushylardyng qalyndyghy kirpishtey-kirpishtey tom-tom kitaptaryn tauysyp, kitap oqugha qúnygha týstim. Amal neshik, asqaq armanyma túsau týsip, Batyrashtardyng qiyanatynan basqa arnagha bet búruyma tura keldi...

19 jeltoqsan. Almaly audanynyng ortalyghy – Bersýgir kenti. Ataqty ghalym Qanysh Sәtbaev atyndaghy mektep-gimnaziyasynyng qabyrghasynda audandyq  «Zerde»  konferensiyasy ótip jatyr. Ólketanu seksiyasy. Jiyrma bes ýmitker. Árbir ýmitker óz auylynyng tarihyn qorghauda. Kezek maghan da jetti.

– Mening júmysymnyng taqyryby: «Arshaly auylynyng ótkeni men býgini». Júmysym 10 bólimnen túrady. Maqsatym  - tughan ólkemiz – jer jannaty Qopaly ónirining bir bólshegi Arshaly auylynyng tabighaty, tarihy, keshegi men býgingi  kýnderi jayynda, ekonomika men mәdeniyetining qalyptasuyna  terin tókken auyl azamattary, Úly Otan soghysynda qúrban bolghan  jerlesterimiz, osy jerde tuyp­- ósip, qanat qaqqan, san salada júmys istep jýrgen qogham jәne memleket qayratkerleri turaly jәne t.b. derekterdi jinau, múraghat  materialdaryn qarastyru, gazet, jurnal, kórkem әdebiyet betterindegi maqalalardy jinaqtau, tarazylau, kóne kóz qariyalardyng әngimelerin, estelikterin tyndap, qol- jazbalaryn alu, materialdardy zerttep, bir jýiege keltiru, – dep shalqúiryqtay toqtamay shaba jóneldim.

Ýmitkerler men әdilqazylar tarapynan bes súraq qoyyldy. Bәrine Otan tarihy ayasynda tolyqqandy  jauap berdim. Bәri qol soghyp, qoshemet kórsetti. Jýregimdegi «menim» jenimpaz bolaryma senip, quanyshty jauap kýtip otyr edim. Quanyshym kópke úzay qoymady. Apayym ekeumizdi tapal boyly, biday óndi kisi jeke shaqyryp alyp:

– Sizderding júmystarynyz óte jaqsy. Shәkirtiniz jalyndap túr eken. Oblysqa ótu ýshin 15 myng tenge berseniz, I oryn sizderdiki, – degenin qúlaghym shalghanda, kózim qarauytyp, basym ainalyp, qúlaghym tas bitip, jýregim auzyma tyghylyp, men-zeng bop, Kerbalanyng shóline qaqtalghanday jútynyp, bezerdim de qaldym. Ústazym Qalamqas Núrbolatqyzy – óte әdil, aq sóilep, jaqynyna jaqpaytyn aq adal jan. Ol kisi:

– Keshiriniz, balanyng kózinshe aqsha súrap, ózinizding pedagogtik etikanyzgha núqsan, arynyzgha daq týsirdiniz. Meni qoyynyzshy, etim ýirenip qalghan, myna baladan úyalsanyz etti. Satyp alghan jýldening kók tiyndyq qúny joq. Ádilqazy degen zattarynyzdyng abyroyyn týsirip, shәkirtimning jýregine jara saldynyz-au!.. Jýr kettik, Syrymjan,  – dep apayym meni qolymnan ústap, syrtqa shygha jóneldik. Apayym әriptesining beyәdep qylyghy ýshin qyzaryp, maghan:

– Syrymjan, ómir bolghasyn jenis pen jenilis, jaqsylyq pen jamandyq qatar jýrui - zandylyq. Adam balasy ala-qúla, әr týrli bolady. Osy bastan ony da kórip, bile bergening de artyq bolmas... Ensendi týsirmey, tik ústa! Sening abyroyyng – taza. Aqqa Qúday jaq! – dep, meni júbatyp jatyr. Osydan keyin, eng qadirli – bilim salasy da kók aqshanyng qúlyna ainalyp, qadir-qasiyetin týsirip alghanyn,  audandyq mýshәira, oqular men olimpiada, «Aqbota», «Kenguru», «Russkiy medvejenok» sekildi intellektualdyq bayqaulardyng jýldelerining de satuly ekendigine kózim jetip, kónilim qúlazydy.  

