Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110684. Jazylghandar — 105766. Qaytys bolghandar — 1796
Mәiekti 12025 0 pikir 31 Tamyz, 2015 saghat 17:20

JANA OQU JYLY TURALY OY

Bizde Kenes dәuirinen qalyptasqan ýlgi boyynsha, bilim mausymy 1 qyrkýiekten bastalyp, 25 mamyrda ayaqtalady. Odan keyin oqushylar 3 ailyq jazghy demalysqa shyghady. Búghan qosa oqu merzimning arasynda jalpy kólemi 3-4 aptagha jetetin toqsan aralyq (kýzgi, qysqy, kóktemgi) demalystar bar. Sonda bizding oqushylar ýshin jyl on eki aidyng 4 aiy, yaghny 3/1 demalys kýnderi bolyp keledi eken.

Qazirgi jýiedegi ýrdisting taza oqu aptalyghy – 34 apta nemese altykýndik oqu kestesi boyynsha, 204 (34*6) kýn. Búghan merekelik demalys kýnderin qosynyz. Onyng úzyn sany, oqushylardyng qysqy demalysymen túspa-tús keletin Jana jyl men Rojdestvo merekesin jәne kóktemgi demalysqa dәl keletin Nauryz meyramyn qospaghanda, 8 kýn. Olay bolatyn bolsa, 204 kýnnen 8 kýndi taghy shegerip, 196 kýn dep sanaugha tura keledi. Búl da shegeruding sony emes. Eger mereke kýni demalys kýnine tura kelse, merekelik kýnder turaly zang boyynsha, taghy bir kýn qosylady. Sonymen, orta eseppen, bizding oqushylar 32,6 apta oqidy.

Bilim salasy sarapshylarynyng pikirinshe, damushy elderding nópirinde kenestik jýieden shyqqan elderding bilim jýiesinde oqushylardyng demalys kýnderining merzimi kóp. Ekinshi sózben aitqanda, bizding oqushylarymyz damyghan elderding oqushy balalaryna qaraghanda az oqidy, kerisinshe, kóp demalady. Osy jerden súraq tuyndaydy: bәlkim, bizding damushy elder qatarynan damyghan elding tobyna qosyla almay jýrgen sebebimizding de bir úshyghy osynda jatqan shyghar? Mýmkin bizder bәsekege qabilettilikti balalyq shaqtan dayyndaytyn merzimdi demalys kýnderimen shegerip, shektep jýrgen joqpyz ba?

Endigi kezekte osy tónirekte oy tamyzyghyn tútatayyq. Aldymen, oqu mausymynyng ne sebepten kýzde bastalatynyna nazar audarayyq.

Bilim mausymyn kýz aiy kirgennen bastau kenestik dәuirding 30-jyldarynan ornygha bastaghan eken. Oqushy balalardyng jaz aiynda úzaq demalatyn sebebining syryn patshalyq Reseyding agrarlyq el retinde qalyptasqan ekonomikalyq jaghdayynan izdeu qajet. Patshalyq Resey túsynda jaz ailarynda oqushylar mektep qabyrghasyna tartylmaghan. Óitkeni sol kezdegi túrmystyng auyrlyghyna baylanysty jas balalar kýn kóristing qamymen egin nemese mal ósirumen ainalysatyn ata-analaryna kómektesetin. Basqasha aitsaq, mektep jasyndaghy bala jaz ailarynda egin nemese mal sharuashylyghymen tikeley ainalysyp nemese ony qosymsha kýnkóris retinde tútynyp jýrgen ata-anasyna (býgingi kýnning sózimen aitsaq, ózin-ózi qamtamasyz etip jýrgen azamattargha) egin salu, ony jinau, shóp shabu, mal baghu syndy júmystaryna qolghabys etip, óz jәrdemin tiygizetin bolghan. Búl sol tústaghy mesheu qalghan ekonomikanyng bolmysynan tuyndaghan qajettilik, túrmys tauqymeti boldy.

