Senbi, 30 Qyrkýiek 2023
Alashorda 18442 1 pikir 7 Qyrkýiek, 2015 saghat 12:32

QAZAQ MEMLEKETI TARIHYNA KÓZQARAS - jalghasy

III.  Handyqtyng әlsireui jәne qayta janghyrugha bet aluy

15-shi ghasyrdyng songhy jiyrma jyldyghynan 16-shy ghasyrdyng alghashqy jiyrma jyldyghy boyy Qazaq handyghynyng irgesi edәuir úlghaydy. Nyghaydy. Búl ýderiske Búryndyq hannan keyin, 1511–1521 jyldary biylikte bolghan Qasym han zor ýles qosty. Ol óz kezinde qazaq jer-suy men halqyn jinastyryp, biriktiru sharalaryn jedel jýzege asyrdy. Alayda handyqtyng órkendeuinde túraqty ilgerileudi qamtamasyz etetin ýderiske qol jetkizu mýmkin bolmady...

Qasym hannyng biyligi túsynda Qazaq handyghynyng sayasy jәne ekonomikalyq jaghdayy jaqsara týskenin, túraqtylyq ornaghanyn, halyqaralyq arenada tanyla bastaghanyn ótken tarauda aittyq. Qazaq halqynyng qazirgi zamanda meken etip jýrgen  aumaghy negizinen, shyntuaytynda, sol jyldary qalyptasty. Sol jyldary Mәskeu memleketimen, Qazan, Orta Aziya, Sibir handyqtarymen sauda jәne elshilik baylanys jasaldy. Batys Europa da qazaq memleketin Qasym han túsynda tanyp bildi.

Degenmen handyqtaghy  biylik qúrylymy tek Qasym hannyng bedeli arqasynda ghana tútastyq kórsetip, abyroyy asqaqtap túrghan edi.

Al onyng bedeli Búryndyq han túsynda kóterile bastaghan-tyn. Qasym súltan óz iyeligindegi Arqa jerine Shayban túqymdarynyng birneshe ret jasaghan shapqynshylyghyna han әskerining qoldauynsyz-aq toytarys bergen. Eleuli  qarsylyq kórsetip qana qoymay, dúshpandy tas-talqan etip jengen. Osynau jenimpaz jasaqtyng sardary retinde, tiyisinshe, el ishindegi ataq-abyroyy ósken bolatyn. Qasym súltannyng jenilisti bilmeytin qalyng qosyndary ol han saylanghannan keyin de aibyndylyghyn arttyra týsip, eldegi tynyshtyqty, kórshi handyqtarmen beybit qatar ómir sýrudi qamtamasyz etip túrghan. Hannyng osynday aibarynyng arqasynda el ishinde sharuashylyq jәne әleumettik-túrmystyq ózara baylanystardy jaqsartu, әdet-ghúryp zandaryn qoldanudy retke keltiru mәselelerin kózdep jasalghan kýlli reforma kidirissiz jýzege asyp jatty.

Múhammed Haydar Dulaty әigili «Rashid tarihynda» Joshy hannan keyin onyng dәrejesine parapar ýlken biylikke Qasym han ghana jetti, odan basqa eshkim de qol jetkize almady dep atap kórsetken. Qasym han óte qúdiretti biyleushi boldy.

Qysqasy, Qasym handy asa iri memleket qayratkeri, sayasy túlgha, qaharly әmirshi retinde moyyndaushylyq – handyqta úiymdastyrylghan manyzdy sharalardyng mýltiksiz oryndaluyn qamtamasyz etti. Yaghny biyik pәrmenning el ishinde oidaghyday jýzege asyryluyna memlekettik jýienin, әkimshilik baghynys qúrylymynyng qatang ortalyqtandyryluynan góri, joghary dәrejeli әmirshining qahary, aibary sheshushi ról atqardy.

Alayda memleketting myqtylyghyn túraqtandyryp, memlekettik tәrtipting búljymastyghyn qamtamasyz  etu ýshin onyng basshysy qúrghan әkimshilik jýie de ómirsheng bolugha kerek. Eldi basqaru qúrylymy biylikting týrli dengeylerinde jogharyly-tómendi ózara tәueldilikti, baghynyshtylyqty qamsyzdandyrugha tiyis. Biraq naqty jaghday olay bolmay shyqty. Qasym han 1521 jyly Sarayshyqta mәngilikke tynshyghannan keyin memlekette biylikke talasushylar boy kórsetip, búl oraydaghy kemistikti tez ashyp berdi.

Taqqa múragerlik jolmen Qasym hannyng ýlken úly Mamash súltan otyrghan, biraq handyqtaghy ózge súltandargha onyng aidyndylyghy kem kórindi. Edәuir jasqa kelip qalghan Mamash hannyng ainalasyna birden әkesindey әser ete almauy týsinikti jәit, alayda taghdyr oghan ózining biyleushilik qabiletin tolyq ashuyna uaqyt jaghynan mýmkindik bermedi. Ol han taghynda bir-eki  jylday ghana bolyp, әldebir shayqas kezinde qaza tapty.

Sodan keyin Joshy túqymdary arasynda qazaq elindegi bas biyleushining ornyna talasu әreketteri ýdey týsti. Han boludan dәmesi bar súltandar ózara qyrqysty. Tipti bolmaghan song olar óz ólkelerinde jeke-dara biylikke úmtylyp, handyqty birneshe úsaq úlysqa bólshektep jiberdi. Ne kerek, Kerey men Jәnibek qúrghan, Qasym túsynda kemeline jetken handyq ainalasy birneshe jyldyng ishinde birin biri moyyndamaytyn aimaqtyq handyqtargha bólindi. Syrt júrt ta Qasym han kezindegi Qazaq eline qúrmetpen qaraushylyghyn jiyp qoyyp, qazaq biyleushilerine qarsy joryqtargha shyqty, sol jolda ózara odaq qúra bastady.

Osynday alasapyran kezende Qasym hannyng kishi úly, Sozaq qalasynyng әmirshisi Haq-Nazar (Haqnazar, Aqnazar) súltan batyl týrde eldi biriktiru sharalaryn jasaugha kiristi... 

Mamash han úrys ýstinde opat bolghan son, súltandar arasynda el tizginin qolgha alu ýshin taghy biraz talas-tartys ótken de, aqyry, 1523 jyly taqqa Qasym hannyng nemere inisi Tahir (Tayyr) otyrghan. Ol 1532 jylgha deyin biylikte boldy, biraq, memleket basqaru isinde shyn mәninde qayratkerlik qabilet kórsete almaghan siyaqty. Ataqty qazaq tarihshysy Qadyrghaly Jalayyr ózining әigili «Jylnamalar jinaghynda» («Jәmy at-tauariyh») ol jayynda: «biraz uaqyt handyq qúrghanmen, patshalyqtyng syryn bilmedi» dep jazghan.  Zertteushiler Tayyr hannyng boyynda erekshe bir mәmilegerlik, sonday-aq aita qalarlyqtay  әskerbasylyq qasiyetting bolmaghanyn aitady.