Biz otbasynda  ýsh adambyz.  Ájem, apam jәne men. Ájem – zeynetker. Anam – esepshi. Men – oqushy. Qontorylau degenge de kelmeytin túrmysymyz –

 mәz  emes. Ala siyrymyz – Mashanyng arqasynda auyzymyz aqqa jaryp, anamnyng azghantay tiyn-tebenine kiyinip, әjemning zeynetaqysyna azyq-týlik alamyz. Ýide er azamat bolmaghan son, er adamnyng júmysyn әjem men anam isteytin. Mektepte kýnde osy syqyldy bayqaulargha aqsha jinaydy. Bir kýni alyp bara alsam, bir kýni apara almaymyn. Sonday kýnderi kósheden  bos shólmek jinap, qaladan keletin bótelke alghysh mashinany asygha kýtemin. Tyrna bótelke (shampan sharabynyki) – 3 tenge, aq shanqan aqandiki – 2 tenge, kýngirtteu  syra qúmyrasy – 1 tenge. Ájeptәuir tiyn-teben jinap, ony ýnemdep júmsaudy  әdetke ainaldyrghaly  qashan.

Ishim uday ashydy. Keremet júmys edi! Biraq, solaqay peyildi pendelerdin  kesirinen  óz jýldesin ala almady. Eng ókinishtisi – osy. Jarty jyl boyghy enbegim qúlagerding kýiin keship, orta jolda qyltasynan qiyldy. Ádilqazylar, әdilqazylar emes­-au, batyrashtar  tarapynan jasalghan kózsiz qiyanat pen әdiletsizdik  jýike jýiemizge qatty tiydi. Ýlbiregen ýmitimiz ýzildi, jigerimiz qúm boldy, qyzyghushylyghymyz qojyrap, túp-túnyq  kónil aidyny laylanyp, kónilimizding sharaynasy  byt-shyty shyqty. Balang da albyrt qiyalym arman besiginde terbelmedi. Sóitip,  búl júmystyng qorghaluyna nýkte qoyyldy.

 

Ókinish

Sabaq bitip, demalysqa shyqqannan keyin ýige Núrghaysha tәte kelip, әjeme:

 – Zeynesh, men jaqyn kýnderi Almatygha ketpekshimin. Rena ekeumiz Ázilhan Núrshayyqovpen kezdesudi josparlap otyrmyz. Sen mening qasyma Syrymdy qosyp ber, әigili batyr-jazushyny kórip, kezdesip, batasyn alyp qaytsyn, – dedi.

– Jolyna aqsha tauyp beremin, barsyn, kórsin,  – dedi әjem. Biraq, ózimning sol kezderi kónil-kýiim bolmady. Ámbe ghylymy júmysty jalghastyrugha niyetim de joq edi. Jeltoqsandaghy qiyanat jýregime kirbing týsirgeni sonshalyq ózimning sýigen isimnen jerip kettim. Oilanyzshy, ózinning ansaryng auyp kelgen, jýreging qalaghan sýiikti  isinnen, ómirlik arman-maqsatynnan bas tartu degen onay ma?! Onay soqpady. Ýmit kýtip otyrghan ýsh әielge: 

– Men bara almaymyn! Demalghym keledi. Ázilhan atamen keyin bir kezdesermin,  – dedim de, qityghyp óz bólmeme kirip kettim. Jyladym. Búl jas – qiyanat jasaghan adamdardyng kesirinen aqqan  jas edi.

Átten, sol kezde baruym kerek-aq  edi... Qayran, Áz-atam da dýniyeden ótip ketti. Ázilhan ata  búl  dýniyeden ótken kýni – ózimning qyrsyq-qynyr minezime qapalanyp, ishim qan jylady. Eng ýlken ókinishim – Ázilhan Núrshayyqpen kezdese almauym.

Núrghaysha tәte mahabbat jyrshysy atanghan jazushynyng óz qoltanbasy qoyylghan kitabyn estelikke syilady. Jeke kitaphanamdaghy eng qúndy dýniyem – Ázaghanyng qoltanbasy bar  «Bozdaqtar» degen  kitaby. Búl kitaptyng on segizinshi betinde  mening auyldasym  kapitan Júmadil Áubәkirovting kózsiz erligi turaly jazylghan.