Kenestik dәuir túsynda auyldyq jerlerde osy dәstýr sol kýiinde qalyp, tek qalanyng balalary jaz ailarynda pionerlik lagerlerge jiberiletin boldy. Mine, býgingi tәuelsiz Qazaqstan da sol qalyptasqan ýlgi negizinde kele jatyr. Búl ýlgiden bas tartyp, búrynghy kenes jýiesining «shapanynan» shyghyp jatqan elder de bar. Olar - Baltyq jaghalauy elderi men Gruziya memleketi.

Qysqasy, bizderge kenes kezeninen qalghan ýlgi tiyimdi ma, әlde tiyimsiz be?

Birinshi, strategiyalyq túrghydan saraptayyq. Júmyr jer betindegi júrtpen bilim-ghylym, óner, dәulet jolyndaghy tartys bәsekesine aralasyp, DSÚ-gha kirgen, úzaq jyldargha baghyttalghan «Qazaqstan – 2050» Strategiyasynda 30 ozyq elding qatarynda boludy maqsat etken bizderge әridegi patshalyq Resey men bergi kenes dәuiri túsyndaghy eski dәstýrdi ary qaray jalghastyru ekonomikalyq jәne oqu ýrdisin úiymdastyru túrghysynan  tiyimsiz. Industrialdy-innovasiyalyq ekonomikany terendetip damytugha bet búrghan býgingi Qazaqstan ýshin agrarlyq ekonomika túsynda qalyptasqan dәstýrden, kenestik jýiedegi birizdilik qasandylyqtan arylu kerek.

Damyghan memleketterding (AQSh, Batys Europa, Shyghys Aziya) tәjiriybesi kórsetip otyrghanday, bilim jýiesi ekonomikalyq damudyng negizgi dingegine baghyttalmaghan el damudyng alghy shebinde bola almaydy. Olardyng ekonomikasy ne nәrsege sýienedi? Áriyne, búl orayda aldymen auyzgha iliner sóz - innovasiya men tehnologiya. Ozyq elder óz ekonomikasyn janashyl innovasiya men tiyimdi tehnologiyalar arqyly damytyp otyr. Al ol úghymdar óz kezeginde bilim men ghylymgha sýienedi.

«Balany jastan» degendey, damyghan elderde oqushylardyng bilimin úzaq demalyssyz, az-azdan bolsa da ýzdiksiz damytyp otyru kózdelgen. Búl tústa, qazaqtyng «Oqu - iynemen qúdyq qazghanday» degen maqaly til úshyna oralady. «IYnemen qúdyq qazu» - bilim alu jolynda ýzdiksiz izdenu. Bilim beru salasynyng ústazdary jaqsy biledi: bilim az-mazdap ýzdiksiz, jýielep jәne kidirissiz (úzaq merzimge úlasatyn demalyssyz) ýirense, boygha sinimdi, oida úzaq saqtalady. San jylghy tәjiriybe kórsetip jýrgendey, birneshe aigha sozylghan jazghy demalystan kelgen oqushy bilim tenizine qayta maltyghu  jәne oqu yrghaghyna, tәrtibine qayta kóndigui ýshin keminde eki apta uaqyt ketedi. Múny barlyghymyz bilemiz, biraq oghan kózjúma qarap, nemqúrayylyq tanytyp jýrmiz.

Ekinshiden, jana oqu jylyn bastau merzimin Qazaqstannyng ishki mәselesi túrghysynan qarastyrayyq. Jaz aiynda ata-anasyna kómektesip jýrgen biren-saran oqushylar auyldan tabylmasa, býgingi tanda qalada onday oqushyny sham alyp izdeseng de, taba almaysyn. Oghan basty sebep – tehnologiyanyng qaryshtap damuynan әlemning ekonomikalyq bolmysy mýldem ózgerip, әrtýrli salalarda tyng innovasiyalar jýzege asyp jatqan býgingi bólek kelbet. Búryn agrarlyq ekonomikasy basym bolghan Qazaqstan industrialdyq kezenge týbegeyli bet búryp, túrghyndardyng qalalargha jinaluy, yaghny urbanizasiya ýrdisi qarqyn alyp túr. Atalmysh ýrdis bizding aldaghy damuymyzdyng baghyt-baghdaryn, sonyng ishinde oqu jýiesin basqasha baghamdau kerektigin talap etedi.