 Shynynda da ol eleuli  qolbasy qabiletin tanytpady, eng bastysy, bas han retinde, eldegi biyleushilermen eki arada ózara týsinistikke qol jetkize almady. Jetisu biyleushisi Búidash, Syghanaq әmirshisi Ahmet sekildi yqpaldy súltandar ony eleng qylmady. Olargha  ózin moyyndatugha múnyng shamasy jetpedi. Sonday ahualdyng saldarynan shyghar, Tahir hannyng biylikte bolghan kezinde qazaq memleketining syrtqy qatynastary da kýrt nasharlady. Qasym han túsyndaghy noghaylarmen arada ornaghan tatulyq әskery qaqtyghysqa úlasty. Tashkent biyleushisi Keldi-Múhammedpen týsinise almaghandyqtan,  ózbektermen de shayqasugha tura keldi. Týrkistan manynda jeniliske úshyrady. Onyng biylikte bolghan kezinde Mogholstan handarymen aradaghy jarasymdy qatynas ta búzyldy.

Ne kerek, osy kezende Qazaq handyghy ontýstiktegi jәne soltýstik-batystaghy jerining birer bóliginen airyldy.

Degenmen Tayyr han Jetisudy jәne Ystyqkól aimaghyn saqtap qalugha kóp kýsh júmsady. Qyrghyzdarmen odaqtasyp, eldi mogholdar men qalmaqtardyng shapqynshylyghynan qorghady. Shamamen 1532 jyly qaza tapty.

Odan keyin qazaq eline Toghym súltan han saylandy. Biraq Jetisu әmirshisi Búidash  pen Syghanaq әmirshisi Ahmet súltandar  onyng da biyligine moyynsúnbay, óz aimaqtarynda ózderin han saylatyp aldy. Tiyisinshe,  Toghym hannyng túsynda da ózara qyrqysular toqtalghan joq. Osy tústa qazaq memleketining bolashaq qútqarushysy  Qasymúly Aqnazar súltan kórine bastaghan. Ol Sozaq әmirshisi bolatyn. Biraq, handyqty bólshektegen Jetisu әmirshisi Búidash pen Syghanaq әmirshisi Ahmet sekildenbey, birden Toghym hannyng biyligin moyyndap,  oghan qoldau kórsetti.

Búl kezde is jýzinde birneshe handyqqa bólinip ketkendikten, qazaq jerinde syrtqy jaugha birlesip qarsy túru qiyndap ketken. Birigip qimyl ýilestiruding ornyna, handar óz betterinshe әreket etken. Toghym han men Búidash han Jetisu men Syrdariya ónirin moghol jәne ózbek handarynyng shapqynshylyghynan saqtap qalu ýshin kýresti. Ahmet han qazaq elining ortalyq jәne batys ónirin qorghamaqqa Noghay  Ordasyna joryqqa attandy. Sol joryqta tútqyngha týsip, 1435 jyly manghyt Oraq batyrdyng qolynan qaza tapty. Ónirding biraz bóligi noghaylardyng biyligine ótip ketti. Mogholdardyng ózbektermen birikken әskerine qarsy shayqasta, shamamen 1537 jyly, Toghym han qaza tapty. Búidash han Ystyqkól manynda úrys jýrgizip jatty.

Osynday ahual kezinde Aqnazar súltan әueli ontýstiktegi Ahmet han biylegen aumaqty, sosyn Búidash han biylegen Batys Jetisudy Qazaq handyghyna qayta qosty. Óstip, bólshektenu saldarynan әlsiregen memleketti qalpyna keltiru isin qolgha aldy. Nyghay jolyna týsire bastady.

Sóitip, iygilikti isimen kózge týsken Haq-Nazar, eldegi bayyrghy han saylau saltyna say,  1538 jyly aq kiyizge otyrghyzylady. Molda tiyisti diny joralghy jasaydy. Sodan song biyler han otyrghan aq kiyizdi jan-jaghynan ústap joghary kóteredi. Tanystyru rәsimining talabyna sәikes, jinalghan júrtshylyqtyng aldynan alyp ótedi. Eldegi berekesizdikten qajyghan halyq jana hangha ýlken ýmit arta qaraydy... 

Ishki jәne syrtqy sayasatta Haqnazar han әkesi Qasym hannyng jolyn jalghastyrudy múrat tútty. Ol han taghynda otyrghanda Qazaq handyghy birlikke, tútastyqqa iyek artqanmen, óz territoriyasynyng jartysyna juyghynan airylghan kýide edi. Elding batysy – noghaylardyn, shyghysy – oirattardyn, soltýstigi – Sibir handyghynyn, Mogholstan men Tashkent – Búhara handyghynyng qol astyna týsken bolatyn. Qasym han túsynda handyq shekarasy Úlytau men Balqashtan asqan, Jayyq pen Syrdariyagha ketken, jobalap aitqanda býgingi Qazaqstan territoriyasynyng shamasynday edi.

Memleketting aumaghyn әkesi qalyptastyrghan kólemge jetkizudi Aqnazar han el tizginin qolgha alysymen armandady. Qazaq rularynyng ata qonystaryn óz qalyptarynda, bóten júrtqa tiygizbey saqtaugha, handyqtyng kórshi elder aldyndaghy yqpalyn qalpyna keltiruge kýsh saldy. Eldi Qasym han kezinde 1511 jyly qabyldanghan «Qasqa jol» zandar jiyntyghyn («Qasymnyng qasqa joly») basshylyqqa alu arqyly basqardy. Memleketting bayyrghy aumaghyn qalpyna keltiruge tyrysty. Alayda búl oryndaluy qiyn sharua bolyp shyqty. Áytse de Haqnazar han mýmkindiginshe  qazaq mýddesi ýshin kýresti. Onyng túsynda Qazaq handyghy qayta birigip, damy týsti.

Ol memlekettik biylikti nyghaytugha jәne kýsheytuge qajyrly qayrat júmsady. Ózinen búryn bytyranqy jaghdaygha týsken Qazaq handyghyn qayta biriktirdi. Qazaq-qyrghyz odaghyn odan әri nyghaytty, sol zamannyng tarihy derekterinde ony «qazaqtar men qyrghyzdardyng patshasy» dep ataghan. Haqnazar osy qazaq-qyrghyz odaghyna sýiene otyryp, Mogholstan handarynyng Jetisu men Ystyqkól alabyn jaulap alu  әreketine toytarys berdi.

Haqnazar handyq qúrghan kezde Qazaq handyghynyng syrtqy jaghdayynda asa iri tarihy oqighalar bolyp jatty.