«Syrymjan, talabyng ongharylsyn!

 Eger әskery shendi kapitan, batalion komandiyri Júmadil Áubәkirov Úly Otan soghysy maydanyna 8 ret kirip, erlikpen qaza tappasa, býgin Marshal bolmasa da, Talghat Biygeldinov siyaqty general bolatyn edi. Iske sәt!

Izgi niyetpen, jer basyp jýrgen eng songhy maydangerlerding biri – jauynger atan

Ázilhan Núrshayyqov,

Qazaqstannyng Halyq jazushysy.

23.07.2008 jyl, Almaty» 

Búl qoltanba – tariyh, әdebiyet salasyna keluge inkәrlik tanytyp, ansary auyp jýrgen jas talap iyesine berilgen jýrgizushi kuәligi sekildi qasiyetti qújat.

 

Jýrektegi jazular

Aytpaqshy, úmytyp barady ekenmin. Anam maghan sonau ekinshi synyptan bastap jeke kýndelik jazudy ýiretken. Kýndelik – jeke oiyn, syrlasyn. Mening tughan bauyrymnyn, qaryndasymnyng joqtyghy jýregime qayau týsiredi. Anam meni jasyq, ynjyq bolmay óssin dep, maghan kýndelik jazudy ýiretkenin keyin úghyndym. Túiyq emespin. Ójetpin. Osynyng bәrine sebepshi anam ghoy...

Mening neni qalaytynym, ne istegim keletini – bәri kýndeligimde jazuly.  Kýndeligime jazylghan armanymnyng biri mynau edi:

«... 19 jeltoqsan ne degen auyr kýn boldy. Osydan jiyrma tórt jyl búryn dәl osy kýnderi alangha tendik izdep shyqqan  qazaqtyng órimdey jastaryn «nashaqor», «búzyq» dep naqaqtan-naqaq jala jauyp, úryp-soghyp edi...  Keshe pedagog adam menen para talap etti. Ádildik qayda? Qaytpek kerek? Ne isteymin...

Osy júmysty jazarda  patriottyq sezimim oyanyp, auylymnan shyqqan jerlesterim jayly auyz toltyryp maqtanugha jasymay, Otan ýshin súrapyl maydanda boztorghayday janyn qighan azamattar erligin oqyp- taldaghanda erjýrektilik, qaysarlyq jýregimdi sharpysa, auyldyng ejelden qonystanghany jayly derekter jinaghanda – qasiyetti auyl topyraghynyng ýlken mahabbat syilaghanyn, teatr jayly izdengenimde – akterlarynyng ónerge degen, әdebiyetke degen kózqarasymdy aspandatuyn, alghashqy mektep jayly izdengenimde – «mektep» degen sózding qadyr- qasiyetin úqtym. Býgingi auyl kelbetin jasaghanymda – auyldas aghayyndardyng osy júmysty maghan senip, keleshek úrpaqqa amanattaghanyn týsindim! Búl mening kónilime qanat bitirdi.

Ana tilimizding  auylda damyp, qalada órkendeuine sózsiz senem!  Júmysty qorytyndylay kele, auyl jastaryn, qatarlas qúrbylarymdy Otandy sýyge, auyl, el tarihyn biluge, ana tildi qúrmetteuge shaqyram!

Mening kishkentay júmysymnyng ólketanu salasyna ózindik bir ýlesin qosyp, zamandastarymnyng kózqarastaryn, dýniyetanymyn keneytip, paydagha jarary anyq.

Endigi armanym – osy júmysymdy kitap etip shygharu. Tughan jerge degen patriottyq sezimim jetim kónildi úiqysynan oyatty. Namysym shoqtay qozdap túr! 

20.02.2010j. 

 Men úiyqtap jatqanda, anam tósegimning basynda túrghan  kýndeligimdi alyp, osy armanymdy  oqyp qoyypty. Sóitip,  aqshasyn jinap, Qopalygha baryp, kitap etip, shygharyp әkeldi. Ana  jýregi keremet! Balasynyng oi-armanyn, maqsat-tilegin oryndau ýshin bәrine dayyn ghoy. Analarymyz  aman bolsynshy!