Qazirgi tanda ata-analar oqushy balalarynyng oqu jýktemesining kóptigine jәne bir aptadaghy altykýndik oqu merzimine shaghym jasaydy. Shynymen de, solay. Ony sheshuding joly qalay? Sheshuding joly – jazghy demalys merzimin qysqarta otyryp, oqu merzimin úzartu, oqu aptalyghyn beskýndikke kóshiru. Múny qalay jýzege asyrugha bolady?

Kózdegen maqsatqa jetuding tóte joly - oqu mausymyn qyrkýiekten bastamay, bir ay búryn tamyzdan bastau. Úzarghan oqu merzimi arasyndaghy qys ailaryndaghy toqsandyq demalysty úlghaytu. Osylaysha, aua-rayy qolayly, mamyrajay jaz ben qonyr kýz ailarynda eki toqsandy iygerip alyp (jarty jyl), oqushylardy jana jyldyng aldynda keminde ýsh apta bolatyn qysqy demalysqa shygharu. Sol arqyly jana jyl aldynda bolatyn qarbalasty demalys shenberine kirgizuge bolady. Búl – bir.

Ekinshiden, Qazaqstannyng soltýstiginde qys ailarynda kýnning suyqtyghynan mektep oqushylary aptalap sabaqtan qalyp qoyatyn kezderi jii bolyp túrady. Qalyp qoyghan sabaqtardy quyp jetemiz dep ústazdar oqushylargha tapsyrmany ýiip-tógedi. Aqyrynda, shamadan tys berilgen tapsyrmalar jarym-jartylay oryndalyp, oqushynyng bilim qorjyny tolmaydy. Onyng sony eki jaqqa da – ústazgha da, oqushygha da tiyimsiz. Bir-birin aldau bolyp shyghady. Qysqy úzaq demalysty ayaz qysyp, boran soghatyn jeltoqsannyng sony men qantar aiyna oraylastyryp, atalmysh qolaysyzdyqtyng әserin azaytugha әbden bolady.

Jana oqu mausymyn tamyz aiynan bastau arqyly ústazdardyng altykýndik júmys kýnin beskýndikke auystyrugha bolady. Aptasyna eki kýn tynyqqan múghalim, ózge mamandyq iyelerindey, jaz ailarynda 30 kýndik zandy demalysqa ie bolady. Beskýndik júmys kýni múghalimderge óz bilimin jetildiruge, shygharmashylyqpen ainalysugha keng mýmkindik berip, әri densaulyghyn saqtaugha septigin tiygizse, oqushylargha týrli ýiirmelerge erkin qatysugha jaghday tudyrady. Bolmasa, beskýndik pen altykýndikti ózara aralastyrugha bolady. Mysaly, kýn jyly, jaryghy úzaq birinshi (tamyz, qyrkýiek, qazan ailarynda) men tórtinshi (sәuir, mamyr ailarynda) toqsanda altykýndik kestemen, al jaryq kózi qysqa ekinshi (qazan, qarasha, jeltoqsan) men ýshinshi (qantar, aqpan, nauryz) toqsanda beskýndik oqu aptasyn belgileuge bolady. Búl tústa múghalimderding demalysy 40 kýn shenberinde bolyp, ony olar jaghdaydyng barysyna qaray eki bólip (qys-jaz) aluyna da  bolady.