Memleketting soltýstiginde Mәskeu knyazidigining shekarasy qazaq dalasyna qaray edәuir taqaldy. 1552 jyly Qazan, 1558 jyly Astrahan handyqtaryn basyp alghan Mәskeu patshalyghy Edil ózenining barlyq angharyn, búrynghy Altyn Orda qaghanatynyng bas qalalary ornalasqan  aumaqty iyelengen. (Sonau bir basqa kýn tughan shaqtarda qonys audara beruge mәjbýr bolghan, taghy da jer-suynan airylghan júrttyn: «...Búrynghy ótken atamyz Kóshemin dep óldi me, Qyrymdy tastap Edilge Aqyly joqtan keldi me... Edil menen Jayyqqa Eshbir jerding teni joq!..  Meken etken qonysyn – Edil menen Jayyqty Qatyn-bala  saghynar», – degen ókinishti jyr joldary bizding zamanymyzgha jetti). Mәskeu jihangerleri Bashqúrt jәne Sibir handyqtaryn knyazidik qúramyna engizdi. Edil men Jayyq arasyndaghy ónirdi mekendegen Noghay Ordasyn ydyratyp, halyqty qyrghyngha úshyratty. Aman qalghan noghaylardyng deni Kavkazgha, odan týrik eline ketti.

Úlystyng edәuir halqyn  (búlardyng deni qazaq ru-taypalary bolatyn, el ishinde noghay men qazaqtyng airyluynan kórinis beretin týrli jyr, kýy saqtalghan) Haqnazar han memleketine qaratyp aldy. Soghan oray Haqnazar «qazaqtar men noghaylardyng hany» dep ataldy. Sóitip, noghaylarmen aralas-qúralas túryp kelgen qazaq taypalary 1560-shy jyldary etnostyq territoriyasymen birge Qazaq handyghyna birikti.

Búryndyq pen Qasym handar biylegen zamandardan basqa uaqyttarda Noghay Ordasynyng astanasy bolyp kelgen Sarayshyq qalasy Qazaq handyghy qúzyryna ótti.

18-shi ghasyrda Orynbor ólkesinde qyzmet istegen tarihshy Petr Rychkov Haqnazar han tek noghaylardy ghana emes, bashqúrttardy, Qazan, Sibir jәne Astrahan handyqtaryn, Búharany, Hiuany, Tashkentti jәne basqa kóptegen qalalardy óz biyligine qaratyp, olardan alym-salyq jinatyp túrdy dep jazdy.

Qazirgi zertteushiler Haqnazardyng túsynda qazaq memleketi tap onday dәrejege jetpegenin, alayda aumaghynyng keneyip, quatynyng arta týskenin, handyqtyng edәuir nyghayghany dausyz ras ekenin aitady.

IV. Ýzdiksiz kýres ýstinde nyghai

Haqnazar han taqta qyryq eki jyl otyrdy. Ol shyn mәninde qazaq memleketining qútqarushysy boldy. Bólshektengen handyqtyng qaytadan tútastanuyna qol jetkizdi. El aumaghyn әkesi Qasym han patshalyq qúrghan zamandaghy qalpyna keltirumen shúghyldandy. Búl josparyn birshama  orynday aldy da.

Jogharyda aitylghanday, Aqnazar han noghaylar men bashqúrttardyng birer bóligin ózine  qaratty. Sosynghy bir atap aitatyn jәit, onyng dәuirinde qyrghyz-qazaq odaghy saqtalyp túrdy. Ol biyligining edәuir uaqytyn Syrdariya qalalary ýshin kýreske arnady. (Syrdyng orta aghysyndaghy qalalargha biylik etu ózbek pen qazaq qatynastaryndaghy ózekti mәselege ainalghan bolatyn). Shayban әuletinen shyqqan Búhara hany Abdollamen dostyq shart jasasu arqyly kórshi elmen biraz uaqyt tatu túryp, beybitshilik ornatty. Sonyng nәtiyjesinde handyqtyng ishki jaghdayy jaqsardy. Sharuashylyq damydy, kórshi eldermen sauda-sattyq odan әri óristedi. Sosyn, handyq qúrghan uaqytynyng songhy kezeninde, Týrkistan men  Saurandy memleket qúramyna alugha kýsh saldy. Sol shaqta Tashkent aimaghyn biyleushi Baba súltan Abdolla hangha baghynbay, qúzyrynan shyghyp ketu ýshin soghysyp jýretin. Haqnazar Búhara әmirshisin qoldady da, kýres barysyndaghy shayqasta qaza tapty. (Endi bir derekte ony  Baba súltannyng astyrtyn agenti u berip óltirdi delinedi). Búl shamamen 1580 jyly oryn aldy.

Sodan keyin, biyler men tóreler mәslihatynyng sheshimimen, qazaq elining taghy Aqnazardyng nemere tuysyna – Qasym hannyng inisi Shyghay súltangha beriledi. Ol Jәnibek hannyng kenje úly Jәdikting balasy bolatyn. Jәdik súltan kezinde bauyry Qasym hannyng Qazaq memleketin týrli (әskeri, sayasi, diplomatiyalyq) joldarmen nyghaytuyna, halqyn ósirip, aumaghyn keneytuine atsalysqan. Onyng balasy Shyghay da jas kezinde nebir shayqastarda erligimen kózge týsken belgili túlgha edi.

Endi, eldegi bas biylikke jasy úlghayyp shau tartqan shaghynda kelgendikten, Shyghay han óz balasy Tәuekeldi údayy qasynda ústaydy. Árdayym erjýrektigimen, aqylymen erekshelengen alghyr Tәuekel súltan el basqaruda әkesining oiynan shyghady. Ákesi Búhara biyleushisi Abdolla hanmen odaqtasyp, Tashkent әmirshisi Baba súltangha qarsy joryq jasaugha bel bughanda, kidirissiz birge attanady. Jenedi. Baba súltannyng basyn alyp,  Abdollagha tartady.

Búhara handyghynyng әmirshisi Abdolla han rizashylyghynyng belgisi retinde, oghan Samarqan manyndaghy bir uәlayatyn syilaydy.  Alayda búl aldausyratu amaly edi. Syr boyyndaghy qalalardy Qazaq memleketining iyeligine qaytarugha onyng yqylasy joq-tyn.  Al 1582 jyly Shyghay han Búhara týbinde dýniyeden ótip, handyqty resmy basqarugha Tәuekel kiriskende, onyng Maverennahrdaghy óz biyligine týbi qater tóndirui yqtimaldyghyn oilaydy da, odaqtas retindegi uaghdalaryn úmyt qaldyrady. Sóitip endi qazaq biyleushisi Tәuekel hannan mýldem qútylu amaldaryn qarastyra bastaydy. Abdolla hannyng kónil-kýiindegi ózgeristi sezgen Tәuekel han onymen qarym-qatynasyn ýzip, 1583 jyly memleketining qypshaq dalasy jaghyna auysady.

 Múnda birer súltan birtútas eldi bólshektep, bólektenuge beyim jýrgen. Solardyng aldynda Tәuekel hangha ózining handyq mәrtebesin qaru kýshimen dәleldep, bekituge tura keledi. Úzamay, 1586 jyly, júrt ony býkil qazaq elining hany retinde tanidy.

Sol shaqta memleketting halyqaralyq jaghdayy nasharlay bastaghan bolatyn.  Sondyqtan ol izinshe Qazaq handyghynyng quatyn arttyru mәselesine kirisedi.  Ontýstiktegi qalalardy handyq qúramyna qaytarudy syrtqy sayasatynyng basty maqsaty etedi. Oirattardyng bir bóligin ózine baghyndyrady. Qatty shayqastar jýrgizip, 1588 jyly Tashkentti alady. Alayda qalagha  Abdolla hannyng Samarqanda túrghan kýshti әskeri keledi de, Tashkentti tastap, qyrgha sheginuge mәjbýr bolady. 