 

Bauyrmaldyq

9 mamyr – úly jenis kýni. Qasiret pen qayghynyng qara aspanyn, beybitshilikting kók aspanyna ainaldyryp, Otan ýshin ot keship, qara basyn tughan jeri ýshin qaterge tigip, ólim qúshqan asyl erlerding eng keremet syiy – adamzat balasyna jenis kýnin syilaghany. Úly jeniske 65 jyl toldy. Biz, oqushylar, auyl ortalyghyndaghy ýlken alangha jinalyp, aqqu-qazdyng balapandarynday qaz­-qatar tizilip, ong qolymyzdy jýregimizding túsyna qoyyp, moynymyzdy sol qaptalgha búryp, sapta tik  túrmyz. Halyqtyng kónili shat-shadyman.

Men sol kýni elimizdegi ózge últtardyng bauyrmaldyghyn kórip, sýisindim. Qasqyr shauyp enesinen aiyrylghan qasqa qúlynday sharq úryp, keshegi otty jyldary ózimen birge maydan dalasyna attanghan, kezinde balalyq shaqtary birge ótken, tay-qúlynday tebisip ósken joldasynyng artynda qalghan jalghyz qyzyn izdep, sonau Reseyding Or qalasynan at terletip soghys jәne enbek ardageri Anatoliy ata ózining tughan auyly – Arshalygha kelip, auyldastarymen kezdesip, Júmadilding qyzy Rena-Oralmen qauyshty. Rena apayymyzdyng da bizding ótinishimizdi jerge tastamay auylgha kelgenine  riza boldyq. Sóitsem: batyrdyng nemere kelini Núrghaysha  tәte Or qalasyna  hat jazyp, toqsannan asqan qart jauyngerdi auylgha shaqyrypty. Múny keyinirek bilip, Núrghaysha tәtening búl isine bәrimiz shynayy razylyq bildirdik. Alang ortasyndaghy ýlken sahna tórine kóterilgen batyr jauynger:

– Arshalym! Mening Arshalym! Ua, aghayyn! Osydan jetpis jyl búryn bizdi osy jerden ózderiniz tughan jerdi qorghaugha attandyryp edinizder. Mine, sol kýni Arshalydan ketken jýz seksen er azamattyng arasynan tiri qalyp, jer basyp jýrgen eng songhy jauynger menmin. Qúdaygha shýkir! Mening tórt qyzym bar, endi mine, besinshisi – myna Júmadilimning jalghyzy Renatayym. Sen endi mening – besinshi qyzymsyn! Mening bes qyzym –mandayymda jarqyraghan bes júldyzym,  – dep qazaqsha sayrap, Renany keng qúshaghyna qysyp, úzaq túrdy. Bizder quanyshqa ortaqtasyp, qol soghyp, riza boldyq.

Rena әkesimen, әkesi qyzymen qauyshyp, aghayyn-júrt jalghyz týiir qart maydangerin qúrmettep, iyghyna qazaqy shapan jauyp, astyna aq boz at mingizdi. Toqsannyng tórteuine kelgen qart sarbaz aq boz atqa qarghyp minip, «Ah, Samara, gorodok» әnin shyrqap, jinalghan qauymdy quanyshqa bóledi.  «Endi kók aspandy qara búlt torlamasyn. Soghys degen bolmasyn. Sender aman bolyndar, ainalayyndarym! Oqyndar. Kóp oqyndar» dep qart sarbaz kók bayraq týstes kóilek kiyip túrghan bizderge qarap sýisinip, әrqaysymyzdyng basymyzdan ózining ayaly alaqanymen sipap, jýregimizge otansýigishtik dәnegin seuip, Or qalasynan әkelgen bazarlyghyn taratty.

Sóitsek, Anatoliy aqsaqal Júmadil atamyzdyng bala kýnnen osy auylda birge ósken  jan dosy eken. Súrapyl soghystan aman oralghan son,  Reseyde qalyp qoyghan kórinedi.

Sol kýni tóbem kókke eki eli jetpey qaldy. Men de erteng óskende elimdi shetsiz, sheksiz sýiip ótemin. Sebebi: Otanymnyng kók tuy talasqa týsip jatsa, men tósegimde jaybaraqat jata almaymyn. Otan men er azamattyng arasynda shekara belgisi bolmaydy. Er azamat – Otannyng tireui ekenin týsinip, jýregim tebirenip, jýregimning týkpirinen shyqqan jýrek sózin aq qaghazgha tóktim. Búl mening jýregimdi jaryp shyqqan –batyr atam Júmadilge arnalghan túnghysh ólenim edi... Osy óleng men ýshin sonday ystyq.