Qysqy mezgilinde beskýndik oqu kestesine kóshu jәne oqushylargha kýnning kózi qyrauda úzaq demalys beru - ekonomikalyq túrghydan da tiyimdi. Álemde ekonomikalyq daghdarys terendep, onyng saldary elimizge qatty әser etip jatqan kezende bizder Qazaqstannyng geografiyalyq ornalasuyn, aua-rayynyng ereksheligin ontayly paydalana biluimiz qajet-aq. Eng aldymen qys mezgilinde jyldan-jylgha qymbattap bara jatqan jylu men elektr jaryghyn ýnemdeuge mýmkindik tuyp, oqushylargha qysqy demalysty Qazaqstannyng ontýstigindegi jyly aimaqta úiymdastyru arqyly (qysqy lageriler), ishki turizmdi kýsheytuge jol ashylady. Ásirese, ontýstikting tauly aimaghyndaghy shanghy sporty damyghan kurotty aimaqty (Almaty, Shymkent) erekshe órkendetuge bolady. Sonymen qatar ústazdardyng biliktiligin kóteretin kurstaryn da qysqy demalys kezinde jýzege asyrugha bolady. Qazaqtyng qarapayym mәtelimen aitsaq, qúda da - tynysh, qúdaghy da -  tynysh. Sabaq ýrdisine de kedergi, múghalimning alandauyna  da negiz joq.

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini: Qazaqstangha jana oqu mausymyn 1 tamyzdan bastap, 31 mamyrdan ayaqtau paydaly. Bir jylda (365/7) 52 apta baryn eskerip, ony oqu mausymy men demalys aptalaryna bólsek, mynaday sipat kórinis alady:

I toqsan – 10 apta oqu, 1 apta kýzgi demalys;

II toqsan – 10 apta oqu, keminde 3 apta qysqy demalys;

III toqsan - 9 apta oqu, 1 apta kóktemgi demalys;

IÝ toqsan - 9 apta oqu, 9 apta jazghy demalys.

Barlyghy – 38 oqu, 14 demalys aptasy.

Atalmysh 38 oqu aptasynyng qaq jartysyn altykýndik (I, IÝ toqsandar), ekinshi jartysyn (II, III toqsandar) beskýndik kestemen oqyghanda, bizding oqushylar 209 kýn (19*6+19*5=209) oqityn bolady. Qazirgi 34 aptalyq jýiedegi 204 kýnnen bar bolghany 5 kýnge artyq, biraq onyng esesine qys kýnderining aua-rayyna baylanysty sabaq oqylmaytyn kýnder azayady, jarty jyl bes kýn oqyghandyqtan oqu jýktemesi múghalimge de, oqushygha da jenildenedi, biliktilikti kóteruge, shygharmashylyqpen, sportpen, ghylymy izdenistermen shúghyldanugha qolayly jaghday tuyndaydy, bir synyptan ekinshi synypqa kóshken kezendegi ótpeli uaqyttyng (ótkendi eske týsiru, qaytalau jәne jas organizmdi qaytadan oqu yrghaghyna, tәrtipke kóndiru) merzimi qysqarady, al mektep jylu men jaryqty ýnemdeydi, elimiz qysqy turizmdi damytugha mýmkindik alady.

Toqsandyq merzimderding birynghaylyghy (standarttylyghy) oqu baghdarlamalaryn josparlaugha, ony sabaq kestesine qoygha da ynghayly. Oqu aptalaryn úzarta otyryp Elbasynyng bastamasymen jasalghan «100 naqty qadam» Últ josparynda belgilengen kóptildilikke qatysty qadamdy, yaghny aghylshyn tili pәnining saghatyn úlghaytugha jәne aghylyshyn tilinde jýretin pәnining sanyn arttyrugha zor mýmkindikter ashylady. Búl orayda, bizder elimizding aldaghy belesterde 12 jyldyq oqu merzimine kóshetinin de eskerip otyrmyz. Ayta bersek, әli de aitylatyn oilar qatary mol. Alghashqy oitamyzyqty osymen dogharghymyz keledi. Aytylghan pikirler ýkimetke de, ústazdar qauymyna da aldaghy uaqytta aqyldasyp, kelisip pishiler oilargha azyq, aitys-tartysqa bezben bolar dep senemiz... Al, әzirshe, Bilim kýni qútty bolsyn, qadirli aghayyn!

Almasbek Ábsadyqov,

 filologiya ghylymdarynyng doktory.

Qostanay qalasy.

Abai.kz

0 pikir