Aragha on jyl salyp, qazaq әskeri Tashkentke qayta keledi. Garnizondy jenip, shahardy alady. Sosyn Búhara memleketining biyleushisi Abdolla hannyng әskerin Samarqan týbinde tas-talqan etedi. Osydan song Tashkent, Samarqan, Týrkistan jәne basqa da ontýstiktegi qalalardyng bәri Tәuekel han memleketining qolastyna qaraydy.

Tәuekel hannyng túsynda Qazaq handyghynyng quaty artyp, qúlpyra týsti. Onyng syrtqy sayasatyndaghy eleuli isterining biri Mәskeu patshalyghymen 1594–1595 jyldarda elshi almasuy boldy.

Qazaq elshisi Qúlmúhammed Mәskeude otyrghan Fedor patshagha ózin «qazaqtar men qalmaqtardyng patshasy» dep ataghan Tәuekel hannan hat ala baryp, eki týrli mәsele kóterdi. Biri – orys patshalyghynan Qazaq handyghynyn  syrtqy jaularmen kýresine qajet әskeriy-materialdyq jәrdem alugha tyrysu, ekinshisi – Shayban túqymy Kóshim hannyng iyeligindegi Sibir memleketi aumaghynda 1587 jyly orys tútqynyna týsken (Shyghay hannyng Tәuekelden keyingi balasy Ondan súltannyng sol kezdegi on bes jasar úly) Oraz-Múhammed súltandy bosatyp alu edi.

Alayda búl kezde Tәuekel hannyng inisi Oraz-Múhammed Mәskeuge qyzmet etuge moyynsúnyp, orys-shved soghysyna qatysyp jýrgen. Al qazaq pen orys biyleushilerining odaqtas bolugha tyrysuy bir-bir mәrte ózara elshilik  jiberip aludan aspaydy. Degenmen, Rurikovichter әuletining songhy túqymy, Qaharly Ioannyn   ýshinshi úly, sayasy erik-jigeri mardymsyz, әljuaz, biraq   diuanalyq minezine say danghoylau Fedor Ioannovich ózin qazaqtyng da patshasymyn dep sanaghan...

Al Tәuekel han qazaq memlekettigin jandandyra týsumen shúghyldandy. Onyng qyzmeti Syrdyng orta aghysyndaghy qalalargha birjola ornyghugha, qyrghyzdarmen odaqtasa otyryp, Jetisu men Ystyqkól ónirin mogholdar men shaybandyqtardyng birikken shabuylynan qorghaugha, sonday-aq barsha Maverannahr ónirin óz yqpalyna týsiruge baghyttaldy.

1598 jyly ol Samarqan týbinde Abdolla hannyng әskerin jenedi de, Samarqangha inisi Esim súltandy әmirshi etip qoyady. Birtindep kýlli Ámu men Syr arasyn (Mauerennahrdy) Qazaq memleketi qúramyna qosudy oilaydy. Sol josparynyng sheshushi sharasy retinde, seksen myng sarbaz jiylghan qalyng qolymen Búharany qorshaydy. Alayda qalagha jasaghan shabuyldarynyng birinde qatty jaraqat alady. Tashkentte qaytys bolady.

Taqqa onyng inisi, Samarqan qalasynyng biyleushisi Esim súltan otyrady. Esim han sayasy iykemdilik tanytyp, qarsylasymen bitim jasaydy. Búhara qúzyryna Samarqandy qaytarady (әitkenmen onda kóp jyldar  boyy әigili qazaq Jalantós bahadýr әmir bolyp túrady), al Tashkent, Ándijan, Sayram, Týrkistan  qalalaryn Qazaq handyghy qúramyna engizedi.

Esim han taqta otyz jyl (1598–1628 jj.) otyryp, handyqty bir ortalyqqa baghyndyrylghan kýshti memleket etip qalyptastyrdy. Onyng qolbasshylyq daryny, batyrlyghy, el tәuelsizdigi men birligin saqtau jolynda syrtqy, ishki jaularmen ymyrasyz kýres jýrgizui halyq jadynan úmytylmas kórinis tapqan. Ony júrt «Ensegey boyly er Esim» dep ataydy. Ol el basqaruda Qasym hannyng «Qasqa jolyn» jetildirip, jana zannama jasaydy. Onysy tarihta «Esim hannyng eski joly» degen atpen belgili. Ol, sonday-aq, Qazaq handyghynyng ortalyghyn Syghanaq qalasynan Týrkistangha auystyrdy. Sóitip,  Týrkistan shaharyn ghasyrlargha ketken qazaq astanasyna ainaldyrdy.  

Esim hannyng taqqa otyruy orys elinde Rurikovichterding orys taghyndaghy songhy túqymy Fedor patshanyng dýnie salghan jylyna sәikes keldi. Sol 1598 jyldan orys patshalyghynda Romanovtar әuleti bastau alatyn 1613 jylgha deyin sozylghan alasapyran kezeng oryn aldy. Búl shaqta Qadyrghaly Jalayyr (ol shәkirti Oraz-Múhammedpen birge Sibirde tútqyndalyp, 1587 jyly Mәskeuge әkelingen edi) Qaharly Ivannyn  balasy Fedor patshanyn  túsynda-aq eldi is jýzinde basqaryp túrghan Boris Godunovqa arnap, qazaq tarihynan mol maghlúmat beretin  ataqty «Jәmy at-tauariyh» (1600 j.) atty tuyndysyn jazdy (Boris patsha ekeui bir jylda – 1605 jyly dýnie saldy).

Boris Godunov sol 1600 jyly Esim hannyng nemere inisi Oraz-Múhammedti Qasym handyghynyng basyna qoyghan. Ol han taghynda on jyl otyryp, orys memleketindegi alasapyran shaqtyng belsendi qayratkeri boldy. Alayda ishki dýrbelender olardyng da, jalpy orys patshalyghynyng da qazaq elimen qarym-qatynas jasauyna mýmkindik bergen joq.

Búl kezende Qazaq handyghynyng ontýstiktegi   kórshi eldermen qarym-qatynastarynda da qily  ózgerister bolyp jatqan.  Shayban әuleti 1487–1598 jyldar boyy biylep kelgen Mәuerennahrda  biylik auysty. Abdolla han qaza tapqannan keyin Búhar handyghynyng taghyna onyng alys atasy Joshy hannyng bir úly Toqay-Temirden taraghan  úrpaqtarynyng Astrahanda (Qajy-Tarhan, Ashtarhan) handyq qúrghan tarmaghy keldi. 