 Azamattyq    ýlgisi –

Batyr  babam  ziyaly.

Jalghasady   izgi  isi,

Úrpaghymen  myn  әli.

 

Qol  bastaghan   sardarym,

Jazyp  qanmen  tarihty.

Shejire  bop  armanyn,

Ghasyrlargha darypty.

 

Jiger  kýshin  halqym dep,

Soqqan  jýrek  sol ýshin.

Saqtap erlik saltyn bek,

Úrpaghy jalghar ór isin.

 

Barometrim

Sauatymdy  ashyp, kókirek  shólimdi  basqan  mekeme  – mektep. Men  on  bir  jyl  boyy  bilim alghan  oqu  ordasy  – iyelengen Arshaly  auylyndaghy  iri  mәdeniy  oshaq. Búl mektepten  kóptegen  belgili  adamdar  shyqqan. Men  de  solardyn  zandy  jalghasymyn. Barlybek –qazaqtan shyqqan  túnghysh kәsibiy  zangerlerding biri. Sol sebepti bizdin  eshqashan  jaman  bolugha  haqymyz joq! Árdayym alda, kósh basynda boluymyz shart.

Meni  gumanitarlyq  salagha  jetektep  әkelgen  ústazym – Qalamqas Núrbolatqyzy. Qazir  kýni-týni  apayyma  alghysymdy  aitamyn.  Men – әdebiyettin  adamy  ekenmin. Armanymnyn, bolashaghymnyn  kemesinen  adaspappyn. Ústaz – psiholog.

Ústazym – barometrim. Balapan  bolyp  aldyna  barghanymda  qyran  qylyp, qanatymdy  qataytyp, týu biyikke  týletip, óz  qolymen  úshyrdy. Jarqyn  bolashaghyma  senip, aq  batasyn  riyasyz  kónilinen  bildirdi. Siz – menin  ómirimnen  oiyp  túryp  oryn  alar  asa  qadirli  jannyn  birisiz. Jas  jýregim  lebizin  jiyi  bildiredi. Jaqsylyghynyzdy  eshqashan  esimnen  shygharmaymyn.  Endigi  bar  armanym  –  shәkirttik  mindetimdi  adal  atqaru.

Rahmet,  Sizge  Ústaz!

 

Senim

Núrghaysha tәtening jetpis beske kelgen  tughan kýnin attap óttik. Almatydan Rena apa da keldi. Sol kýni  ol kisi aghynan jaryla aqtarylyp bir sóiledi deysiz.

– Mening әkemning sýiegi jyraqta jatyr. Tughan elining bir uys topyraghy búiyrmady. Qatal taghdyr-ay, gýldi ósirmey, erte júldyn-au... Netken, kem dýniye. Ómir degeniniz – birde kól, birde shól eken. Ákemdi izdeu, әkemdi tiriltu, Júmadildi býgingi úrpaqqa nasihattau, el jadynda qaldyru isi – osy Arshaly auylynan bastalghan.  Olay deytinim, kelinim – Núrghaysha Maqatayqyzy  әkeme qatysty barlyq qújattardy úzaq uaqyt jinastyryp jýrdi. Núrghaysha – arhiyv, múraghat qújattaryn yqtiyarlyqpen, asqan jauapkershilikpen jinaytyn jan. Árbir derekti bayybyna baryp, zerdeleydi. Onyng ýiinde arhivtik qújattar óte kóp. Mine, sol kelinim meni Syrym Nýsip esimdi jas jigitpen tanystyrdy. Syrym osy auyldaghy  mektepting oqushysy. Ol 2007 jyldan beri synyp jetekshisi Qalamqas Núrbolatqyzy ekeui birigip, ghylymy zertteu júmysyn jýrgizip jýr. Sol ghylymy zertteu júmysynyng bir bóliminde mening әkemdi zertteu nysanyna alypty. Ákem turaly barlyq mәlimetterdi kelinim beripti. Syrymmen 2008 jyly tanystyq. Sol jyly Syrym respublikalyq «Móldir búlaq» jurnaly úiymdastyrghan «Auylymnyng mәrtebeli azamaty» atty respublikalyq bayqaugha  «Kapitan Áubәkirov – mening jerlesim» atty essesin joldap, Bas jýlde aldy. Álgi konkurstyng marapattau rәsimi Almaty qalasyndaghy  atalmysh jurnaldyng redaksiyasynda ótken.  Marapattau rәsimine ýlken úlym – Talghat ekeumiz  de qatystyq.