Ashtarhandyqtar Shayban әuleti basqaryp túrghan ólkege Altyn-Orda ydyrasymen jyldam kýsheyip kele jatqan orys patshalyghynyng jasaqtary 1556 jyly  Astrahandy basyp alghannan song auysqan. Múnda Jәniy-Múhammed (Jәnibek) súltan Búhara biyleushisining (Abdollanyng әkesi Eskendir hannyn)  qyzyna ýilendi. Sóitip, Joshy úldary Shayban men Toqay-Temir әuletterining arasyndaghy tuysqandyq baylanys janghyrdy. Abdolla han qaza tapqannan keyin, 1599 jyly Jәny súltan Búharadaghy biylikti basyp aldy. (Sodan Ashtarhandyqtar, dәlirek aitqanda – Jәny әuleti, biylikte 18-shi ghasyrdyng ortasyna qaray taqty manghyttar әuleti alghangha deyin boldy). 

Búl kezende Búhar handyghynda Qazaq handyghyna Abdolla han kezindegidey qauip tóndirerlik qauqar joq edi. 

 

V. El tútastyghyna  qol jetkizu jәne ony basqarudy jetildiru            

 

Tashkent 16-shy ghasyrdyng basynan Shayban әuleti úrpaqtarynyng qolynda bolatyn. Ghasyr sonyna qaray (1598 j.) ony Tәuekel han, odan keyin birneshe dýrkin Esim han biylegen. Ara-arasynda bir-bir jyldan ashtarhandyq Jәny Múhammed pen qaraqalpaq jetekshisi Abdalghafar, 1612 jyly Eskendir súltan (Búhara taghyndaghy Imamqúly hannyng úly) basqarghan. Osy kezde, jenisti shayqastar jýrgizu arqyly, sayasy arenagha Túrsyn Múhammed súltan shyghady.

Túrsyn Múhammed 1576−1582 jyldarghy Tashkent әmirshisi Baba súltannyng qolynan Haqnazar hanmen birge qaza tapqan Jalym súltannyng úly edi. Búhara handyghynyng әmirshisi Imamqúly han osy qazaq súltany Túrsyndy 1613 jyly Tashkentting biyleushisi retinde tanydy. Búghan ony qazaq qoldarymen bolghan shayqastar nәtiyjesi mәjbýr etken bolatyn. Al Túrsyn han (býkil qazaq elining emes, Tashkent aimaghynyng hany, kishi han) Tashkentting Búhar handyghyna (Mәuerennahr hanyna) baghynbaytyn derbes, tәuelsiz handyq ekenin kórsetu ýshin, óz tengesin shyghardy. Ol kýlliqazaq hany (bas han, qahan) Esimge tәueldi bolatyn. Oghan adaldyghyn aighaqtap, eki ret ant ishken, biraq ekeuin de ózi búzghan edi. Alayda tútas halyqtyng ishinde óz kinәsinen ózara qantógis boldyrmau maqsatynda, Esim han ony ózimen teng qúqyqty sanap, ekeuara kelisimge kelgen, sóitip oghan birshama erkindik bergen bolatyn. Túrsyn han әuelde eki su arasyn (Mәuerennahrdy) biylegen ashtarhandyqtarmen (jәniyliktermen) tatu bolatyn, keyin qarsylyq kórsetti. Ýlken jasaqty bastap baryp, Imamkúly hannyng әskerimen Shahruh bekinisi manynda shayqasty. Jeniske jetti.  Osy jәit onyng tәbetin oyata týsti...

Búl kezde shyghysta jongharlar qazaq jerine qauip tóndire bastaghan edi. Sol sebepti Esim han qyrghyz elin basqaryp otyrghan  Qoqym biymen tatu qatynas jasay otyryp, eki el odaghyn nyghayta týsken. Mogholstanmen de  dostyq qarym-qatynasta bolghan. Sóitip  kýsh biriktirip, Qazaq handyghyna shapqynshylyq jasaghan oirattargha oisyrata soqqy berdi. Alayda elde tynyshtyq ornay qoymady. Esim hannyng joryqta jýrgen shaghyn tútas qazaq elining hany boludan dәmeli Túrsyn han paydalanyp qalghysy keldi. Qalyng әskerimen Tashkentten shyqty da, qazaq astanasy Týrkistan qalasyna shabuyl jasady. Qazaq elining bas hany Esim hannyng ordasyn shapty.  Qalany talan-tarajgha týsirip, tonady. Esim hannyng otbasyn tútqyngha aldy. Osylay ol – Tashkent handyghynyng biyleushisi Túrsyn han – Qazaq elining ishki birligine, tútastyghyna qauip tóndirdi. Sonda Esim han qazaq әskerlerinen ýlken kýsh jiyp, oghan qarsy joryqqa shyqty. Sheshushi úrystar jýrgizdi. 1627 jyly әueli Sayramda, odan Tashkent manynda bolghan qandy shayqastarda Túrsyn hannyng әskerin tas-talqan etip jendi. Tashkentti aldy. Túrsyn han men onyng jaqyndaryn óltirdi.  Tashkent handyghyn joydy. Qala men aimaq halqyn qazaq memleketining qúzyryna qaratty.

Óstip ózara soghys dogharyldy, Qazaq elining barsha aimaqtary bir ortalyqqa baghyndyrylyp, memlekettik túrghyda tútastanuyna qol jetkizildi. Túrsyn han býlinshiligi «Qataghan qyrghyny» degen atpen tarihta qaldy. Esim han túsynda ómir sýrgen Marqasqa jyrau jauyngerlik ruhy joghary kóptegen joryq jyrlary men tolghaular shygharghan kisi, solarynyng tek keybiri ghana bizding zamanymyzgha jetkeni belgili. Jyraudyng «Ensegey boyly er Esim» jyrynda mynanday joldar bar: «Ey, Qataghan han Túrsyn! Kim aramdy ant úrsyn. Jazyqsyz eldi jylatyp, Jer tәnirisin, jatyrsyn, Han emessing qasqyrsyn, Qara albasty basqyrsyn! Altyn taqta jatsang da Qazang jetti qapylsyn! Ensegey boyly er Esim, Esigine kelip túr, Shashqaly túr qanyndy, Keshikpey sodan qatarsyn!» Múnda halyqtyng kýlli el iyesi bop otyrghan Esim hangha senimi jәne aimaqtyq biyleushi Túrsyn hangha nazasy beynelengen. Túrsyn hannyng tútas eldi bólshektep, derbestengeni, býlik jasap jogharghy biylikke úmtylghany, handyghyndaghy tek ózi sýienetin qataghan ruyn býlinshilikke kóterip, tynysh júrtqa qarsy qoi jolymen qantógis tudyrghany  osynau qaharly jyr joldaryn ómirge әkelgen bolatyn. 

Esim han auyr ishki sayasy kýresti bastan keshe otyryp, memleketting kýshengine baghyttalghan týbegeyli ózgerister, jaqsartular jýrgizdi. Onyng otyz jyl el basqarghanda jýzege asyrghan reformasynyng mәn-maghynasy memleket biyligine halyq ókilderin kenirek tartuda jatqan edi. Búryn el ishin biyleudi jabyq túrpattaghy elita – tóreler jýzege asyryp kelgen bolsa, endi halyqty basqaru isterinde birinshi kezekke  el ishindegi biyler men ru-taypalardyng basshylary, aqsaqaldar, bas adamdar – yaghni, elitanyng ashyq túrpaty shygharyldy. Ol memleketting әskery quatyn arttyrugha erekshe kónil qoyghan bolatyn. Búl orayda súltandar men batyrlargha airyqsha әskeriy-sayasy ókilettilikter bergen.  Osynau әskery qabiletterine tiyisinshe senim artylatyn sonau Shynghys han túqymdarynyng beybit ómirdegi sayasy qúqtaryn shektedi. Esesine qauymdar (ru-taypalar, atalyqtar) men olardyng jetekshilerine – rubasylaryna, auyldardyng bas adamdaryna, aqsaqaldaryna keneytilgen qúqtar berdi. Yaghni, Esim hannyng tikeley basshylyghymen el ishinde ózindik bir revolusiya – biyler tónkerisi jasaldy. Búl orasan zor janalyq «Esim hannyng eski joly» atty jana zannamalyq qújatty  qabyldau arqyly jýzege asty.

Osynau zandar jinaghyn «Esim han salghan eski jol»  dep te ataydy. Óitkeni, Esim han kóshpendi ru-taypalardyng ómir saltynda ghasyrlar boyy qalyptasqan basqaru jýiesin – eski joldy – janasha janghyrtqan edi. Ol Qasym hannyng zandaryn tolyqtyru sipatynda qabyldandy. Jәne birden júrtshylyqtyng rizashylyghyna ie boldy. Óitkeni halyqtyng basym bóligi kóshpendi mal sharuashylyghymen ainalysatyn, sondyqtan  olargha ómirde sharighat zandarynan góri  әdet-ghúryp tәrtipteri men qisyndaryn qoldanu әdil de qolayly kórinetin. Búl qúqyqtyq akt hannyn, biyler men batyrlardyng ókilettilikterin naqtylady. Olardyng ózara qatynastaryn, atqaratyn mindetteri men paydalanatyn qúqtaryn belgiledi. «Eski jol» arqyly Esim han aqsýiekterding biyleushilik mýmkindikterine shekteu qoyyp, el arasyndaghy biylerge, rubasy, auylbasy, aqsaqaldargha arqa sýiedi.

Memlekettegi eng jogharghy zang shygharushy ókimet retinde búrynghysynsha Mәslihat tanylyp, әdettegisindey júmysyn istey berdi. Mәslihatqa mýshe biyler jylyna bir ret kýzdi kýnderi el astanasy Týrkistanda, yaky Úlytauda, nemese Tashkent aimaghyndaghy Hanabad dóninde jinalatyn. Sayasy jýiedegi hannyng róli «Eski jol» boyynsha әlsiretiluine baylanysty, handy tandap saylau prinsiypi ózgeriske úshyrady. Resmy týrde súltandar arasynan han bolugha layyq, elge enbegi singen túlghany tandau, yaghni, býgingi tilmen aitqanda meritokratiya (súltandar ishindegi eng aqyldylar men eng iskerlerge, qabiletine, sinirgen enbegine qaray kózge týsip júrt qúrmetine bólengenderge, memleket mýddesin qorghauda batyrlyghymen tanylyp, elge enbegi singenderge biylik tútqasyn beru) prinsiypi saqtalyp qala bergen. Dey túrghanmen, is jýzinde halyq arasynda qúlaqqa sinisti bop ketken jol – han dәrejesin múragerlik jolmen iyelenu tәjiriybesi de bolashaq tәjiriybede asa dau-damaysyz qoldanyla berdi. 

Esim  han  túsynda,  sonday-aq,  memleket  basqarudyng búrynghy úlystyq jýiesi uaqyt talabyna jauap bermeytinin kórsetken edi. Múnday ahual qazaq jer-suynyng onda mekendeytin kýlli halqymen birge bir shanyraq astyna jinaluyna, sóitip el shekarasynyng kenenine baylanysty tughan-dy. Ekonomikany ontayly damytu maqsatymen, barlyq qazaq jeri ýsh sharuashylyq-aumaqtyq birlestikke – jýzderge bólip berildi. El  ishine jýzdik úiym engizildi. Jýzderding basynda biyler men kýshti ru-taypalardyng basshylary túrdy.  Olar qúraghan Biyler Kenesi elding tynys-tirshiligin basqaryp, is jýzinde han biyligin shektep otyrdy. Han ýlken sharalar qabyldar aldynda әrdayym Biyler Kenesimen aqyldasugha tiyis boldy. Onyng pikirimen sanasugha mәjbýr edi. Qysqasy, han endi óz betinshe iri sheshimder jasay almaytyn. Esim han memlekettik basqaru jýiesine osynday reforma jasady. El mýddesi ýshin solay etti.

Alayda onyng zanyna sýienip derbes biylik qúrugha beyimdelgenderdi, әr kezendegi jaumen soghysta adal ýzengiles bolghanyna qaramay, jazalaudan tartynghan joq. Búl rette әskerbasy, batyr, beybit kezende bir qauym elding biyleushisi bolghan Jiyembet jyrau sózderi tereng oigha qaldyrady: «Ensegey boyly er Esim, Esim, seni esirtken Esil de mening kenesim. Es bilgennen, Esim han, Qolyna boldym sýiesin, Qoltyghyna boldym demesin. ...Men joq bolsam, Esim han, It týrtkini kóresin, Jiyembet  qayda degende Ne dep jauap beresin? Menimen hanym oinaspa, Mening erligimdi súrasang – Jolbarys pen angday, Órligimdi súrasang – Jylqydaghy asau tayynday, Zorlyghymdy súrasang – Bekire men jayynday, Beriktigimli súrasang – Qaraghay menen qayynday.  ...Júmyskering men edim Satyp alghan qúlynday, Jýrushi edim aranda Ózinning ining men úlynday.  ...Men ólse qúnsyz keter deme sen Keshegi ózinning úryp óltirgen Tileuberdi qúlynday!   Tileuberdi qúlyng men emes, Múnyn, hanym, jón emes. Mening er ekenimdi kórgensin, Áuelden birge jýrgensin, Degenimdi qylghansyn, Qayratymdy bilgensin. ...Tal sharbaqqa mal saqtap, Tas qalagha jan saqtap, Tasqan eken myna han! ...Qayratym qansha qaytsa da, Múnyna, hanym, shydaman! Arqagha qaray kóshermin, Alashyma úran desermin, At qúiryghyn kesermin, At saurysyn berermin, Alysta dәuren sýrermin, Qaramasan, hanym, qarama, Sensiz de kýnimdi kórermin!»  

Esim han qys ailarynda qazaq elining túraqty astanasy Týrkistan shaharynda túrdy, al jazda ordasyn Úlytau ónirine tikti. Memleket janghyru, órkendeu ýderisterin bastan keshe berdi. Sonymen birge qazaq eline jana qauipter tóndirgen qaharly  kezender de taqalyp kele jatty... 