Osy jyly  8-shi mamyrda Syrym  Almaly audanynyng ortalyghy – Bersýgir  kentinde ótken  audandyq  Bauyrjan Momyshúly  oqularyna qatysyp, jýldeli II oryndy iyelendi. Sol bayqauda Syrym әkem Júmadilding rólin somdady. Bayqaugha bizding әuletting atynan kelinimiz – Núrghaysha qatysty.

Syrym – kishkentayynan elgezek, oquda ýzdik, barlyq sabaqqa qabileti joghary. Núrghaysha ekeui osy auyldaghy mening әkemning atyna berilgen kóshedegi №14, №16  ýide túrady. Sol kóshede túrghandyqtan, Júmadil Áubәkirov esimin úrpaq jadynda  qaldyru ýshin enbek etip jýr. Raqmet, Senderge Alla­-Taghalanyng núry jausyn! – dep, aq batasyn berdi. Núrghaysha tәtening qúlaghyna altyn syrgha taghyp, betinen sýidi. Maghan tay mingizip, mandayymnan sýiip: «Kóp jasa, órkening óssin, Ákem!»  - dedi.

Senimderinen shyghuym kerek!

 

Sert

Mening janym – әdebiyet. Ústanymym – Ahmet Baytúrsynnyng sózi (El – býginshil, meniki – erteng ýshin). Úranym – Alash. Ghylymy baghytym – HH ghasyr. Salam – tariyh. Qyzyghushylyghym – últtyq jurnalistika. Áuestigim – kitap jinau. Sýiikti isim – kitap oqu.

Bilim – teniz. Sol tenizde jýzging kelse – óz kemenning úzaq  ta soqtyqpaly, soqpaqsyz jolgha jýre alatynyna kózindi jetkiz. Qarsy soqqan dauyldar men tolqyndardan adaspay, bet alghan baghytynnan janylmay óte bilseng – bilimning týu biyigine kóterilgenin. IYә, Jaratqan IYem, niyetime jetkize gór!

IYә, Aruaq, jelep-jebep jýr!

Qazaq  tarihy  ýshin  sham  qylghym keledi  jýrek  mayyn!

Tarihtan ózine layyq baghasyn ala almay, tasada qalghan erler qanshama?! Árqaysysyn tiriltu kerek! Úrpaghymen qayta qauyshtyru kerek. Tek Júmadil Áubәkirov qana emes, Arshalydan soghysqa kóptegen erler ketken edi... Jas órken  solargha joqtaushy boluy kerek. Zamandastarymmen  birge osy iske bilek sybana kirisuim  shart!

Sert berdim! IYә, sәt!!!

 

***

 

Aqiqattyng auylyn izdegen jas óren ózine  sert berdi. Sert – jýrek sózi edi...

Ol «Kimde kim ghylymdy, ghalymdy syilasa, jәnnatta mening kórshim bolady» degen Payghambar hadiysin jýregine úyalatyp, ghylymgha degen kózqarasyn arttyru ýshin Almaty shaharyna jol tartty.

Almaty – ghylym men ónerding ordasy. Aqsaq Alatau baurayynan qol búlghap, ony ghúlama әl-Faraby atyndaghy QazÚU shaqyryp túr...

Jer betine syimay ketken Alash arystaryn keudesine syidyryp, jýregine jerlep alyp, ghylymnyng týu biyigine kóterilip barady...  Aldy – biyik, arty – jar...  Qúday Taghala onyng arman-maqsatyna qanat bitirer...  Onyng boyynda  kóptin  senimi men ýmiti bar...

Ony bolashaqta qanshama adam enbegi ýshin qúrmettese, sonshama adam onyng sol enbegi ýshin kóre almasy anyq. Ádildik pen әdiletsizdikting ózara ýileser jerine shamshyraq alyp attanyp barady....  attanyp barady...  Ómirdin, ghylymnyng biyigi yldiy edi... 