 

VI. Memlekettilikke qater tóndiretin syrtqy jaghdaylar

 

Qazaqtyng birtalay ru-taypalary ózge de týrki taypalarymen  birge 15–16-shy ghasyrlarda Sibir handyghy qúramynda bolatyn. 1563 jyly búl handyqty Shayban әuletinen shyqqan Kóshim han basqarugha kirisken. Osy  shaqta handyq aumaghy Ertis, Tobyl ózenderi alabynan Oral taularyna deyingi kenistikti alyp jatty. Ol әuelde Qazan handyghymen shektesetin. Qaharly Ivannyng Qazandy basyp aluyna baylanysty, Sibir handyghy endi Mәskeu patshalyghymen shekaralas bolyp shyqty.

Mәskeu memleketinde alghashynda kishigirim túz kәsipshiligin ashqan, sosyn ony tez keneytken, odan ang terisimen, ózge de tauarlarmen sauda jasau jolymen iri dәulet jighan Stroganovtar kәsipkerlikpen shúghyldandy. Jan-jaqtan júmysshylar shaqyryp, týrli qúrylystar salu arqyly ózindik «memleket ishinde memleket» qúryp alghan osynau ataqty kәsipkerler әuletining jerin shyghys jaghynan tóngen «jabayylar» shabuylynan jaldamaly qaruly jasaqtary qorghaytyn. Olar tek iyelikti qorghaumen ghana shektelmegen edi. Qaharly Ioann patshanyng ózinen bata alyp, Stroganovtar kәsipshiligining jerin keneytu ýshin, Tas beldeuden (Oraldan) asqan da, Sibir handyghynyng batysyndaghy iyeligine súghyndy. Biraq jergilikti qazaq ru-taypalarynyng taysalmay qaqtyghysudan tartynbauyna, tipti, jiyi-jii keri shabuyldap kórsetken qarsylyghyna kezikti. Sondyqtan, Mәskeuding qoldauyna arqa sýiegen atalmysh kәsipkerler Edil boyynda qaraqshylyqpen shúghyldanyp jýrgen kazaktardan «patshalyqtyng shyghys shekarasyn keneytu ýshin» jana kýsh jinady. Olardyng atamany Ermakqa ýlken jasaq qúrghyzyp,  ony ot-qarumen, soghysqa qajet barsha jaraqpen jabdyqtady. Sóitip kazaktardy «Sibir patshalyghyn baghyndyryp, Orys Derjavasyna qosu ýshin» joryq jasaugha myqtap dayyndady. 

Ermak jaqsy qarulanghan 600 kazagimen Sibir әmirshisi Kóshim hannyng әskerbasylary bastaghan jasaqtaryna qarsy 1581–1585 jyldary tabysty jaulaushylyq úrystar jýrgizdi. Ertis, Obi ózenderine jetip, handyqtyng iri qalalaryn aldy. Sosyn Sibirdegi soghys barysyn, әskery jetistikterin bayan etip, kәsipker Stroganov pen Qaharly Ivan patshagha 1583 jyly jaushy jóneltti. Qaraqshy kazaktardyng orys jerin keneytken erlikterine dәn riza patsha oghan syigha qos dulygha jiberdi. Ermak dulyghanyng ekeuin de basyna qabattap kiyip jýrdi. Aqyry 1585 jylghy jazda Kóshim hannyng sarbazdary qolynan qaza tapty. (Qazaq ishinde saqtalghan «Sәtibek batyr» jyry onyng ólimi jayynan qyzyq derek beredi). Osy jyly Tәuekel hannyng inisi Oraz-Múhamed súltan Kóshim handyghyna kelgen. Ol eki jyldan keyin ústazy Qadyrghaly biymen birge orys tútqynyna týsedi. Sol 1587 jyly Tobyl men Ertisting qúiylysyna  orys patshalyghynyng Sibirdi jaulap aludaghy basty ortalyghy retinde Tobolisk qalasy salyna bastaydy.

Batpaq pen tartpagha ornalasqan shap-shaghyn Mәskeu knyazidigi kýni keshe ydyraghan imperiya (Altyn Orda, Joshy úlysy, Úlygh Úlys) ornynda ózimen qatar úiysqan  memlekettik qúrylymdardyng birazyn bas-ayaghy bir mýsheldey uaqyt ishinde basyp aldy da, basqynshylyq aranyn asha týsip, osylay, Joshy úlysynyng úlan-ghayyr aumaghyna qojayyn bolugha úmtyldy. (Patshalyqtyng tarihshylary múny keyin «orys jerin jinau» retinde baghalaydy.  Búl bagha ómirsheng bolyp shyghady, sony jәne sol mәskeulik memlekettik qúrylymnyng otanshyldyqqa balaghan kýlli jaulaushylyq, basqynshylyq joryqtaryn eshkim teristemeydi. Quatty Mәskeu memleketi kýshtining qúqymen ornyqtyrghan birjaqty úghymdar boyynsha, onyng әrbir jana el-júrtty basqynshylyqpen jaulap aluy  sol jana bodanyna jasaghan qamqorlyghy retinde nasihattalady jәne osy ústanym úrpaqtan úrpaq auysqan sayyn jeke-dara, jalghyz da dúrys shyndyq retinde sanagha bekem sinirile beredi).

Sibir handyghyna 16-shy ghasyrdyng sonyna qaray orys jasaqtarymen birge oirattardyng bir bóligi (torghauyttar) shabuyldar jasady. 1598 jyly Kóshim han elinen ketti. Handyqty patsha әskeri tolyghymen basyp aldy. Ertis boyymen kóterilgen torghauyt-qalmaqtar birtindep qazaq jerining teristigi arqyly Edilge qaray ótti. Edilding tómengi aghysynda qazaqtarmen, noghaylarmen qaqtyghystargha baryp, jana jerge qonystandy. Keyin olar orys qyzmetin qabyl alyp, patshalyqtyng jauynger jasaghyna ainalady (jasalghan kelisimsharttar boyynsha, patshalyq qalmaqty – Edilge kelgen oiratty – óz bodany dep eseptedi, al olar kelisimshartty ózderinshe týsinip, orystarmen tek uaqytsha әskery odaq qúrdyq dep sanady).

Qalmaqtardyng óz otanynan kóterile kóshuining sebebin tarih dәl aita almaydy, ynghayy, ishki kiykiljinderding ýdey týsui saldarynan boluy yqtimal. 15-shi ghasyrdyng ortasynda oirattar quaty artqan monghol elin basqarghan. Olardyng qytaylarmen  sauda qatynastaryna baylanysty eki arada kiykiljinder oryn alyp túrdy da, aqyrynda oirat-qytay soghysyn tudyrdy. Sonda mongholdardyng is jýzindegi serkesi retinde moyyndalghan oirat Esen tayshy Qytaydy mýldem jaulap alugha niyettendi. Ol mongholdyng Qúbylay han zamanyndaghy Yuani imperiyasyn janghyrtudy oilaghan edi. Sodan 20-myndyq monghol-oyrat әskeri qytaydyng jarty milliondyq orasan zor armiyasyn Tumu degen jerde tas-talqanyn shygharyp jendi (qytay tarihynda ol oqigha «Tumu apaty» dep atalady). Qytay imperatory In Szundy tútqyngha aldy. Sosyn Esen tayshy әskery qimyldy toqtatyp, qonysyna oraldy. Qorghausyz qalghan Beyjiynge shabuyl jasamady. Imperatordy qolgha týsiruining ózi  zor oqigha edi, sondyqtan Esen qytay jaghymen asyqpay kelissózder jýrgizdi. Mol olja aludan dәmelendi. Alayda Beyjing qorghanysyn úiymdastyrumen shúghyldanyp jýrgen jas ta jigerli qytay әskerbasy Yuy Szyani jyghylmady. Tez arada taqqa imperatordyng inisin otyrghyzdy. Sóitti de, Esen tayshynyng tútqyn imperatordy satyp al degen úsynysyn keri qaqty. «Imperatordyng ómirinen el taghdyry manyzdyraq» dep mәlimdedi.

Jospary oryndalmaghan Esen sәtsiz jýrgizilgen kelissózderden birshama uaqyt ótkennen keyin, tútqynynda otyrghan qytay elbasyn bosatyp, eline dostyq kónil-kýimen shygharyp saldy. Odan, 1454 jyly, ózin monghol hany etip saylatty.  Ol әskery qolbasshy retinde Min Qytayyna auyr soqqy berip, qytay imperatorynyng ózin tútqyngha alghan, Shynghys hannan keyingi dәuirde tóre emes әuletten túnghysh ret Mongoliyanyng qahany bolghan asa kórnekti túlgha edi. Alayda býkilmonghol hany taghynda Esen tayshy bir jyl ghana otyryp, óz elindegi qarsylastary qolynan 1455 jyly  qaza tapty. Ol dýniyeden kóshkennen keyin imperiyasy da ydyray bastady. Shyghystaghy mongholdar taypa-taypagha bólshektenip, oirat imperiyasynan bólinip ketti.

Qazaq handary oirat biyleushilerine qarsy kýreste osy shaqta jәne odan keyin de – 16-shy ghasyrdyng orta sheni men onyng 2-shi jartysynda – olardan edәuir basym týsip otyrghan. Óitkeni búl kezde oirattar elding óz ishindegi alauyzdyq saldarynan edәuir әlsiregen bolatyn. Qazaqtardyng kýshtiligi jәne olardyng oirattardy baghyndyrghany jayynda Mәskeu patshasy Qaharly Ioann óz elshisi arqyly bilip otyrdy. 1594 jyly onyng úly Fedor patshagha barghan Tәuekel hannyng elshisi de  óz hanyn qazaqtar men qalmaqtardyng patshasy mәrtebesinde atady. Osynday jaghdaylardyng nәtiyjesinde, Esim hannyng túsynda  qazaq súltandarynyng kóbi oirat taypalarynyng yqtimal kýsh-quatyn elemegen edi. 

Degenmen búl jәitke Esim han mәn berip, eldi oirat taypalarynyng shapqynshylyghynan qauipsizdendiru sharalaryn oilastyrdy. Onyng sayasy kóregendiginin, alystan boljaghyshtyghynyng arqasynda qazaq jasaqtary oirattardy zalalsyzdandyratyn, qauipting aldyn alatyn soqqylar berdi. Soghysta ainymaly tabysqa jetip túrghan uaqytsha jenister óz aldyna, Esim han oirat taypalaryn biraz uaqyt ózine baghyndyrdy da. Degenmen, búl ýstemdik bayandy bolu ýshin qazaq elin qúraytyn ru-taypalardyng birligin arttyra týsu manyzdy edi.  Múny Esim han aiqyn úqty. Onyng el basqarudy jetildiru maqsatynda jasaghan  reformasy osynau asa qajet birlikti kózdegen bolatyn.

16-shy ghasyrdyng sonynda oirattarda tórt taypalyq birlestik bar edi. en qúraldy. Torghauyttar Tabaghataydan shyghysqa qaray sozylghan aimaqta, hoshouyttar  qazirgi Ýrimshi (kóne Dihua) qalasynyng manyndaghy audanda, dýrbitter Ertisting jogharghy aghysy boyynda, chorostar Ilenin  bastauynda boldy. 1528 jyly Esim han dýnie salghan shamada oirat taypalarynyng biriguge bet alghan  ýderisi  bastalghan. Birigu ýderisi qiyan-keski kýres ýstinde jýrdi. Esen imperiyasynan bólingen monghol aimaqtaryn manchjurlar kýshpen qosyp alghan da, 1616 jyly Sin imperiyasyn qúrghan. Osy imperiyamen keskilesken kýres barysynda oirattar kýsh biriktiru jolyn izdedi.   20-shy jyldardyng sony men 30-shy jyldardyng bas kezinde oirattardyng bir bóligi Ertisting ong jaghasyna shoghyrlana týsti. Aqyry, «Tórt Oirat odaghy» úiymdastyryldy. Ony «Tórt Oirat memleketi» dep te ataghan. Al ghylym әleminde Jonghar handyghy delinedi. (Qalmaq tilinen audarghanda, «jung ghar» – «sol qol, sol jaq qar» úghymyn beredi. Shynghys hannyng kezinde oirattar monghol әskerining sol qanatyn qúraghan, sondyqtan da osy faktini jana memleketting atauyna shygharudy hosh kórse kerek. Handyqtyng jana atauyna baylanysty, oirat pendeleri jongharlar dep atala beredi. Oghan deyin de solay aitylyp jýretin). Jana jonghar memleketining 1635 jyly saylanghan alghashqy әmirshisi Erdeniy-Batyr qontayshy birden qazaq jerine jortuylgha shyqty... 

Jongharlardyng jana handyq qúrghannan keyin qazaq jerin jaulap alu maqsatymen jýrgizgen ýzdiksiz joryqtary Jәngir hannyng әskerbasy bolyp jýrgen kezenine say keldi. Jәngir – Esim hannyng kishi úly. Esim han 1628 jyldyng kýzinde dýnie salyp, Qoja Ahmet Yassauy kesenesi janyna qoyylghannan keyin taqta biraz jyl aghasy Jәnibek otyrghan, odan song el biyligi tizginin Jәngir alghan bolatyn. Ol oirattargha qarsy shayqastargha әkesimen birge әldeneshe qatysqan, batyrlyghymen kózge týsken, jekpe-jekterde salqynqandylyqpen qimyldap, údayy jeniske jetip kelgen (qalmaqta Jәngirdi jenetin batyr bolmaghan), aghasy handyq qúrghan tústa da әskerding bas qolbasshy bolghan, әri boyy alasa, tolyq deneliligine oray da Salqam Jәngir atalyp ketken kórnekti túlgha edi.  Salqam Jәngir  oirattardyng qazaq eline shapqynshylyq jasay beruining sebebin jaqsy biletin...

(Jalghasy. Bas myna siltemede:http://abai.kz/post/view?id=4554). 

Beybit QOYShYBAEV

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Til janashyry – Nәzir Tóreqúlov

Baghlan Tashimov 2394
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem. Úly qolbasshylar...

Beysenghazy Úlyqbek 2136
Aqmyltyq

Biylik mynq etpedi

Ghabbas Qabyshúly 2513