 

Eldos Toqtarbay

 


 

«Ádebiyet portaly» býgingi әdeby ýrdiske tamshyday bolsyn septigin tiygizu maqsatynda belgili bir qalamgerding jariyalanbaghan shygharmasyn ekinshi bir qalamgerge avtordyng aty-jónin kórsetpey úsynyp, pikir jazdyryp jariyalaudy jalghastyrady. Býgin nazarlarynyzgha  әdebiyettanushy, jazushy Eldos Toqtarbaydyng  "Sert" әngimesine jazushy Didar Amantaydyn jazghan pikirin úsynamyz. 

Sertine berik, senimine kәmil, halqyna adal, múratyna qiyanatsyz. Jazghany Fazyl Eskendirding shygharmalaryna úqsaydy eken. Biraq, naqyshy, boyauy últtyq nyshangha toly, bayandaghan sәtinde әngimeshi qazaqtyng myng bir týn boyy hikaya shertken jaqsy dәstýrinen bir kez ainymaydy, joldan auytqymaydy, jeliden shataspaydy.

Negizinen, bayandaugha qúrylghan shaghyn-shaghyn suretter. Temir jol jetken, poshta kóligi adaspay tapqan, ghalamtor jelisine jalghanyp, qaramay jol týsken –  qyr suretteri.

Alayda, suretter – suretkerlik sheberlikting shynyna kóterilip kele jatqan perzentting biyikten qaraghandaghy alghashqy әserleri. Endi balausa qalamnan tughan bala kórinisterdi túlghalandyru kerek, yaghny sipatynyng qaytalanbaytyndyghyn, túrpatynyng airyqsha ekendigin, aitu ónerining terendigin, sózining nyghyzdyghyn... Sende ghana, mende ghana bar degendigin.

Ózine әser etkendi ashyla-aqtaryla aitqandy toqtatqan ne azaytqan jón. Ásili, ózge júrtqa әser etetin tәsildi tabu qajet.

Áueli, zady, jaghymdy-jaghymsyz keyipkerlikti dogharyp, beytaraptyqty mengergen dúrys. Barlyq adam jaghymdy da, jaghymsyz da... Birde kól, birde shól.

Kórinisti, kónil-kýidi beynelegende, kópsózdilikten qashynyz, әitpese, suret búldyrap ketedi, kóp sóz túnyq oidy laylaydy. Qúdyqtan su alghanda, tastaghan sheleginiz jalghyz týsui kerek. Birnesheui qúlasa, túnyq sudyng týbindegi lay qozghalady, móldir su bylghanyp, layy betine shyghady.

Eshkimdi tanystyrmanyz. Qalyptasqan jaghdayynda kórsetiniz...

Sóziniz qúnarly, tiliniz bay, endi kórkem-әdeby mashyqta oidy, qimyl-qozghalysty, kórinisti dóp basatyn sózdi, sóilemdi, qorytyp aitqanda, tәsildi izdep tabuynyz qajet.         

 

Bolashaghynyz bar. Kitaptyng qadiri, qalamgerding bedeli tayghan zamanda әdebiyetke, óner sahnasyna keldiniz, jolynyz – auyr, túrmysynyz – jauyr, biraq, qalayda sertinizge berik bolynyz, әdebiyet ónerding bir týri retinde eshqashan joghalmaydy, joyylmaydy.

Kórkem-әdeby kitaptan bilim izdemeniz, onda avtomobiliding qúrylymy, ýiding qúrylysy joq, әdemiligi bar, әngimeden parasat tabynyz, novelladan súlulyqty kóriniz. Bayqanyz, angharynyz, bayyptanyz...

 

Shygharmada jazudyng kemel núsqasy, órnekting qiystyrylghan asqan mәneri bar, meni sol naqysh qyzyqtyrady, shoqtyghy biyik tuyndylargha jetkizsin Qúday, tartqan qalamnan tughan, saghynyshqa boy aldyrghan jaqsy sóz – әdemi mashyqta – biz ansaghan, múrat tútqan asyl qúndylyqqa, últtyq qazyna-baylyqqa ainalady.         

 

Didar Amantay

www.adebiportal.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar